d'Avignon" on õlimaal lõuendil ning asub Moodsa Kunsti Muuseumis, New York'is. Tegemist on figuraalkompositsiooniga kus on kujutatud inimeste gruppi. · Maal esindab kubistliku kunstivoolu. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Nad seadsid endale ülesandeks kujutada pilti nii nagu mõistus seda tajub, mitte nagu silm seda teeb. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Maali esiplaanil on viis alasti prostituuti Avinyó tänava lõbumajast Barcelonast. Mitte ükski neist viiest ei ole naiselik, nad tunduvad pigem ähvardav ilmega.
L2 see kirjeldab? kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed. Mis on retseptor? Retseptorid on raku sees või pinnal ÕO2 olevad valgud või valgumolekulide L2 kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena Kui suur hulk 25% inimestest on ülimaitsetundlikud. L2 inimestest on Ülimaitsetundlikel inimestel on keelel K2 ülimaitsetundlikud? suurem hulk retseptoreid ning nad Mida tähendab tunnevad maitseid intensiivsemalt. ülimaitsetundlikkus? Mis on kinestees
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment.
· Ühine raskuste talumine. Nii Eestis kui mujal maailmas on mitmeid häid näiteid firmadest, kus kogu meeskond, nii juhid kui töötajad, on leppinud kokku solidaarses palga alandamises. Kõigi palk langeb mingiks ajaks võrdse protsendi võrra. KOOSTÖÖ · Strateegilised liidud. Jahtuv majandus võib kasulik olla selles mõttes, et siis tekivad sageli täiesti uued kooslused. Osapooled, keda kiire majanduskasvu ajal ühistegevus ei huvitanud, on nüüd nõus ühiselt asju ajama. Konkureerimine võib minna täiesti teisele tasemele, tekivad uued kliendid ja turud. Aga strateegiliste liitude loomisele tuleks mõelda juba enne majanduslangust. · Riskide jagamine. Ole valmis teiste partneritega oma riske jagama. Sa kaotad oluliselt küll kasumis, kuid riskide maandamise kaudu võidad
maakonnas ning selle pindala on 260 km². Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada
Viimasel ajal on moodi läinud nn lillemurud. Kultuurmurus on vähe liike, keskmiselt 10- 12, looduslikus niidukooslus võid neid olla 50-60, Lääne-Eesti liigirikaste puisniidukooslustes isegi üle 100 liigi. Tingilikult võiks lillemurud jaotada kolme rühma: 1) Lühiajalised, ainult õitsvatest rohunditest koosnevad nn kattekultuurid, mis on pigem küll lillepeenrade asendajad. 2) Kõrrelisterohked, looduslikule niidule või loopealsele sarnanevad kooslused. 3) Kõrreliste ja põllulillede segud, mis sarnanevad söödile või kesapõllule. Esimesel juhul kasutatakse ühe- või kaheaastasi kiirekasvulisi liike, nn kattekultuure, mis annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.)
Mereveega üleujutatud liivamadalate puhul on tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011). Taimestiku esinemine on raskendatud seoses liivamadalate esinemisega hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades. Põhjataimestiku esinemise korral esineb kõrgemate taimede 18 liigike ja harvem mändvetikate kooslused. Põhjaloomastik samuti suhteliselt liigi-ja biomassivaene levinumad liigid on balti lamekarp, liivauurikkarp ja südakarp (Paal, 2000; Internet 3). Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused). Posidonion oceanicae on Vahemeres esinev endeemne liik mille lehed võivad kasvada meetri pikkuseks ja mis moodustab tihedaid ja ulatuslikke rohelisi niite (Diaz & Duarte, 2008). Seda elupaigatüüpi on tõlgentatud ka kui vees kasvavate kõrgemate taimede kooslus ning seda
Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8. Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata Maakuivendus
Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Väärtus vaid organismidel. Loomõiguslus: INIMEETIKA TÄIELIK ÜLEKANDMINE LOOMADELE (ökoloogia põhiprintsiipe unustades) Loomakaitse: piina ja valu tekitamine on probleem Vastuolud looduskaitse eetika ja loomõigusluse vahel Loomakaitsele oluline osa looduskaitse bioloogias 6. Kirjelda ökotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Väärtus mitte ainult isenditel vaid ka bioloogilistel süsteemidel: liigid, kooslused etc. Ökotsentrism: 7. Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Kõik mis Jumal lõi oli hea: - Viie päeva jooksul enne inimese loomist lõi mu maailma Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga 8. Loetle loodukaitseeetika põhiteesid ● Igal liigil on õigus olemas olla ● Kõik liigid on üksteisest sõltuvad ● Inimene - hea peremees/haldaja
ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi. Soolataluvad liigid 4.1. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? - Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid. *Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad. Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp, kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega.
Säästva arengu võimalused * Võimalik on muuta maksusüsteemi, materjale taaskasutada, anda inimestele haridus, mis õpetaks neid loodusesse mõistvalt suhtuma ja väärtustama ning kaitsma. * Samuti on võimalik sõlmida (riikidevahelisi) leppeid, et keskkonda säästa. AJASTUD 1. ARHAIKUM tekkis Maa, tardus maakoor. Sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Tekkis elu, üherakulised organismid. 2. PROTEROSOKIUM tekkis osoonikiht, ilmusid bakterite kooslused, hulkraksed organismid, käsnad. 3. FANEROSOIKUM 3.1. VANAAEGKOND 3.1.3. Kambrium- ilmusid esimesed kiskjad, elu leidus ainult meres. 3.1.4. Ordoviitsium- merelisi selgrootuid tekkis juurde, ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. 3.1.5. Silur- soojades meredes korallrifid, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed, lülijalgsed asustasid maismaa. 3.1.6. Devon- kalad mitmekesistusid, levisid. Neljajalgsed asustasid maismaa. 3.1.7. Karbon- sõnajalad
Autor teeb selgeks, et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse vastastikusel koostoimel. Ma olen autoriga nõus, et esimene ja teine maastiku määratlus on kergesti mõistetavad, kuid kolmas on juba keerulisem. Asko Lõhmus on oma artiklis öelnud, et loodusmaastik muutub pidevalt, mistõttu kaovad ja teisenevad liigid ja muutuvad kooslused. Looduse kaitsest rääkides muretsetakse just eelkõige kiiruse pärast, millega inimene oma keskkonda muudab ning millega paljud liigid ei suuda kaasa minna. Inimese mõju pidurdades saab loodusmaastiku, kus muutused kulgevad ajapikku ning liikide tulevik on kindlam. Autori arvates on sellist maistut säilitada tänapäeval raske, kui mitte võimatu. Looduslik tähendab ju ka muistseid põlenguid või tohutuid üleujutusi, torme ja taude.
Madal on ka saare idaranda uhtuv Voosi kurk. Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse, kõik tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava 3 rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo lahte. Mullastik Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Niit Uurimustöö loodusõpetuses Tartu Kivilinna Gümnaasium Robert Põldoja 6,,B'' Tartu 2013 Sisukord 1. Tiitelleht..............................lk 1 2. Sissejuhatus........................lk 3 3. Üldiseloomustus, Elutingimused.....................lk 3 4. Taimestik.............................lk 4 5. Kahelehine käokeel...........lk 5 6. Looduslikud niidud............lk 6 7. Puisniidud...........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma niitu, niidu taimestikku ja loomastikku. Üritan ka olla otsekohane ja lisada ka mõne...
Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud ● Ajalised/ajaloolised piirangud ● Sotsiaalsed piirangud
hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt
pattudest puhastatult ja lepitatult. Surnu kodukäimispõhjus surnu käed, jalad on unustatud lahti sidumast. Põletusmatus oli tõhus surnu tõrjemaagia võte. Väheneb elavate ja surnute kokkukuuluvus, seega ka surnute mõju. 19. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Materiaalne keha. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Looduses kujunevad välja kooslused. Surma mõju edasine vähenemine. Surm on muutunud lunastus mõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu silmade ja suu sulgemine). Õigus inimväärsele surmale. 20. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus ,,uue" ja ,,vana" vahel kultuuris - säilinud kombed, uskumused - pühade tähendus, sisu - laste mängud (laulud) - unenägude sümboolika
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
6. Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma. Kuidas metsa kaitsta? Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.
teenustesse (mastaabiefekt), nagu toitlustus, ekskursioonid, muuseumite ja näituste külastamine, ostud jne (Eesti Maaturism 2010). Loodusturismi pakkujate prognooside kohaselt kasvab loodusturismi käive aastas 10-15%, millest 20-25% moodustab käive välisturismist (Eesti Maaturism 2010). Kokkuvõte Loodusturism on Eestis pidevas arenemises, ning tänu mitmekesisele loodusele on loodusturismi pakkujatel kasutada väga palju erinevaid ressursse, nagu näiteks metsad, poollooduslikud kooslused, sood, rannajoon, järved-jõed, loomastik, taimestik ja linnustik ning rahvuspargid ja kaitsealad. Loodusturismi arendamise võimalusena näeksin eelkõige laiendada sihtrühma kellele teenuseid pakutakse. Hetke seisuga moodustab suurema osa klientidest 30-49 aastastest, mis tähendab seda, et tooteid tuleks suunata ka noortele ning vanematele inimestele. Samuti oleks mõistlik Soome, Saksamaa, Rootsi ja Läti kõrvale leida lisaks veel välisturgu.
-autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes saavutavad sellise ulatuse, et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele. -allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet:
muutmine põllumajandusmaaks, soode kuivendamine, teede, linnade ja tööstuspiirkondade rajamine, jõgede tammistamine, niisutussüsteemide ja suurte hüdroelektrijaamade rajamine, korallrahude ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügimeetoditega. Koosluste elurikkus on väga varieeruv. Maismaal on kõige liigirikkamad kooslused troopilised vihmametsad, kus asub ligi pool liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad korallrahud ning seal on ligi veerand leiduvast liigirikkusest. Paraku on inimesed juba havitanud ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest. o Võõrliigid looduses Võõrliikide imbumine loodusesse toimub sageli üsna märkamatult.
ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus . Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis.
domineerima religioossus. Teatro Museo Dalí on Prado muuseumi järel Hispaania külastatavaim muuseum. Linna vana teatri kohal asuv Teatro Museo Dalí on meelikütkestav koht. Muuseum loodi Salvador Dalí nägemuse järgi kunstnik ise juhtis muuseumi rajamistöid. Muuseumi 24 saalis eksponeeritakse Salvador Dalí graafikat, skulptuure, raamatuillustratsioone, plakateid ja mis kõige tähtsam maale. Kunstniku täiuslikult maalitud esemete kosmaarsed kooslused, religioosne ekstaas, Gala portreed, kodusõja nägemused, õudusttekitavad allegooriad ja kummaliselt segiaetud inimese kehaosad vaimustavad enamust inimesi, teisi aga üllatavad. Muuseumi sisehoovis võivad külastajad muusika saatel imetleda kentsakaid skulptuure akendel ning Dalí perekonna musta Cadillaci vihmamärgade teeliste siluettidega. Samas võib käia ebatavalises toas, mille mööbel meenutab näitlejanna Mae Westi nägu, vaadata kolmemõõtmelisi pilte
Rakke Gümnaasium Jaapani Muusika Mairis Õispuu 25.09.2010 Sissejuhatus Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksiste...
– temperatuur tõuseb veelgi. • Keskmine temperatuur tõuseb – rohkem sademeid ja jäämasside sulamine - merepind tõuseb (kuni 1 meeter) – kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla. Kõigi liustike sulades võib merepind tõusta kuni 80m. • Keskmine temperatuur tõuseb – elutingimused muutuvad – ökosüsteemid muutuvad - biosfääri liigiline koosseis muutub: paljud liigid surevad välja, kooslused vahetuvad, toiduahelad häiruvad, metsad hävivad – vabaneb omakorda CO2. • Temperatuur tõuseb – kuumad päevad sagenevad - südame-, kopsu- ning teiste haiguste avaldumine, suureneb suremus (just vanemaealiste). Soojemas kliimas levivad moskiitod, puugid ning närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm). • Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas).
Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Sümboolika Kompositsiooni keskel on väike laud mille peal on puuviljad – traditsiooniline seksuaalsuse sümbol. Kaks figuuri paremal on kõige abstrakstemad, nende näod meenutavad Aafrika maske – sümboliseerib võõrast, eksootilisust, agressiivsust. III faas – ikonoloogiline
Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused. Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning puude juure- ja kännuvõsude tekkimine, lamapuidu lagunemine, heitepuude juurestikuaukude
- CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja eeldatavad kliimamuutused - Fossiilkütuste hinnatõus - Fossiilkütustega ebakindel (poliitiline) ja riikide lõikes ebaühtlane varustatus - Uus majandussektor - Energeetika jätkusuutlik ja säästev areng Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues)
soojenemine oli tingitud kasvuhoone gaasidest (Joonis 1). Joonis 1. Atmosfäärse pCO2 evolutsioon viimase 65 Ma jooksul (Zachos et al., 2008). 2 2. Keskonnamuutused PETM-i iseloomustavad ekstreemsed keskonnamuutused Maal. Antud termaalne maksimum on ainulaadne kogu Kainosoikumis, kuna kliima soojenes keskmiselt 6°C võrra (Joonis 2). Globaalse temperatuuri tõusu toetavad muutunud fossiilide kooslused, foraminifeeride Mg/Ca suhe ja orgaanilise ühendi TEX86 andmed (Sluijs et al., 2006). Joonis 2. P/E paleogeograafia ja pinnatemperatuuride rekonstrutsioon 18O, Mg/Ca suhe ja TEX86 abil (Scotese PALEOMAP Project). Tõenäoliselt toimus temperatuuride kasv ligikaudu võrdselt nii poolustel kui ka ekvaatoril sellepärast, et PETM-i jooksul puudus poolustel jää (Shellito et al., 2003). Vaatamata sellele, et
|____________________________________________________________________________________ | 1 0 1 1 Eelnev definitsioon välistab loogikaavaldiste hulgast ebakorrektsed 1 1 1 1 operandide ja tehtemärkide kooslused: A B AB A(B |____________________________________________________________________________________ | Loogikaavaldised 2-muutuja loogikafunktsioonid f ( x1 x2 ) /¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Ü
ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. 7.1. VAATAMISVÄÄRSUSED. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis.
pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis.
ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit
Tähtsaim eesti hobuse võimetes on aga see, et ta saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja vähemalt lumest lumeni õieti talligi. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. (Lisa 3) [4] 1.3. Eesti hobune kui pool-loodusliku koosluse säilitaja Eesti maastikupildis on läbi sajandite olnud laialt levinud pool-looduslikud kooslused ehk pärandkooslused - puisniidud, loopealsed, rannaniidud, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Pool-looduslikud kooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Traditsiooniline ekstensiivne majandamine, näiteks karjatamine, niitmine ja mõõdukas raie ei vii neid kooslusi tasakaalust välja, nagu seda teevad perioodiline ümberkündmine, tugev väetamine või lageraie. Pool-looduslikud kooslused on
Arvatakse, et igal aastal hävib umbes 160 000 km2 vihmametsa iga tunniga 4 km2 väärtuslikku metsa. Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm
tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon, kasut teedeehituses, koosneb: bit+filler+liiv+killustik. Lakid, värvid kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed, *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine. Lakk:lahusti+sideaine. Koostisosad 1. Sideaine mood kelme, mis kinnitub alusele, kelme ees on pigment. Valiku aluseks on: adhesiooni tugevus, sideaine tugevus, atm kindlus, pikaealisus. Sideaine kõvastumise
6. Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma. 3. Kuidas metsa kaitsta? Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.
Eesti segametsad 1450 2 65 0 Filipiinid mussonmetsad, 8000 40 166 90 lähisekvat.mets Equador Ekvator. vihmamets 20 000 4000 271 21 Madagaskar Ekv.vihmamets, 10 000 5000 105 67 savann, mst Organismide tunnused, seosed, kooslused *Produtsendid e.Tootjad - *Konsumendid e. Tarbijad - ( primaarsed ( esmased), sekundaarsed ( teisejärgulised) ja tertsiaarsed (lõppastme) konsumendid *Redutsendid e. Lagundajad Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga *Taimede kohanemine õie, lehe, varre kuju, suurus, värvus, kuju elukeskkonnaga
eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane, inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol) 19. Suktsessiooni mõiste. Miks toimuvad suktsessioonid? Suktsessioon Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Sellepärast, et näiteks eelnevad kooslused võivad hävineda metsa põlemisel või lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon) 20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses? Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe
Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004).
Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? Geneetiline mitmekesisus Geneetiline varieeruvus liigi sees, nii (a) geograafiliselt eraldatud asurkondade vahel kui ka (b) asurkonna sisene varieeruvus Liikide mitmekesisus Kõikide liikide mitmekesisus maailmas alates bakteritest ja algloomadest kuni hulkraksete organismideni välja Koosluste mitmekesisus kõik erinevad bioloogilised kooslused ning nende seosed füüsikalise kooslusega (ökosüsteemid). Komponendid: Strukturaalne mitmekesisus Funktsionaalne mitmekesisus Koosseisu -mitmekesisus Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust? Geneetiline mitmekesisus suureneb eelkõige mutatsioonide toimel ning sufulise palunemise käigus rekombineerumise teel, mis siiski suurendab märkimisväärselt mitmekesisust. Millisest kahest komponendist koosneb liigi geneetiline mitmekesisus?
(teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses
populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. Veekogude kallaste kindlustamine Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine Jäätmete ümbertöötamine Kahjurluse kontroll putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine. Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda. 10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele.
..............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)....................................................... 31 Kasutatud allikad...................................................................................................................34 2 Sissejuhatus Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil. Sõna pärand viitab eelkäijate poolt meile jäetud ainelistele ja vaimsetele väärtustele, kuid ka ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse. Esimese näitena võib tuua puisniidu, mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel
Üksik teiste seas o Homogeniseerumine- mass ühtlustab, sarnane käitumine, sarnased reaktsioonid. o Heterogeniseerumine- massist eristuv ORGANSIM- (ladina keeles organismus e. elusolend), on elav terviklik rakuline süsteem. Jaotamine: 1) Rakkude ehitus o Prokarüoodid o Eukarüoodid 2) rakkude arv o Ainuraksed: funktsionaalne struktuur-ORGANELL o Hulkraksed: funktsionaalne struktuur- ELUND, ELUNDKOND Organismid grupeeruvad: o Populatsioonid o Kooslused Organismide atribuudid: o Liikumine o Toitumine o Hingamine o Paljunemine o Ärritus/ erutus Organismide üldised talitused: Metabolism- e. üldine ainevahetus o Anabolism- lagundamine o Katabolism- ülesehitamine Ontogenees- e. individuaalne areng Fülogenees- e. evolutsiooniline areng (ajalooline areng) IGAL LIIGIL ON OMA ÖKOLOOGILINE NISS (kuidas liik elupaigas hakkama saab) o Näitab liigi rolli koosluses
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
heledus pärineb, peab olema piisavalt väike, et valgus jõuaks selle mõne päevaga läbida, vastasel juhul ei saaks heleduse muutumist põhjustav protsess kaasata kogu helendavat piirkonda ning heleduse muutus poleks nii drastiline. Oleme silmitsi tõsise probleemiga: kuidas pakkida mitmekümne galaktika heledus kokku piirkonda, mis mõõtmetelt vastab pigem Päikesesüsteemile kui galaktikale? Näiteks tähtede kõige tihedamad teadaolevad kooslused paiknevad täheparvede keskel, kust võime leida kuni 100 tähte kuupparseki kohta. Kvasarite heleduse tekitamiseks oleks vaja miljardeid kordi rohkem tähti, mis peaksid asuma miljardeid kordi tihedamalt koos. Tuleb nõustuda, et niisugune kiirgus et saa lähtuda tavalistest tähtedest. Kuidas kvasar tekib? Kvasar tekib piisavalt suure gaasisisaldusega suures galaktikas. Kas massiivne must auk tekib enne
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
