Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas?
  • Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes?
  • Milles seisnes võidurelvastumine?
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa  Liitvabariik
 
 
1. II Maailmasõja tagajärjed.  


Surma sai palju tsivi lelanikke 

Hävisid mitmed kultuurehitised 

Inimesed surid nälga 

Suur majanduslik ja põl umajanduslik kahju 
Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda 
(õp. lk. 10).  


Saksamaa ida  poolsed  alad läksid Poolale ja NSV Li dule 

Albaania sai iseseisvaks 

Osa Soome aladest läks NSV li dule 
 
Milliseks muutus uus jõudude  vahekord  maailmas?  


Suurri kide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.  

Vähenes ka Prantsusmaa ja  Suurbritannia  osatähtsus.  

Seevastu muutus üliri giks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest  maadest  kaugele 
ette ning haaras lääneri kide seas li dripositsiooni 
 
 
Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 
 
 
2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, ajaline piir).  
 
Külm sõda- 
​Lääne demokraatia ja kommunistliku reži mi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu 
valdkondi 
Osapooled- ​Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku  totalitaarse  süsteemi vahel 
Valdkonnad-  
Ajaline piir- 
 
Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid– õp. lk. 14).  
 
Võidurelvastumine- 
​ri kide püüd saavutada teiste ri kide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sel ega 
kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees.  
NT:  

Tuumapommid ​ (1945) 

Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, ​termotuumapomm  

Kaugmaaraketid ​(1950) 

Tankid , kahurid,  lennukid  jms. 
 
 
 
 
 
 
 

Selgita:  
 
Berliini müür- 
​takistada idasaklaste massilist põgenemist läände 
 
raudne  eesriie- 
​NSV Li du katse eraldada ennast ja oma li tlasi muust maailmast. 
 
Pingelõdvendus- 
​Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine 
 
Rahvademokraatia- 
​külma sōja ajal kommunistide ainuvõimu  NSVL  satel ri  kides , kus demokraatia oli 
näiline 
 
ÜRO- 
​Ühendatud Rahvaste  Organisatsioon , 1945. Mil e eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse 
lahendamine 
 
NATO
​Põhja-Atlandi Lepingu  Organisatsioon , 1949.a loodud lääneri kide sõjaline ja poli tiline ühendus 
 
VLO- 
​Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Li tu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke ri ke ühendav 
süjalis-poli tiline  blokk  
 
 
 
Külma sõja  kriisid  (millal? mis toimus? tulemus):  
 
Berliini blokaad 
 

Mil al?- 1948-1949 

Mis toimus?-  

Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise 
 
Korea sõda  


Mil al?- 1950-1953 

Mis toimus?- Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse 

Tulemus?-  tulemuseta , 3mln suri 
 
Kuuba  kriis  


Mil al?- 1952 

Mis toimus?- NSVL tungis raketid  kuubale   

Tulemus?- venemaa andis jârele 
 
 
 
 
Vietnami sõda  


Mil al?- 1955-1975 

Mis toimus?-  

Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabari k 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. 


Eksportis toitu 

Saatis sõdureid 
 
  
 
USA sisepoliitiline olukord 50- 60ndatel .  


Mustanahaliste olukord 

Punane hirm 

Makartism 

Rassiline  diskrimineerimine 
 
 
Vietnami sõja mõju USA-le. 
Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete 
ri kide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika  moraalne  erandlikkus-  veendumus , et 
Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli ni  hoogsalt käima lükanud sõjajärgse 
ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, ni  Vietnamis kui ka 
kõikjal mujal. 
 
 
Presidendid  - vt vihikust.  
 
Harry  Truman (1945-1953) 


II maailmasõda 

Külma sõja algus 

Trumani doktri n 

Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat 
 
Dwight  Eisenhower (1953-1961) 


Tuumarelvastuse uuendamine 

Doominoteooria 
 
John  Fitzgerald  Kennedy (1961-1963) 

Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) 

Apol o projekt 

Kuuba kri s 

1963.a mõrvati  lahtises  autos visi di ajal dal asesse 
 
Lyon  Johnson  (1963-1969) 


Vietnami sõda sekkumine 
 
Richar  Nixon  (1969-1974) 

Pingelõdvendusaeg, suhete parandamine 

Walergatei afäär 

Vietnami sõja vietnamiseerimine 

majanduskri s 
 
Ronald  Reagan   


Maksude  alandamine  
 
 
 
 
 
 
Selgita:  
 
Trumani  doktriin
​päästa Euroopa kommunismi käest 
 
Marshalli plaan- ​USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa ri kide aitamiseks ja kommunismi pealetungi 
ennetamiseks 
 
Makartism- 
 
 
Reaganoomika
 
 
7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu.  
 
Saksamaa lõhenemine.  

1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa 
Li tvabari k - ​SLV 
2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabari gi - ​SDV 
 
Konrad  Adenaueri  reformid .  
 
 
SLV välispoliitika. 


SLV välispoli tilist kurssi 1950-1960.aastail iseloomustas tihe koostüü USA ja teiste lääneri kidega 

SLV astus NATO-sse ja muutus sel e tähtsaimaks li kmeks Euroopas 

Suhtes Ida-Euroopaga säilisid aga  pinged   
 
Saksamaa ühinemine. 

Maailm pärast II maailmasõda #1 Maailm pärast II maailmasõda #2 Maailm pärast II maailmasõda #3 Maailm pärast II maailmasõda #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor azazaz123 Õppematerjali autor
küsimused ja vastused teemal maailm pärast II maailmasõda. Loodan, et sellest on kellelegi abi.

Sarnased õppematerjalid

II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. VMN  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu
Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ
3
rtf

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ

AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külm

Ajalugu
Külma sõja põhjalik kokkuvõte
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun