Matkaradade hindamine (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Rekreatiivne rajatis - Projekt

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2. Sihtgrupi kirjeldus: Noored motosportlased ja nende pered/tuttavad. Lähiümbruse ATV ja krossisõitjad. 3. Sobivus loodusesse, looduslikud tingimused, (fotomaterjal): Koha puhkekohaks muutmiseks oleks sinna lihtsalt vaja luua kerge katusealune, paar pinki ja võimalusel lõkkekoht. Looduslikult on seal plats juba olemas. Karjäär

Keskkonnakaitse ja säästev areng

18

docx

Viidumäe loodusraja kirjeldus

mitmekesisusega paikasid, kust on leitud ligi 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 on Eestis liigina kaitse alla võetud haruldused. Ning samuti leiavad sinna tee mistahes vanuses vanemad taimehuvilised. Koht on atraktiivne ka seetõttu, et Viidumäel asub Saaremaa kõrgeim punkt ning 26 meetri kõrgusest vaatlustornist, mis on loodusradade kompleksi osa, avaneb ilus vaade Saaremaale. Külastajatel on võimalik parkida radade alguse ning kontori lähedusse parklasse, mis mahutab umbes 15 sõiduautot. Rada ning kontor on avatud igapäevaselt. Vaatetornil on eraldi parkla, mis mahutab samuti umbes 15 autot. Tegemist on kahe ringja kujuga rajaga (Joonis 3), mis mõlemad saavad alguse keskuse juurest. Kokku on rajad 4,6 km pikad (vastavalt 1. rada 2,8 ning teine 1,8 km), seega on inimestel võimalik valida, kui pika matka nad soovivad läbida. Vaatlustorn asub radadest

Loodus

14

pptx

EESTI SOORAJAD

EESTI SOORAJAD Eesti on soode maa. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavööndis, kus sademete hulk ületab aurumise. Soostumisel avaldavad mõju nii maapinna tasasus, kui ka kinkude vaheliste lohkude, lamdeate ürgorgude ja nõugude esinemine. Ligi 23% Eesti territooriumist on kaetud soodega. Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit. Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta. Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist. PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA Tallinna piiridesse j

Loodus

22

odt

Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport

Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli- Sillaotsa õpperaja rahuloluuuringu raport Piirkonna ülevaade Uuritavas objektid asuvad Tartu maakonnas Laeva- ja Kolga Jaani vallas Alam-Pedja looduskaitsealal (musta joonega piiratud alal joonisel 1). 3 Joonis 1. Uuritav piirkond Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja kaitsealal. Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada. Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud

Turism

30

docx

Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada

näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt paikkonna ajalugu, kuid ka loodust ja reljeefi. Raja külastajate sihtgrupp, vanusediapasoon, külastamise võimalik sagedus, saabumispunktid ja parkimine. Raja külastajaid on igas vanuses. Rajal käivad nii lasteaialaste rühmad, koolilapsed, perekonnad, tervisesportlased igas vanuses ja niisama jalutajad. Võimalik valida eri pikkuste radade vahel. Vapramäe metsas on korraldatud orienteerumis neljapäevakuid ja ka Elva kooli spordi ja matkapäevi. Samuti korraldab Vapramäe rajal matkapäevi VVV sihtasutus. VVV matkad võivad olla nii jalgsi, ratta kui suuskadega ning nii öösel kui ka päeval. Rada on kasutuses aasta läbi, kevadel-suvel-sügisel saab matkata ja jooksmas käia. Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal.

Metsahoid ja puhkemetsandus

8

docx

Harrastusbotaanikute loodusretk Soomaa rahvusparki

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Turismikorralduse eriala Eha Puusild LOODUSRETK SOOMAA RAHVUSPARGIS Loodusretke kirjeldus Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2021 Sissejuhatus Käesolev töö kajastab kahepäevase loodusretke kirjeldust, mis on mõeldud harrastusbotaanikutele Soomaa rahvuspargis. Rahvuspargi luhaniidud on tuntud oma liigirikkuse poolest. Siin kasvab ka kaitsealuseid liike. Siberi-võhumõõk on üks nendest ning just juulis võib nautida nende õiteilu. Loodusretk on kõige parem läbi viia juuli keskpaigas, kui taimed on juba õitsema hakanud ja luhti pole veel niidetud. Kavas on liikuda jalgratastel ja matkaradadel, luhtadel jalgsi. Grupi suuruseks võiks olla 15 inimest. Kohal minek on Viljandist bussiga ja kohapeal rendime jalgrattad. Plaanis on ratastel läbida 43,4 km ja jalgsi radadel 17,5 km. Isiklikvarustus Osalejad p

Eestimaa tundmine

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu ­ Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava.

Keskkonnakaitse

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

.............................................. 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73 3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75 3

Loodus

Meedia

Kommentaarid (0)