Fotomaterjal: 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms) Õpperada oli informatsiooniga hästi varustatud, kõik sildid olid nähtaval ja loetavad. Rada oli vaadeldav ja kõik obkjetid olid arusaadavad. 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine kuid minu jaosk mitte väga atraktiivne. Ei leidnud pärandikultuuri, kuid ranna ja metsa kooslus oli huvitav. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Füüsiliselt oli rada minu jaoks lihtne, käisime seal küll üsna lühidalt, kuid siiski ei pakkunud see mulle raskust. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Ei saa öelda, et oleksin õpperajal uusi teadmisi saanud. 7) Kas rada meeldis sulle? Rada oli okei, minu jaoks suhteliselt igav. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas 50 punkti
Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem
Daniel Raiskin Hollandist, rääkimata juba meie omadest dirigentidest nagu Eri Klas, Andres Mustonen, Risto Joost, Olari Elts, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn, Mihkel Kütson, Kristjan Järvi. Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel. ,,Jõuluduur" oli kontsert, kus esines minumeelest üsna üllatuslik, kuid see-eest omavahel väga hästi põimuv kooslus. See värvikas seltskond esitas erinevaid lugusid igale maitsele. Kuna tegemist oli jõulukontserdiga, olid repertuaaris kindlal kohal jõululaulud. Märkimisväärsemad neist on Gruberi ,,Pühaöö", mida esitas Marvi Vallaste koos Tallinna Kammerorkestriga. Esitlusele tuli ka Olav Ehala loodud ,,Jõuluingel". Marvi esitas ka oma kõigile tuntud laulu ,,Sa ja ma", mis kõlas koos orkestriga hoopis erinevalt võrreldes orginaaliga. On uskumatu, et ühest loost on
punane:roheline 6:6 6:6 1:1 Põhivärvid koll:sin:pun 9:4:6 3:8:6 ~1:3:2 Sekundaarvärvid oranz:violett:roheline 8:3:6 4:9:6 ~2:5:3 Neist suhetest lähtuvalt hindab silm vaagnatel ja taldrikul olevaid komponente ning ütleb, et võrdselt lillat ja kollast on ebasobiv kooslus. Ereda värvi osakaal on alati väiksem. Joonis 1 Näide kvantitatiivkontrasti harmooniast Salatis võib olla näiteks rohelist paprikat ja punast paprikat 1:1 või näiteks lehtsalatit ja tomatit 1:1. Tugevaid sooje värve soovitatakse kasutada 1/3 ulatuses tervikust. Kui kasutusel on aga ainult soojad värvitoonid, võib kasutada erinevaid heledus ja tumedusastmeid või värvitut valget.
Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus 9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis 10. Bioaktiivsed ained (vitamiinid) Milleks on vaja? Mis ained on vitamiinid? Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid. Loomorganismid vajavad väikestes kogustes normaalseks elutegevuseks. Aitavad reguleerida biokeemiliste reaktsioonide toimumist. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest.
- õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed
2012 Referaat Perekonna käsitlus erikultuurides Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia.
2.Puiduvaru - Metsatööstuse 295 mln jaoks on väga tähtis näitaja 3.Puidu aastane tn/ha Raie,valmispuit - juurdekasv 4.Metsasus % Ei näita midagi 45% vanuse,kvaliteedi kohta 5.Liigiline kooslus % Kui palju on Mänd,kask,kuusk kvaliteetset puitu? 2.Milles seisneb metsa majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. 3.Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas Prantsusmaa,Soome,Rootsi,Venemaa,Norra Aasias Hiina,Jaapan,Araabia,Iraan Põhja ameerikas,Kanada,Usa Lõuna-Ameerikas Brasiilia,Peruu,Colombia Aafrikas,Kongo DV,Gabon,Keenia 4
) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord. Determinism - õpetus, mis väidab, et kõik siin maailmas omab põhjust, ei ole olemas juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada) ,,Hea saavutatakse vaeva ja õppimisega.'' Arukas on see, kes ei kurvasta selle üle mida tal pole, vaid on õnnelik selle üle mis tal on. *Herakleitos( u 540-470 eKr) Elas Ephesose linnas(Väike-Aasias) eraklik filosoof Herakleitos tume- hüüdnimi, sest kasutas palju kujundlikke võrdlusi.
tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 16. Mis on tehnoloogiline determinism. Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? 17. Mis on klaster? Miks klastrid tekivad? Miks ettevõtted kobarduvad ehk klasterduvad? Klaster on geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet või teenust pakkuvate ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mille liikmed teevad koostööd. Klastri liikmete lähedusest tingituna on neil võimalus kasu saada erinevatest positiivsetest välismõjudest. Need välismõjud on näiteks ligipääs spetsialiseerunud tööjõule ja tarnijatele; kogemuste ja teadmiste jagamine; surve suurema tootlikkuse saavutamiseks, et püsida üha suurenevas konkurentsis; ning pidev teadmiste juurdevool tänu tihedale suhtlusele klientide ja tarnijatega. 18
Tema terapeut , kes tunnetab tema üksildust kasutab teda seksuaalselt ära. Enamus neid probleeme on tänapäeval sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniga parandatavad. KOKKUVÕTE Film iseenesest midagi uut ja seniteadmatut minule ei pakkunud. Kuid materjalina on hea õppida ja ka õpetada inimesi mõistma kaassõltuvuse ja sõltuvuse vaheliseid seoseid. Peamine sõnum on filmis, et elukeskkond on kompleksne ning keeruline kooslus, kus igal indiviidil on oma maailmavaade, roll ja vajadused. Suured puudujäägid kasvõi ühes valdkonnas toovad kaasa ränki tagajärgi. Arvamusi on niipalju kui on inimesi. Materjal avardab silmaringi ning on kasulik maailmapildi mitmetahulisema käsitlemise osas ning aitab edendada empaatiavõimet.
tantsijate vahel saab olla selline side. Ilma, et nad üksteist näeksid, suudavad nii sümmeetrilist tööd teha. Vahel tundus nagu orkester mängiks tantsijatega justkui marionettidega, seda kõige paremas mõttes. Üldiselt olen ma selle elamusega väga rahul. Minu esmase balleti kogemuse tegid vapustavaks peatantsijad Galina Rohumaa ja Anatoli Arhangelski, kes esinesid suurepäraselt. Mis mulle veel sümpatiseeris oli see, et, kuna on tegu venelase sulest tulnud etendusega, siis oli parim kooslus, et ühel laval olid koos eestlased ning venelased. Arvan, et minu eakaaslased peaksid palju rohkem käima vaatamas selliseid maailmakuulsaid etendusi, kuna need on väga harivad ning emotsioonide rohked. Veel enam võiks teada, kui andekad on eestlastest lavastajad, balletitantsijad, pillimängijad ja nii edasi. Oli väga uhke panna endale pidulikud riided selga ning istuda meie enda riigi rahvusooperi saalis, mõnes
Koosluste suktsessioon - erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet): 1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi.
tasakaalus. _ Ökosüsteem tasakaalus vaid piiratud territooriumil või lühiajaliselt. _ Seda esineb nt. ökotonides: metsa rohumaa piiril: mets võib hõlvata _ Nii ökosüsteemid kui ka maastikud on avatud ja mõjutatud nii osa rohumaast või ka vastupidi. sisestest kui välistest teguritest, häiritustest ja inimtegevusest. _ Stabiilsus aga säilub ja kumbki kooslus ei saavuta konkurentsieelist _ Seega pigem ebastabiilsed. teise ees. _ Iga maastik muutub mingil määral. _ Konkurents koosluste vahel võib luua teravapiirilisi ökotone Kuidas tasakaalu määratleda? isegi suhteliselt sarnaste keskkonnatingimuste korral _ Hinnata kas populatsioon, kooslus olemas või hävinud
kutsuda neg. Mõju Ohu määratlemine- mõjuri ohtu iseloomu omaduste ja ohuallikate kirjeldus PEC- stressori eeldatav kons PNEC- stressori suurim kons, mis kk ei ohusta Riski ohjamine- tegevus mil risk hoitakse vastuvõetaval tasemel Riski analüüs- õnnetuste puhul tekkivate riskide väljaselgitamine ja hindamine Olulisus suhe- PEC-PNEC suhe- ökoloogilise riski väljendav suhtarv Ökoloogiline risk- kkriski liik kus siht on kooslus populatsioon või ökosüst. KKRH algatamine-teaduslikud andmed tuleb muuta riski ohjajale kasutatavaks teabeks, mis näitab inimtegevuse tagajärgede ja kkk eesmärgi seost Kavandamine toimub riski ohjaja, hindaja ja huvipoolte diskusioonina. Ohjaja teatab, milliste otsuste toetamiseks on riski hindamist vaja ning millist teavet sellest oodatakse. R hindajad selgitavad millisele teabele võib riski hindamisel tugineda ja millised on
Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee kirjutanud paralleelselt luulet ja proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus. Mats Traat · Loomingu eesmärgiks on inimese äratamine, mandumisest vabastamine. · Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised luulevormid. Hando Runnel · Sündinud 1938. · Kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat
Eesti Esimene Üldlaulupidu 1986. aasta rahvusteadvuse uurimus Eestis oli tõenäoliselt esimene, kus selgus rahvuse hinnang oma olukorrale tervikuna. Selgus et Eestlased pole oma olukorraga rahul, ja see ka üha halveneb, teised rahvused on siin elades omadega väga rahul ja edaspidi läheb neil veelgi paremini. Samas ka Eesti poliitika ei julgenud seda endale veel tunnistada. Nii aga näitavd et uurimusandmed, võõras rahvuskeskonnas nõrgeneb eestlastel mitte ainult rahvusprobleemi teravus, vaid ka etniline identifikatsioon. See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad kavandasid Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise, mis oleks ohtlikult reostanud kogu Virumaa looduse ning põhjavete kaudu mõjutanud suurt osa Eestimaast. Üle Eesti veeres protestilaine ning massiliselt koguti allkirju kaevanduste...
Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ühiskond (lad k.) Logos mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium kooslus, rühm, ühendus Societas ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne.
). 13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab “tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. Ettevõtte välise keskkonna analüüsi eesmärgiks on välja tuua uued võimalused ja ohud. SWOT analüüsi võib koostada: 1. ettevõtte kohta tervikuna 2. valdkonna siseanalüüsil 3. ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgil 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine. 2) logistilised funktsioonid: toodete ladustamine;komplekteerimine;edasitoimetamine toorainest lõpptarbijani. 3) abistavad funktsioonid: informatsiooni kogumine;müügi stimuleerimine; finantseerimine 15. Toote elutsükkel 1. Toote elutsükli kõver 2
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
Koosluste suktsessioon erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on mõjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkõige taimkatet): 1) Autogeenne iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne väliste tegurite mõjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi.
maintains the organization and structure of entire communities. The loss of a keystone species results in a range of dramatic cascading effects that alters trophic dynamics, other food-web connections and can cause the extinction of other species in the community. [96][97] 30. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskimise produktiivsusega kooslustes? Mida liigirikkam kooslus seda vähem resurssi on ühe liigil võimalik toota. Pealegi üks suure tootlikusega liik on väga tõenäoline et ta võtab üle kogu koosluse kas täielikult või ebatäielikult. Igatahes ühe suure tootlikusega taime liigil on suur võimalus suurenenud võimalus domineerima hakata. Ergo- küsimuse vastus. Lugesin selle kohta just sellise artikli- http://www.pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele
30 seisvale tootmisettevõttele. 110,122 dotatsioon - riigi toetus ettevõttele, asutusele või alltöövõtja - allhanke korras tellijale toodet või eraisikule. 132 detaili valmistav isik või ettevõte. 20 dumping - kauba müük väljaspool tootjamaad alla ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneri selle normaalhinna. Dumping tähendab seda, et test moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk toodet müüakse importiva maa turul odavamalt, on liikmete konkurentsivõime parandamine. 20 kui seda tehakse kaupa eksportival maal (tootja Euroopa Liit - Euroopa arenenud riikide majan- koduturul). 115 dusühendus. 36 eeslinnastum ine e. suburbanisatsioon - inimes finantsettevõte - raha ja väärtpaberite vahenda te elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse
Toodetele on sageli peale kirjutatud "lõhnavaba" või "pehmetoimeline". Sellest hoolimata võivad ka need vahendid olla ärritavad väga tundliku naha korral ja harva põhjustada ka allergiat. Seebid ja puhastusvahendid võivad ärritada nahka, kuid seda juhtub harva tänapäeva toodetega, mis on mõeldud tundlikule nahale. Võimalikud probleemid on järgmised: · naha pH muutub aluselisemaks, mis kahjustab naha barjäärfunktsiooni · häirub bakterite arv ja kooslus. Tavalised seebid võivad isegi suurendada akne bakterite hulka. · eemaldub rasu kiht naha pinnalt, mis suurendab veekadu, muudab naha kuivaks ning rohkem läbitavamaks kemikaalidele ja bakteritele. Tulemuseks võib olla ärritav dermatiit või naha mädapõletik. · liiga sagedane puhastamine võib juba eelnevalt tundlikku ja kuiva nahka liigselt kuivatada ja ärritada. See probleem võib sageli tekida akne ravi ajal
3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata"
paketti võib teha ühele või mitmele isikule on eelnevalt kindlaks määratud osutatkse vähemalt 24h jooksul 15. Reisi sihtkoht, selle komponendid (5+1A) attractions- atraktsioonid accessibility- juurdepääs amenities- mugavus accomodation- majutus activities- tegevused assessment- sihtkoha hinnang Sihtkoht on koht kuhu oma reisi ajal jõudma peab, võib olla lõpppeatuseks 16. Reisimise motiivid, vajadused ja ootused, nende kooslus Motiivid Ootused Vaimne puhkus Mugavus füüsiline puhkus puhtus suhtlemisvajadus uued muljed, seiklus enesetäiendamine kogeda midagi uut Vajadused Olla teretulnud Tunda end tähtsana saada teenust õigeaegselt olla tunnustatud kindlustunne olal äratuntud
Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega. Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi algusesse, see äratas kuidagi ülesse ja andis positiivse laengu edasiseks kontsertiks. See oli väga energiline ja oli näha, et selle nimel on palju vaeva nähtud. Esitus oli minu arust meeletult hea. Rudolf Tobiase kantaat "Johannes Damaskusest" on kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile. 1897. aastal Peterburi konservatooriumi lõputööna valmi-
rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid
2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel:
nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis elavatest populatsioonidest. Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis populatsioonitiheduseks on: 120 : 2400 = 0,05 isendit / m² (ehk 1 isend 20 m² kohta). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsiooonide arv ja arvukus. Selle tulemusena asendub üks kooslus teisega. Nt. Kuusiku maharaiumisel hakkavad raiesmikul kasvama algul rohttaimed, siis lehtpuud, lõpuks kuused. Kuused sirguvad ja varjutavad valguslembelised taimed ning taastub kuusik.
See viitab mehisusele ning äratab kindlasti tähelepanu. Teatud määral väärtustatakse sõbrasuhteid. Omamehelik laad annab mõista, et Chevrolet oleks kui vana sober, kellega koos rammu katsuda, saunas käia ja ehk ka õlut juua. Kange saunaline ei pelga kuuma. Tehnika ja inimese samastamise läbi viidatakse mehe tugevusele ja vastupidavusele, nad sobiks väga hästi kokku. Sõnaühend kaks kanget viitab sellele, et nii mees kui ka masin koos oleksid just õige kooslus. Mõlemad piisavalt vastupidavad, jõulised ja maskuliinsed. Anne, 2009. aasta 4. väljaanne, Dove'i sokolaadi reklaam See reklaam võib olla suunatud nii meestele kui ka naistele. Reklaami pildil on kujutatud noort ja kaunist naisterahvast, kes on justkui sokolaadist tehtud kleidis. Ta võib olla kujutatud ideaaliks naisele, kui sihtgrupp oleks naised. Samas võib olla tegemist ka peibutisega, kes kutsub mehi ostma seda toodet.
37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti Vabanemine mere alt hiljem varem Kõrgused merepinnast madalam kõrgem
Domenico Veneziano. (ca 1410-1461) Eneli Niinepuu Kunsti- ja arhitektuuriteoste lugemine TTÜ STI -2007- Domenico Veneziano. Täispika nimega Domenico di Bartolomeo da Venezia, oli Itaalia vararenessansi kunstnik, üks 15 sajandi Firenze koolkonna rajajaid. Oma esmase kunstihariduse Veneetsias, kus ta arvatavasti nägi ka Põhja-Euroopa kunstnike töid. Ta asus elama Firenzesse umbes 1439. aastal, ning elas seal praktiliselt kogu oma elu. Temalt on säilinud vaid kas allkirjastatud tööd. Esimene neist: “Neitsi lapsega troonil” ja kaks kahjustatud pühakute pead (asuvad praegu Londoni rahvuslikus galeriis) on osa maalist “Cabernecchi Tabernacle”, mis võis olla tema esimeseks Firenzes esitletud tööks. Kunstniku selgepiiriline perspektiiv ja figuuride skulpturaalne kvaliteet vihjavad sellele, et ta oli mõjutatud Masacciost Ta töötas Perugias Baglioni perekonna õukonnakunstnikuna. 1439. saa...
kunstiliselt välja kujunenud: need olid klassikaline sonaat ja sonaadivorm, kammermuusikas algas klaveri kui soolo-, saate- ja ansamblipilli võidukäik. Keelpillikvarteti kõrval olid populaarsed ansamblikooslused klaveriga: klaveritrio, -kvartett ja -kvintett ning klassikaline puhkpillikvintett. Kujunes tüüpilise kosseisuga sümfooniaorkester, milles lisaks koorilaadselt paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti
........................ 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem, kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 meetrit ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi
6. Selgita mõisted. Too näiteid Eestist. Endeemne liik- liik mis esineb üksnes teatud piiratud alal, näiteks saaremaa robirohi Võõrliik- on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal, näiteks karuputk Võtmeliik- liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks. Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid. 7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
kuluvale ajale jne. Jaapanlased ei liigita oma toitu põhikoostisosade järgi (näiteks köögiviljad, liha või kala), vaid valmistamise meetodi järgi. Toitu eristatakse kui grillitud, aurutatud, keedetud, praetud või konserveeritud. Jaapani toidu puhul, nagu ka ennist juba mainisin, on olulisim toidu esteetiline välimus, millele annab nii aroom kui maitse täiusliku punkti. Sushi taldrikule sättimisel vaadatakse, et sinna oleks võimalik luua kooslus, milles on olemas nii punane, roheline kui ka kollane värvus. Enamasti serveeritakse toidud sinistel alustel, kuna see toob iga värvuse paremini välja. Erinevalt misosupist, mis serveeritakse musta värvusega kruusist. Põhjus väga proosaline, kuna misosupp on hägune, siis must ei näita seda välja. Jaapani söögipulgad erinesid hiina omadest selle poolest, et nad olid ümmargused ja teravamad, samuti olid nad lühemad (naiste söögipulgad 18 cm ja meeste omad 20 cm pikkused).
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas, looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. Taimestik Niidu taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. Ehkki õitseajal paistavad kõige enam silma kaunite värviliste õitega taimed, moodustavad siin põhiosa hoopis kõrrelised või tarnad. Tähtis osa on niidu taimestikus ka liblikõielisi. Kõrreline taim on nagu pikk sile toru, mille varrel on kohati paksemaid kohti, mida nimetatakse sõlmedeks. Nende sõlmede kohalt ja varretipust kasvab kõrs pikemaks.
kontrastipõhimõttel või sarnaste omaduste lähendamisel. Seega klassikaliselt harmoonilised värvikombinatsioonid on: Ühe värvitooni heledus-tumedusastmed.Ühe värvi erinevad toonid loovad ruumilise tunde. Samaväärsusringid värvid igal ringil on samaväärsed. Kõik värvid on läbi segatud ühe põhilisega ja see ühendab värve.(värviringi välimine ja sisemine ring) Komplimentaarsus vastasasuvate värvide omavaheline kooslus. Need on punane ja roheline, kollane ja violett, sinine ja oranz. Totaalne harmoonia tunnetuslik harmoonia, võib kasutada kõiki värve, neist üks on keskne. Värvikombinatsioonide loomisel võib arvestada järgmiste sobivate kobinatsioonidega: 3 tooni, millest üks on kahe teise segamisel saadud (punane ja kollane ja oranz) soojad toonid kooskõlas mustaga külmad toonid kooskõlas valgega kaht omavahel sobimatut pinda saab sobitada neutraalvärvuse
rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis, elukutse vms loomulik iive mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed. perekond ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus. põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb
3. Lammipuisniidud Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale(http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf) (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks.
Suured kamasööjad on olnud ka arvukad Aasia rahvad. On infot, et kamajahu varieerub mitmeti, kuid valmistamise põhitehnika on olnud sama kogu Euroopas ja Venemaast Türgini. Kamajahu sai populaarseks ka Eestimaal ja arvatavasti on alguse saanud Mulgimaalt veel endiste talude aegu. Kuna ta muutus paljudes kodudes lemmiktoiduks ka Eestimaal, siis loeme kamajooki hapupiimaga lausa eesti rahvustoiduks. Eestimaal valmistatakse kamajahu rukkist, nisust, odrast ja hernest. See kooslus on eestlasele vastuvõetavaim. Tehnoloogia on küllalti keerukas ja aega nõudev, kuid ometi tehti vanal ajal igas talus ise kamajahu. Kõigepealt keedeti soolaga maitsestatud vees terad peaaegu pehmeks, seejärel kuivatati need päikesepaistel tuule käes, seejärel röstiti neid ahjus ja lõpuks jahvatati. Nüüd muidugi tehakse need operatsioonid kõik tööstuses. Tööstus teeb tavakamajahu kõrval kakaokama, kamapalle, kamasokolaadi, kamakreemi jm
· Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9
liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa,
liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon – koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime – muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne – sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne – välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) – püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus – inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa,
Nende erinevus oli see, et viimast ooperit võib vaadelda eeskätt numbriooperina, mistõttu on seal rõhutatult esiplaanil vokaalne meloodia. Ta ise arvab, et tema jaoks seostub see stiililt Ameerika muusikalidega. Ravel kasutas teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valides niisuguse tämbriga pillid, mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karakterit. Näiteks räsitud raamatut iseloomustab harfi ja trombooni kooslus. Viimasteks suurvormideks jäid tal kaks klaverikontserti, mille ka komponeeris peaaegu ühel ajal. Nad on nii oma sisult kui ka kujunditemaailmalt üsna vastandlikud teosed. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid.
hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi kohalike puittaimede kasvu. Võõrliikide sissetoomine · Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. · Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. · Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. · Ameerika Ühendriikide põuapiirkondadesse sissetoodud liigid perekonnast tamarisk (G. Tamarix) evapotranspireerivad rohkem kui kohalikud taimed ja alandavad veetaset.
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
