Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO?
  • Millal ja mis eesmärgil loodi IMF?

AJALOO KONTROLLTÖÖ
1.Külm sõda -- mida tähendab?
Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat -
lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää-
neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri
allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse
otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti -
lise ja luuretegevuse üksteise vastu.
2. Raudne eesriie
Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta
oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul-
geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur . Oli Külma sõja saavu -
tus.
3. Berliini blokaad
24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külma sõja ajal. Blokaad toimus
Berliini linnas. NL sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendas Lääne-Saksamaad Berliiniga, et
takistada vajalike kaupade sissevedu. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sisse-
piiratud linna ööpäev läbi vajalike kaupadega. NL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud.
1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber-
liini.
4. Saksamaa lõhenemine
24 mai 1949.a Berliini lõhenemine. Lõhenes Saksamaa. Lääne-Saksamaa aladel kuulutati
välja Saksamaa Liitvabariik (põhiseadus ning augustis parlamendivalimised). NL aladel (ida-
tsoon) kuulutati välja Saksamaa Demokraatlik Vabariik, kehtestati nn. proletariaadi diktatuur.
5. Euroopa Söe- ja Teraseühendus
1950 a püstitas Prantsusmaa välisminister R.Schuman ettepaneku luua organisatsioon
Euroopa Sõe- js Teraseühendus. Ta lootis, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude alluta-
mine ühisele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel materiaalselt võimatuks. 1951.a
Pariisis kirjutati alla asutamislepingule, jõustus 1952 a juulis. Asutajaliikmeid - Belgia, Hol-
land , Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik.
6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO?
26.06.1945 a San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisat-
sioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise
koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvus-
vaheliste probleemide lahendamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines
ÜRO-ga 17.september 1991
7.Millal ja mis eesmärgil loodi IMF?
IMF-Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega
tegelev organisatsioon , mille loomises lepiti kokku 1944. a. Loodi 1945 a Bretton Woodsis
toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970 a esiplaanil rahvusvahelise kul-
lastandardi säilitamine. Praegu prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja
finantskriiside ärahoidmine. Eesti alates 1992. a liige.
8. Marchalli plaan. 1947.a USA välisminister G. Marchall, Euroopa taastamise ning USA
ulatuslik abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Trumani dokriin. 1947. a märtsis. USA president H.Truman esitas seisukoha, et riigi
välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve
vastu.
9. VLO. 1949-1991 a. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi Nõukogude Liidu poolt.
Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Vastukaaluks NATO -le.
Liikmeid 8. Lõpetas 1991.a juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa reziimide lagune-
misega.
VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis
korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Asutati 1949 a. alu-
seks Marchalli plaan. Lõpetas 1991 a. idabloki lagunemisega.
10.Võidurelvastumine.
Võidurelvastumine puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust. Kartes sõjalises mõttes alla
jääda, täiustati oma sõjatehnikat. 1949 a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
kuulus mitu Euroopa riiki ning USA ja Kanada . esialgu peaborganisatsioon pakkuma kaitset
Saksamaa võimaliku rünnaku eest. 1955 a. sai Saksamaa LIitvabariik NATO liikmeks ning
Moskva juhtimisel loodi sotsialistlikr riikide militaarne blokk - Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Seega oli Ida-Lääne sõjaline ja poliitiline vastasseis lõplikult võrmistatud.
11. Külma sõja kriisikolded
KRIISID JA KRIISIKOLDED KÜLMA SÕJA AJAL:

1. BERLIINI BLOKAAD juuni 1948-mai 1949

Põhjus: rahareform läänetsoonides ja selle laiendamie Lääne-Berliini
NSVL blokeerib Lääne-Berliini ühendusteed Läänetsooniga, USA ja Suurbritannia loovad õhusilla.
Tagajärg:
Avaliku külma sõja algus
kahe Saksa riigi loomine – Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik vabariik, Lääne-Berliini ei liideta Ida-Saksamaaga;
1949.a. luukase lisaks Brüsseli paktile (1948) veel NATO - 1949

2. KOREA SÕDA 1950-1953

Põhjus: Korea oli lõhestatud, Põhja-Korea tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine
Osapooled: USA – ÜRO , Lõuna Korea
Põhja-Korea, Hiina
Tagajärg: suured inimkaotused , Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol;
Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul – sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki – VLO 1955

3. BERLIINI KRIIS 1958-1961

Põhjus: suur põgenikehulk idast läände
Hruštšov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära.
Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks.
4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt)
Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale
Osapooled: NSVL, USA, Kuuba
Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist
Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping
Otsekontaktid USA ja NSVL vahel
Hruštšovile pannakse siseriiklikult pahaks allaandmist, viib lõpuks tema tagandamiseni
5. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 (1975)
Põhjus: Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõunas hoiab USA võimul läänemeelset valitsust
USA lähtub doominoteoorist – kui üks riik langeb kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel
Lõunas kommunistlike sisside – vietkongi – tegevus
Osapooled: Põhja- Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik e. viet -minh), vietkong
Lõuna-Vietnam (Vietnami Vabariik), USA
Tagajärg: 1973.a. sõlmitud Pariisi rahuga jääb riik endiselt jagatuks. 1975.a. alustab kommunistlik põhi pealetungi ja 1976 riik liidetakse – ühtne sotsialistlik riik
Vietnami naaberriigis Laoses kommunistid võimule. Kambodžas eriti verine punaste khmeride diktatuur Suured inimkaotused
Keskkonnakahju – kemikaalide, napalmi jmt. Kasutamine
USA rahvusvaheline prestiiž langeb, dollar nõrgeneb
USAs vietnami sündroom – pahempoolsete ja sõjavastaste liikumiste levik
Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ #1 Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ #2 Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaidi163 Õppematerjali autor
Külm sõda, raudne eesriie, Berliini blokaad, Külma sõja kriisikolded

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu
Külm sõda - blokaadid ja kriisid
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG
8
doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda". Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes. Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik. Suessi kriis 1. Egiptus 2

20. sajandi euroopa ajalugu
Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
2
doc

Maailm pärast II maailmasõda

Raudne eesriie ­ NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947)

Ajalugu
Külm sõda
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun