MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL (5)

MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL
LOOTUSED JA TEGLIKKUS
Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tšehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia , Horvaatia , Bosnia -Hertsogovina ja Makedoonia . 1992. aastal toimus Tšehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tšehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti , et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused on olnud asjatud.
Suureks probleemiks kujunes terrorism . Kui pärast NSV Liidu lagunemist loodeti, et kahepooluselisel maailmal on lõpp ning saab alguse mitmepooluseline maailm, siis selgus, et taolisi muutusi ei saabu. Erinevus Ida-Lääne vastasseisust seisneb vaid selles, et nüüd on vastamisi kristlik maailm ja islamimaailm või vaba demokraatlik maailm ja terroristid. Aga ei saa väita, et terrorism oleks kõikide kriiside põhjustajaks. Süüdlasi tuleks otsida kaugemalt . Mis on see, mis kujundab inimesest terroristi ? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti usk, aga teiseks ja mitte vähem tähtsaks põhjuseks on elutingimused . Usuäärmuslastel on mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haritustase ning kus rikutakse inimõigusi. Sellised tingimused ei taga mitte ainult terroristide tegevust, vaid ka muid probleeme, näiteks näljahädasid, epideemiad, aga ka veriseid võimuvahetusi ning sõdu. Seepärast pean terrorismi süüdistamist kõikides kriisides vääraks ning leian, et süüdlase leidmiseks tuleks vaadata kaugemale. Parandades inimeste elutingimusi, on väga tõenäoline terrorismi üle võidu saavutamine ning teiste kriiside ennetamine.
Kas 20. sajandil toimunud kriiside tagajärjel toimunud rahuotsingud on olnud edukad ? Lahenduste leidmine kriisidele on olnud minu silmis pooleldi edukas. Kui Iraak okupeeris nafta saamiseks Kuveidi, siis 1991. aastal toimunud Lahe sõjas tõrjus USA iraagi väed Kuveidist välja. Kuveit on iseseisev ning seal valitseb rahu. Samuti leidis lahenduse Kashmiri kriis, mille algatas Pakistan, kes nõudis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani , Hiina ning India vahel ja kõik on sellega rahul. Rwanda kriis, mis kujutas endast kahe Kesk-Aafrika rahva, hutude ja tutside ohvriterohket sõda, on samuti tänapäevaks lõppenud. See-eest kõik kriisid pole siiani lahenust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, ei ole leidnud edukat lahendust . Maa on vaenutsevate rühmituste käes ning käimas on sõjategevus ja valitsevad näljahädad. Teiseks probleemiks on Põhja- Iirimaa , mis on endiselt Suurbritannia koosseisus . Siiski õnnestus 1998. aastal sõlmida rahuleping , kuigi see ei suutnud kaotada vana vaenu ning ärevus säilis pärast leppe jõustumist. Kõige teravamaks on olukord kujunenud Lähis-Idas, kus käivad endiselt sõjad ning palestiinlastel pole oma riiki, kuigi nad on saavutanud oma valitsuse ehk autonoomia .
Väidetakse, et tänapäevamaailm on ühepooluseline, kus USA täidab maailmapolitseiniku rolli. Ainsa üliriigina maailmas saavutas USA enneolematult suure tähtsuse otsuste vastuvõtmisel rahvusvahelistes organisatsioonides, osales mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis pani aluse väidetele, et USA on muutunud n-ö maailmapolitseinikuks, kes üritab luua endale meelepärast maailmakorda. USA ülemvõimule on üritanud vastu seista mitmed teised riigid, kelle arvates peaks olema maailm mitmepooluseline. Rahulolematust näitas üles ka kolmas maailm, kasutades selleks terrorirünnakuid. USA valitsuse arvates esindavad terroristid kurjuse jõude, aga tegelikkuses pole tegemist vaid hea ja kurja vahelise võitlusega, kus USA võiks täita maailmapolitseiniku rolli. Taas jõuan selleni , et kui ei oleks terrorismi tekkimist soosivat olukorda, poleks ka muret USA maailmapolitseiniku mängimise pärast.
Terrorismi kõrval on ka teisi tähtsad probleeme. Suur osa neist on seotud kolmanda maailmaga : rahvastiku kiire kasv, sellest tingitud näljahädad ning mitmed erinevad haigused. Rahvaarvu kasvamise peatamiseks on tehtud mitmeid samme. Hiinas on juba mõnda aega suudetud riikliku ühelapsepoliitikaga rahvastiku kasvu pidurdada . Näljahädadega võitlemiseks üritavad rahvusvahelised organisatsioonid küll hädasolijaid aidata, kuid pahatihti ei tulda sellega toime. Viletsatest elutingimustest põhjustatud haigused on väga suureks probleemiks just eelkõige vaestes riikides. 1980. aastatel lisandus varemtuntud tervisehädadele ka AIDS, mille leviku vastu praegu aktiivselt võideldakse. Kuid on ka probleeme, mis puudutavad ka arenenud riike. Suur muret tekitab tuumarelva levik maailmas, mis tagab tuumasõjaohu. Tänapäeval on keskkonna saastumine saavutanud paljudes piirkondades kriitilise piiri. Ülemaailmseks probleemiks on viimastel aastatel muutunud ka rahvusvaheline kuritegevus . Globaalprobleemidest jagu saamiseks on tarvis kõikide riikide tihedat koostööd, aga kuna siiani pole suudetud seda saavutada, siis võib arvata, et need probleemid vaevavad inimkonda ka edaspidi.
Maria Käbin