Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul lootused ja hirmud Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk. Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina. Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia ja vägivald väheneb. Kuid peagi sai selgeks see, et need lootused olid ennatlikud. Kindlasti o
suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 19. ja 20. sajandi vahetuseks olid teravnenud kapitalistlike maade vahelised vastuolud. Peamised vastased olid Inglismaa ja Saksamaa. Inglismaa kui suurim koloniaalriik, valitses ka ookeanidel ja meredel. Saksa keisririik oli aga huvitatud uute kolooniate haaramisest ning püüdis maailmapoliitikas juhtohjad enda kätte haarata. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalispoliitilised rühmitused:
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi
vaherahule, millega Saksamaa tunnistas lüüasaamist. Tulemused: · Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väe okupeeritult aladelt ja Reini jõe läänekaldalt · Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne · Kukutati valitsevad dünastiad · Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist · Tekkis müüt revolutsiooni reetlikust noahoobist selga võidukale saksa armeele. · Surma sai umbes 10 miljonit ja haavata 20 miljonit inimest · Pärast sõda suri grippi umbes 20 miljonit inimest. · Tekkis niinimetatud kadunud sugupõlv 3. Revolutsioon ja kodusõda Venemaal 1917a Märtsist novembrini 1917a märtsis sai Venemaal võimule Ajutine Valitsus, mida esialgu juhtis Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Rahvale lubati demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokku kutsumist. Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama nõukogude survega. Ajutine
Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990. Aastate algul mandri idaosas asuv Somaalia. Seal toimus riigipööre ning algas hõimudevaheline sõda. Riik lagunes ja puhkes näljahäda. Somaalia riigipööre. 5. Suuremat edu saavutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal, siis Lähis-Idas oli mõningal määral edukas rahuprotsess. 6. 20. Sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Loodi Euroopa Liit. Tähtis oli euroopa Liidu ühisrahale ehk eurole üleminek. Edukalt kulges Euyroopas kahesteistkümne euroopa Ühendusse kuuluva riigi juhid Hollandi linnas Maastrichtis alla lepinugle, millega kohustati tegema veel suuremat koostööd ehk see oligi Euroopa Liit, lihtaslt ennem oli sellel teine nimi.
PS: punktid olid otsas, seega sain vaid osa materjalist :)
Kõik kommentaarid