Matkaradade hindamine (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks?
TALLINNA ÜLIKOOL
Loodus- ja Terviseteaduste Instituut
Rekreatsioonikorraldus
Matkaradade külastus
MATKARADADE HINDAMINE
Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas
Koostaja: Jaanika Üprus
Tallinn 2018
KAUKSI TELKIMISALA
1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms)
Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli
merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee
puudus, oli olemas lõkkekoht.
Fotomaterjal WCst:
2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid)
Õpperada oli korras. Infrastruktuur üsna heas seisus ja kasutatav. WC oleks võinud olla puhtam.
Tähised olid korras ja hästi arusaadavad.
Fotomaterjal:
3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
Õpperada oli informatsiooniga hästi varustatud, kõik sildid olid nähtaval ja loetavad. Rada oli
vaadeldav ja kõik obkjetid olid arusaadavad.
4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur
jms)
Õpperada oli mitmekesine kuid minu jaosk mitte väga atraktiivne. Ei leidnud pärandikultuuri,
kuid ranna ja metsa kooslus oli huvitav.
5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks?
Füüsiliselt oli rada minu jaoks lihtne, käisime seal küll üsna lühidalt, kuid siiski ei pakkunud see
mulle raskust.
6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms
Ei saa öelda, et oleksin õpperajal uusi teadmisi saanud.
7) Kas rada meeldis sulle?
Rada oli okei, minu jaoks suhteliselt igav.
8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas
50 punkti. See ei olnud otseselt õpperada, kena jalutada, aga mitte haridus- või kultuurieesmärgil.
KOTKA MATKARADA
1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms)
Kotka matkarajal oli väga palju infrastruktuuri. Piisavalt puhkekohtasid, korralikud WC’d,
lõkkekohad. Matkarajal oli ka korralik laudtee ja ka metsateed olid hästi läbitavad.
Fotomaterjal:
Parkla ala infotahvliga ja puhkealaga:
WC ja prügikast parkla juures:
Laudtee:
Puhkekoht, grillimiskoht matkarajal:
2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid)
Õpperada oli ilus ja korras, rajal oli piisavalt prügikaste. Infrastruktuur oli väga korralik ja
meeldiva välimusega. WC ja tähised olid korras.
3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
Õpperada oli informatiivne. Rajal oli loetavaid silte ja huvitavat informatsiooni. Rada oli
vaadeldav ja kõik objektid arusaadavad.
Suured, loetavad teeviidad:
Informatiivsed sildid:
Lisaks tekstile ka pildid:
4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur
jms)
Õpperada oli mitmekesine. Sai jalutada metsavahel, käia vaatetornis, nautida rabas mööda
laudteed jalutamist. Maastik oli atraktiivne, pärandikultuur oli olemas.
5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks?
Rada oli füüsiliselt vigastuse tõttu veidi koormav. Kuna rada vahetas tasandeid oli vahepeal üsna
raske grupiga kaasas püsida. Kuidas sain siiski läbitud ja nautisin seal käimist.
6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms
Jah, sain informatsiooni kultuuripärandist.
7) Kas rada meeldis sulle?
Jah, rada meeldis mulle väga.
8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas
90 punkti. Rada on kindlasti külastamist väärt.
OANDU LOODUSMETSA RADA
1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms)
Õpperajal oli minimaalselt infrastruktuuri. Rajal ei olnud puhkekohta, see asus raja alguses/lõpus.
Laudtee oli korras ja olemas, metsarada olid rajakatte poolest läbitav.
2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid)
Õpperada oli väga hästi hooldatud. Rajal puudus prügi ja infrastruktuur ning tähised olid korras.
Rajal olid korras sildid:
Kõndimiseks mugav laudtee:
3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
Õpperada oli väga informatiivne, rajal leidus väga palju erinevaid tahvleid, kus oli informatsioon
selle kohta, mida näen. Rada oli vaadeldav. Tänu selgetele ja hooldatud infotahvlitele oli rada
hästi arusaadav ja teave raja kohta oli lihtsasti kättesaadav.
Fotomaterjal:
Infotahvel raja alguses:
Infotahvlid rajal:
4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur
jms)
Loodus oli õpperajal väga mitmekesine. Maastik käis huvitavalt, erinevatel tasanditel, erineval
rajakattel. Matkarada oli liigirikas ja pärandikultuuri täis.
5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks?
Rada oli füüsiliselt üsna koormav, hea tervise juures läheksin sinna kindlasti tagasi.
6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms
Jah, rajal oli väga palju infotahvleid.
7) Kas rada meeldis sulle?
Jah, rada meeldis mulle väga. Kõige huvitavam rada, mida sel päeval külastasime.
8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas
100 punkti. Väga huvitav rada, informatsioon kasulik ja kergesti kättesaadav. Põnev koht
matkamiseks.
VIRU RABA
1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms)
Puhkekohti oli rajal piisavalt. Lõkkekoht puudus, laudtee oli olemas, rajakate korras.
2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid)
Õpperada oli korras ja infrastruktuur hoolitsetud. WC’d ei oska kommenteerida. Tähised loetavad
ja puhtad.
Loetav infotahvel:
Infotahvel rajal:
Korras laudtee:
3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
Teavet oli piisavalt, rada oli vaadeldav. Kõik objektid olid arusaadavad, infotahvlitelt sai lisainfot.
4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur
jms)
Õpperada oli mitmekesine ja väga atraktiivne. Erinevate liikide kohta olid püstitatud infotahvlid.
Raja atraktiivsust rikkus aga pidev mootorimüra maanteelt. Loodus on Viru rabas ilus, aga
loodushääli kuulama pole sinna küll mõtet minna.
Ilusad rabajärved:
Ujumiskoht:
5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks?
Rada oli füüsiliselt vähenõudev. Lihtne läbida ka vigastusega.
6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms
Jah.
7) Kas rada meeldis sulle?
Olen rajal väga mitu korda käinud, seega ei olnud minu jaoks seal enam midagi huvitavat. Seal
on ilus, aga vabatahtlikult ei oleks ma lähiajal sinna läinud.
8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas.
95 – visuaalselt väga ilus, hariv, aga heli poolest üks halvimaid.
RADADE JÄRJESTUS MEELDIVUSE ALUSEL:
1) Oandu loodusmetsa rada
2) Kotka matkarada
3) Viru raba
4) Kauksi telkimisala
Sarnased õppematerjalid
30
docx
Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada
näidata ja pakkuda.
Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt paikkonna ajalugu, kuid ka
loodust ja reljeefi.
Raja külastajate sihtgrupp, vanusediapasoon, külastamise võimalik sagedus,
saabumispunktid ja parkimine.
Raja külastajaid on igas vanuses. Rajal käivad nii lasteaialaste rühmad, koolilapsed,
perekonnad, tervisesportlased igas vanuses ja niisama jalutajad. Võimalik valida eri
pikkuste radade vahel.
Vapramäe metsas on korraldatud orienteerumis neljapäevakuid ja ka Elva kooli spordi ja
matkapäevi. Samuti korraldab Vapramäe rajal matkapäevi VVV sihtasutus. VVV
matkad võivad olla nii jalgsi, ratta kui suuskadega ning nii öösel kui ka päeval.
Rada on kasutuses aasta läbi, kevadel-suvel-sügisel saab matkata ja jooksmas käia.
Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt
kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal.
Metsahoid ja puhkemetsandus
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
.............................................. 58
3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62
3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66
3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68
3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69
3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73
3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75
3
37
pdf
Sooteadus
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP
1. Sood ja sooteadus
2. Soode mõiste ja levik
2.1. Soo ja turba mõiste
2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid
2.3. Soode levik maailmas
2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina
3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus
3.1. Soostumist põhjustavad tegurid
3.2. Soode arenemiskäik
3.3. Veereziim soodes
3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid
3.5. Soode levik Eestis
4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus
4.1. Madalood
4.2. Siirdesood
4.3. Rabad
5. Aineringe sookooslustes
6. Soode kasutamine
6.1. Kasutamise võimalused
6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses
6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused
6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid
6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik
6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis
6.2.5.
56
docx
Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
TALLINNA ÜLIKOOL
Terviseteaduse ja Spordi Instituut
Rekreatsiooniteaduste osakond
Märt Melsas
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES
RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL
Magistritöö
Juhendaja: Joe Noormets
Tallinn 2014
RESÜMEE
Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi
ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63
leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii
erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas
magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
56
pdf
“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”
Sissejuhatus
KOONDPROJEKT
"NOORTE TERVISTAV
PUHKUS 2005"
ARUANNE
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Noorsootöö Keskus
TALLINN 2006
1
Koostaja Kadri Kurve
Toimetaja Helle Tiisväli
Teostus: Kirjastus Argo
www.argokirjastus.ee
ISBN 9985-72-163-2
Trükitud trükikojas Vali Press
Trükiarv 200
2
Sissejuhatus
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5
FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6
Finantsaruande selgitus punktide lõike
153
pdf
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
aastal vastavalt 65%. Nende
inimeste osakaal, kelle arvates info pigem pole/üldse pole kättesaadav, on
kasvanud 13%-lt 21%-ni.
Oma kodukohta puudutavatest keskkonnavaldkondadest on valdav osa elanikest
rahul info kättesaadavusega ilmaprognooside ja -hoiatuste, pakendite/klaastaara
ja ohtlike jäätmete äraandmise, jäätmete sortimise nõuete ning loodus- ja
matkaradade paiknemise osas (enam kui 80% elanikest peab infot
kättesaadavaks). Kõige enam on elanike arvates probleeme info
kättesaadavusega joogivee ja õhu kvaliteedi, veekogude puhtuse, võimalike
keskkonnareostuse allikate ja mürataseme kohta. Võrreldes 2018. aastaga on
hinnangud info kättesaadavusele viimati mainitud valdkondade osas pisut
langenud. Pisut on paranenud hinnangud loodus- ja matkaradade asukohti ning
95
doc
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
· panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel;
· arendada logod, reklaamid, müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks;
· panna paika tegevuste ajakava;
· määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege-
miseks (Ritchie et al 2000).
Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi-
mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll.
Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus-
tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda turismisihtkoha visioonist, trendidest ja ressurs-
sidest. Sihtkoha turunduse olulised tööriistad on seega kuvand, positsioonimine ja
brändikujundus. Viimane on ilmselt parim vahend tänapäevastele sihtkoha turun-
dajatele. (Morgan et al 2004: 11; Park et al 2006: 263)
Turismisihtkoha kui brändi eripäraks on tema unikaalsus
192
pdf
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
NOORTELAAGRI KORRALDAJA
KÄSIRAAMAT
Tallinn 2005
Koostanud: Elo Talvoja
Viire Põder
Helen Veebel
Argo Bachfeldt
Anne Luik
Kadri Kurve
Kujundaja: Tiina Niin
Keeletoimetaja: Anne Karu
Tehniline toimetaja: Reet Kukk
ISBN 9985-72-158-6 (trükis)
ISBN 9985-72-159-4 (PDF)
SISUKORD
Noorsootöö seadus 5
Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12
Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse
kinnitamine 15
Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid