Keskkond ja kultuur (0)

Räpina Aianduskool
2. keskkonnakaitse kursus
Referaat
Keskkond ja kultuur
Palamuse, 2013
Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur).
Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed , linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik , mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku kultuuri, sest inimene on selle kõik enda kätetööna ülesse rajanud. Tehislikku keskkonda ümbritseb looduslik keskkond. Looduslikkeskkond on näiteks: mets, põllud, niidud ja kõik see, mis on looduslikult ise tekkinud.
Inimtegevuse mõju keskkonnale.
Inimtegevus avaldab üldjuhul keskkonnale negatiivset mõju. Näiteks: õhusaastumine, osoonikihi kahanemine, globaalne soojenemine, loodusressursside vähenemine, vee saastumine .
Õhusaastumise põhjusteks on: jäätmete lagunemine prügimägedes, autode heitgaasid, põllumajanduslikud ja tööstuslikud tegevused. Järjest rohkem laiendatakse linnasid ja seega väheneb loodusliku keskkonna pindala, ning tekib järjest rohkem juurde tehislikku keskkonda ning mida rohkem ehitatakse suuri tööstuseid ja muid hooneid seda rohkem saastub õhk.
Vee saastumise peamisteks põhjusteks on: tööstuste jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid . Veesaastatuse tagajärjeks on veekogude kinnikasvamine ja vee kvaliteedi halvenemine.
Inimesed saaksid oma mõju keskkonnale vähendada: elektri ja vee kokkuhoidmisega. Näiteks kui käiakse dušši all pesemas või pestakse nõusid, ei tohiks inimesed lasta veel terve selle aja joosta . Elektrit saab samuti kokku hoida näiteks: kui telekat ei vaadata, siis tuleks see välja lülitada, mitte jätta taustaks käima või näiteks hoiduda sellest, et terves majas igas toas tuli põleb. Kui ollakse ühes toas, siis kustutada ülejäänud tubadest, kus ei olda tuli ära. Õhusaastumist saab vähendada kui kasutada tööle, kooli käimiseks rohkem ühistransporti, jalgratast või minna jala. Samuti saab õhusaastumist vähendada, kui ehitada näiteks ökohooneid, kuigi need on esialgu kallimad ning ökomaterialide tootjad võivad esialgu jääda kahjumisse, siis tuleviku jaoks kasulikumad ja kindlasti hakkavad ka kasumit tootma .
Inimene ja kultuur.
Inimesed loovad endale kultuuri. Kultuuriks võib olla näiteks: keel, mida räägitakse, traditsioonid, uskumused. Erinevatel rahvastel , erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete.
Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.
Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur (Kultuur).
Pärandkultuur
2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline , siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit " (2013. aasta on kultuuripärandi aasta).
Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee -, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed , sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand.
Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu. Iseenesestmõistetavalt käime metsas marjul, peame sünnipäevi, rahvakalendri tähtpäevi ja talguid, teeme süüa vanaema õpetuse järgi (Vaimne kultuuripärand).
Maastikud kannavad kultuurimälu. Kõik meie tegutsemise jäljed, olgu selleks näiteks hooned, sajandite vältel väljakujunenud tänavavõrgustikud, teed, põllud või poollooduslikud kooslused kajastuvad elukeskkonnas meie ümber. Pärandmaastik võib olla ka selline maastik, mis on kujunenud inimtegevuse läbi, näiteks linnamaastik. Traditsioonilisi Eesti
pärandmaastikke võime erinevate ajaloo kihistustena kohata näiteks Lahemaa Rahvuspargis, Matsalu Rahvuspargis või Rebala muinsuskaitsealal (Maastikupärand).
Pärandkultuuriks oleme viimasel aastakümnel hakanud nimetama eelmiste põlvkondade elu- ja tegevuse jälgi maastikul . Näiteks: endistest koolimajadest või metsavahikohast on saanud kellelegi suvemaja , vana kõrts või vesiveski on kasutuses mõnel muul eesmärgil. Vahel on aga aeg teinud juba oma töö ja maapinnalt kulutanud viimasedki jäljed heinaküünist või peitnud põlise piirikivi mulla alla (Pärandkultuur).
Toidupärandi moodustavad perekondlikud traditsioonid ja retseptid, mida antakse põlvest põlve edasi, sinna kuuluvad ka nõud ja tekstiilid aga ka lauakombed ja mälestused (Toidupärand).
Arheoloogiapärand on osa Eesti kultuurist, kuid mitte ainult – see kuulub lahutamatult ka Euroopa ja kogu maailma inimkonna ajaloo hulka. Eesti muinsuskaitseseaduses sätestatud arheoloogiapärandi kaitse põhimõtete aluseks on arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon . Selles paljude riikide poolt tunnustatud kokkuleppes märgitakse, et arheoloogiapärand on kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend: eelnevate ajajärkude inimtegevuse jälgede kaitsmise ja uurimisega, samuti tänu leidudele ja muudele keskkonna uurimise meetoditele on võimalik saada uusi teadmisi inimese elu, tegemiste ja kultuuri kohta. Eestis on muinsuskaitse all üle 6600 arheoloogiamälestise, millest enamik asub maal, osa aga linnades ja veekogudes (Arheoloogiapärand).
Veealuse kultuuripärandi mõiste hõlmab kõiki inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi, mis on säilinud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid, muistsed asulakohad, kalatõkked, sillad, sadamakohad, samuti mitmesugused töö- ja tarberiistad , savinõud, ehted , relvad jm. Veealust leiukohta ei saa lahutada selle arheoloogilisest ja looduslikust ümbrusest, mis omab informatsiooni edasikandjana sama suurt tähtsust kui leiud ise. Samuti on märjas keskkonnas head säilimistingimused (Veealune kultuuripärand).
Keskkond mõjutab kultuuripärandit. Kui meie ümber ei oleks sellist keskkonda, siis me ei saaks omada ka selliseid kultuure ja meil Eestis ei oleks säilinud ka nii palju kultuuripärandit.
Inimesed kogumaailmas kui ka Eestis peavad õppima austama ümbritsevat keskkonda kui ka kultuuri, sest me kõik oleme osa sellest. Kui inimesi ei oleks ei saaks meil olla ka sellist kultuuri ja keskkonda.
Kasutatud kirjandus.
1. Ü. Jukk, Toidupärand, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/toiduparand 15.09.13
2. U. Kadakas, Arheoloogiapärand, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/arheoloogiaparand 15.09.13
3. J. Kalajärv, Vaimne kultuuripärand, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/vaimne-kultuuriparand 15.09.13
4. J. Kusmin , Pärandkultuur, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/parandkultuur 15.09.13
5. H. Sooväli- Sepping , Maastikupärand, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/maastikuparand 15.09.13
6. Veealune kultuuripärand, M. Roio, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/veealune-kultuuriparand 15.09.13
7. Keskkond, http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkond 15.09.13
8. Kultuur, http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur 15.09.13
9. 2013. aasta on kultuuripärandi aasta, http://www.parandiaasta.ee/et 15.09.13