Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega. Soistes piirkondades kasutati teede rajamiseks hangu, tihedama liiklusega lõikudel, aga ehitasid nii puust (palkidest või kisklaudadest) kui kivist vankriteid. Sildu ehitasid viikingid harva, jõed ületati koolme kohtadest või parvega. Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere
Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn ,,juudiküsimuse lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja
Seegi on lehekülgede kaupa lugejatele teatavaks tehtud. Mainisin eespool raamatu visuaalsetki nautlemisvõimalust ning selle täienduseks võiks öelda, et ligikaudu poolsada pilti on valitud üsna huupi, ent pole ka imestada, eeldades, et valida tuli ilmselt paljude seast ning liisk tuli langetada. Sellegi poolest on nad mõnusaks täienduseks ning antud raamatu puhul jäävad niikuinii tahaplaanile, pidades silmas teaberohket teksti. Mis aga seda viimast puudutab, siis saaks osa kohtadest veidi parema ülevaate, kasutades tabeleid või diagramme, sest küllaltki palju leiab numbriliselt analüüsivat materjali, mida oleks proosateksti kõrvalt hõlpsam mõnes kompaktsemas versioonis jälgida. Sellisena meenub tagantjärgi vaid riigiti (Poolas, NSVL- is, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Leedus, Jugoslaavias, Kreekas ja Austrias) juutide mõrvamisi protsentuaalselt võrdlev tabel, kust selgub, et Leedus hukati koguni 90% juutidest,
mehega võrdne. Peeti kohatuks, kui naine ennast vabalt väljendas ja tegeles samade igapäevaste tegevustega nagu mees. Tänapäeval on naiste staatus oluliselt paranenud, kuid ka praegu leidub mitmeid inimesi, kes arvavad, et naise parim koht on köögis. Kohad ei vali inimesi, inimesed ise seavad kriteeriumid, mille alusel nad inimesi kohatadele määravad. See pole siiski õige, kuna igal inimesel on oma soovid ja tahtmised, mida tuleks arvestada. Avalikest ja privaatsetest kohtadest rääkides seostan ma neid eelkõige sotsiaalsuse ja suhtlemisega. Avalik koht palju inimesi ja sotsiaalne suhtlemiskeskkond. Tema mõte seisnebki selles, et ta on avatud ja kättesaadav kõigile, mitte kindlate tunnustega isikutele ning avalike kohtade loomisel ei tohiks olla poliitilisi tagamõtteid nagu Buenos Aireses, kus sealsetele inimestele püüti peale suruda teatud korda ja käitumist. Allumatud lihtsalt kaotati. Samuti on hästi näha ka
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
· Kõik väljas asuvate või väljas kasutamiseks mõeldud seadmete pistikupesad peavad olema varustatud rikkevoolukaitselülititega! · Elektriseadet võib kasutada vaid selle seadme jaoks ettenähtud 9 tingimustes! Elektriseadet ei tohi pikendusjuhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja kasutustingimused. Tähelepanu tasub pöörata juhtme vigasaamise ohule selle läbiviimisel käidavatest kohtadest, nt ukseavadest. · Märgates või niisketes ruumides ning väljas tuleb kasutada vaid kaitsemaandatud, kaitseisolatsiooniga, kaitseväikepingelisi või akutoitega ning sobiva kaitseastmega seadmeid! · Seadme ja pikendusjuhtme pistikuid tohib ühendada vaid sellistesse pistikupesadesse, millesse nad sobivad ilma pistikupesade ehitust muutmata. · Väljas kasuta ainult tihendatud pritsmekindlate pistikühendustega ja painduva kummikestaga ühendus- ja pikendusjuhet!
eesti keelde tõlgitakse uus testament, mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid kõik katekismused ja testamendid jne on tarbetekstid, neid on vaja et kirkus asju ajada katekismus on lauluraamat, lühike usuõpetuse raamat, sinna on erinevatest piibli kohtadest olulised punktid koondatud ja inimestele selgitatud murrete vastasseis ei teadnud mis murdes raamatuid avaldada põhja- ja lõunaeesti murre avaldati palju tekste ka lõunaeesti murdes terviklik piibel saadakse valmis põhja-eesti murdes põhja-eesti murre jääb lõpuks peale ja ülejäänud jäävad unarusse ning kaovad ära Pastor Heinrivh Stahl avaldab 1637 põhjaeesti grammatika tema grammatikas vaatab vastu väga tugev saksakeelne mõju
XXIII Ott saadetakse minema. Ott lastakse soosillal maha, pärast pauku jookseb Elli talle järgi, aga Oskar püüab ta kinni ja toob tagasi. XXIV Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi seda võibolla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja puss, erinevatest kohtadest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange mees. XXVI Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei lase teda kodust välja. Ida rakendab talle hobuse ette, aga Pearu ei
kandidaatide poolt.Võiduks on vaja vähemalt 68 häält.Riigikogus võib korraldada kuni 3 hääletusvoori.Valimiskogus on umbes 350 valijamees.Igast vallast/linnast on esindaja.President ei saa olla üle 10a.President saab ametisse, kui annab Eestile riigikogu ees vande. Kõrgeim täidesaatev võim on valitsus.Eestis vahetub valitsus:pärast riigikogu valimisi.Pärast valitsuskriisi, kui parlament avaldab umbusaldust.Üheparteilise valitsuse saab luua,kui on pool parlamendi kohtadest.(kõik ministrid kuuluvad ühte erakonda). Koalitsioonivalitsus-mitme parteiline valitsus.Valitsus- 10-20 inimest. Eestis 15.Juhiks peaminister.Peaministri ülesanne-esindada valitsust ja juhtuda seda, Valitsuse liikmed on ministrid. Välis-Kaitse-Sise-Justiits-Majandus ja kommunikatsiooni-Põllu-Rahandus- Keskkonna-Sotsiaal-Haridus ja teadus-Kultuuriministeerium.Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav ametnik. Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär
Puit ja teised looduses olevad orgaanilised materjalid lagunevad mädanikseente toimel. Nende tegevuse eelduseks on vee, hapniku ja toitainete olemasolu ning teatud temperatuur. Hallitusseened ei lagunda puitu, kuid rajavad teed mädanikuseentele. Metall laguneb vee ja hapniku toimel ning tekib rooste. Tellis, krohv ja betoon lagunevad peamiselt seetõttu, et materjalides olev vesi paisub külmudes ja purustab need tükkhaaval. Looduses on näha jälgi kohtadest, kus varem on seisnud hooned järel on vaid mõned nurgakivid ja õunapuud. 4. NIISKUSALLIKAD. 1) Väline õhuniiskus ja sademed: · vihm; · lumi (sulamisvesi). 2) Maapinna niiskus: · põhjavesi; · pinnavesi; · maapinda imbunud sadevesi. 3) Ehitusniiskus: · ehitusmaterjalide koostises olev vesi; · sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: · pesemine; · toiduvalmistamine;
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks vastava juhendi või eeskirjaga. ruumi mikrokliima Tuleb jälgida, et · tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil · seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud · töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid · töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustusele esitatavad nõuded 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule
7) õhu ionisatsiooni olukord. Mikrokliima optimiseerimine Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. · tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil · seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud · töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid · töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid Madalad ja kõrged tempreratuurid Liiga madal temperatuur põhjustab: · tähelepanu nõrgenemist · vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: · higistamise suurenemist ja soolade kadu · liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust Valgustus Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi
metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe, Taropedäjä, Pirrupuusaarõ. Praegusel ajal kõneleb võru keelt üle poole rahvuspargi elanikest. Võru keelt kasutatakse enam koduse ja suhtluskeelena, vähem asjaajamisel. Tänapäeval seovad siinseid
teemast ning lisaks Hannibali sõjalisele strateegiale ja taktikale, rääkis video ka Hannibalist endast. Kõik ajaloolased rääkisid teemast selliselt, nagu nad oleksid täiesti kindlad, et just nii juhtuski lahingutes, ehkki teises BBC videos oli palju materjali, mis läks vastuollu esimeses videos kommenteerivate ajaloolaste jutuga. Vaadates mõlemaid dokumentaalfilme, tekkis vahepeal mulje, nagu mõlema dokumentaali autorid on oma faktid kuskilt erinevatest kohtadest saanud, mis paneb mõtlema, et mis siis tegelikult Puunia lahingutes juhtus. Või, kas ajalugu ongi mitmeti tõlgendatav ja mitmed erinevad versioonid võivad tõele vastata. Mõlemas uuritavas dokumentaalfilmis leidus mitmeid erinevusi ja ka sarnasusi. Minu eesmärk oli neid eelkõige võrrelda sh leida markantseid ühisjooni või olulisi erinevusi. Oma töös nimetan esimest videot, Hannibal versus Rome, esimeseks videoks ja teist BBC tehtud dokumentaali, teiseks videoks.
Siis pakkus aga laps välja, et vend ennast ise ära peidaks. Laps hakkas seal samas venna juures numbreid lugema, aga vend ütles talle, et laps ikka kuskile eemale nurka lugema läheks, kuna muidu näeks laps, kuhu suur vend end peidab. Laps täitis korraldust ning vend peitis ennast koridori, mille ukse tõmbas kinni (seda oli tegelikult kuulda). Vaadeldav lõpetas lugemise ning hakkas igast võimalikust kohast oma venda otsima (isegi nendest kohtadest, kuhu vend ära ei mahuks). Peale mõningast otsimist läks laps vaatlejale kaebama, et ta ei leia oma venda üles. Vaatleja üritas jääda erapooletuks ning ütles, et laps veel otsiks. Laps kiikas mõnel korral isegi aknast välja, kuna arvas, et vend peab kindlasti olema korterist väljunud, kuna tema oma venda üles ei leidnud. Lõpuks tuli vend ise koridorist välja ning laps küsis kohe, et kus vend ennast peitis
meetrit. Seal võib liikuda mööda kunagiste sõjameeste poolt sissetallatud rada läbi võimsate Lõviväravate, mööda marmortreppe kuninga palee megaronini, kust avaneb hingemattev vaade. Kõkidest niisugustest kohtadest kõnelevad tänapäeval hordide viisi reisiraamatud, muinasjutud ja ilukirjanduslikud teosed. Kõige ehedam näide on Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev". Romaan räägib 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnevast armastusloost
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: ...
pidevalt arenenud vastavalt tegnoloogiale ja inimeste vajadusele. Praegust maailma on ilma taimekasvatuseta raske ette kujutada, sest inimeste elud on sellega väga tihedalt seotud, kuigi sellest on esmapilgul raske aru saada, samuti on praeguse nõudluse juures taimekasvatusest loobumine väga keeruline. Meie esivanemad hakkasid taimekasvatusega tegelema, kuna see oli neile vajalik, alguses ei olnud suuri põlde ja heinamaid, vaid olid vaid üksikud taimed ja ka neid tuli korjata eri kohtadest. Looduses ei leidunud piisavalt vajaminevat taime ühes kohas, seda tuli otsida erinevates kohtades, see kulutas liiga palju energiat ja ressurssi. Taim tuli tuua inimese juurde mitte vastupidi. Vastavalt vajadusele hakati kasvatama seda taime, mida oma elu lihtsamaks tegemisel vaja oli ja seda sellises koguses nagu endal vaja. Aja möödudes on taimekasvatusest saanud üks suur osa meie igapääevaelust, kuigi me otseselt sellega kokku ei puutu, siis kaudelt kindlasti
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju REGIONAALPARADIGMA · geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis · regionaal-ja süstemaatiliste
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2
selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele. Eeterlikud õlid võivad ärritada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone. Samas peetakse paljusid mürktaimesid õige kasutamise korral ka väga headeks ravimtaimedeks. Eestis leidub umbes 100 erinevat liiki mürktaime. Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked
Teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest. Tööandja kohustused: Kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Maksta töötasu ettenähtud suuruses ja ajal. Anda puhkust ja maksta puhkusetasu. Kindlustada ohutud töötingimused. Tutvustada tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. Korraldada omal kulul tööalast koolitust. Teavitada tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest. Austada töötaja privaatusust. Anda töötajale infot töötasu kohta. Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta. Töötajal õigus keelduda töö tegemisest: Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajal. Puhkuse ajal Ajutise töövõimetuse perioodil Osalemisel streigis Osalemisel ajateenistuses või õppekogunemistel Töö ja puhkeaeg Täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti asupaik lindude rändeteede lahknemiskohas, kust mõned suunduvad läände, teised itta ja kolmandad otse lõunasse. Näiteks mõned meie sookured jäävad talvituma Ukrainasse, teised lendavad Hispaaniasse, kolmandad aga hoopis Etioopiasse. 2 Koonduma- hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku 5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA? Keegi ei tea päris täpselt, kuidas linnud teavad, millal rändele asuda ja kuhu lennata. Arvatakse, et rändele asumise märguandeks on päeva pikkus, mis mõjutab hormonaalset tasakaalu. Enne rännet tekib lindudel nn ränderahutus. Nad muutuvad aktiivsemaks, muutub päevarütm ja naha alla hakkab kogunema rasv
Teekond 1 Reykjavik Pole suitsu ,,Suitsevas lahes" Esimest korda Islandile lähenedes viskas Ingolfur Amarson,maa esimene alaline asukas,oma kõrgeistmelised piilarid üle parda, et jumalad suunaksid need asunduse poole, mis nad tema jaoks valisid.Puutüved, kaunistatud nikerdustega, leidsid lõpuks oma tee suure laheni edela Islandil, kus udu tõusis kuumadest kohtadest taeva poole.Ingolfur kutsus oma uut kodu ,,Suitsevals Laheks" või Reykjavikiks.1786.aastal sai linn, millel oli vaevalt 200 asunikku, linna õiguse.Kui tahes sobilik see Ingolfurile võis tunduda, on nimi ,,Suitsev Laht" nüüdseks tõest kaugel.Kui väljaarvata masinate heitgaasid, on Reykjavik suitsuvaba tsoon.Kõik majad 108,000 elanikuga linnas,koos eeslinnadega, kus elab veel omakorda 60,000 inimest, on köetud maasoojusenergiaga.Mitmetest
jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. § 26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 2735. § 27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. § 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. § 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. § 30
kohti on rohtu kasvanud ja inimeste mälust ning huviringkonnast kadunud. Näiteks on paljud kultuurimälestised nagu Möksi veski Ahja jõe alamjooksul, eravalduses ja lagunemas. Selliste ehitiste suhtes peaks riik ja omavalitsused omi arvamusi ning väljavaateid muutma. Tuleks mõelda ehitiste ja kohtade tähtsusele, mitte ainuisikuliste huvidele. Paljuski valmistab rõõmu see, et teatud hulk sääraste probleemidega kohtadest on tagasi võetud riigi omandisse või ala eraisikust haldaja on aru saanud, et taoliste kohtade väärtus ületab nende endi ambitsioonid. Olen oma kodukohas toimiva turismiga ikkagi rahul. On selge, et erasektoris toimuvad püüdlused turismiarenguks jäävad nõrgaks, kui nendele ei kaasne riigi ja EU toetust. Kuna oleme olukorras, kus maailmas valitseb globaalne majanduskriis arvan, et peame tegelema sellega, et ununenud kohad ei kaoks inimeste mälestustest. Oodates
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest te...
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria ...
Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid Jumalaid/pühakujusid. Austatakse ka kurjategijaid (nt Jaapani valitsemise ajal tegutsenud), kellele ohverdatakse suitsu ja viina. Surematuse õpetus väidab, et inimese eksistentsi/hinge saab lõputult hoida, kui keha hoida muutumatu ning hävimatuna. Sise-nei ja välis-wai dan-alkeemia, mis ei välista teineteist. On olemas teatud taimed ja mineraalid, mis aitavad säilitada keha ning mida alkeemikud korjasid teatud kohtadest teatud kellaaegadel. Välisalkeemias usutakse ka füüsiliste harjutuste olulisust ning sisealkeemias seda, et inimese kehas on kõik vajalikud ained olemas, kuid need tuleb lihtsalt õigesse tasakaalu viia. Taoism erineb konfutsionismist selle poolest, et kui konfutsionism püüab inimesele eetilisi väärtusi õpetada ning muuta ta täiuslikuks ühiskonna ja perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema
Väikelinnas Berg on lähestikku kuni 7 lüüsi ning suvel on väga tore vaadata, kuidas purjepaadid lüüse läbivad. Göta kanalit peetakse Rootsi suurimaks inseneriteoseks. Kanal ühendab Läänemerd ja Rootsi suurimat järve - Vänernit. Sealt edasi saab Trollhätte kanalit mööda otse Põhjamerre. Kanali kogu pikkus on 190 km ja seal on 58 lüüsi. Kolmardeni loomaaed - Loomaaias kohtab loomi, kes pärinevad maailma erinevatest kohtadest: jääkarud ja pingviinid, tiigrid, lõvid, hundid, karud. On loodud spetsiaalsed alad, nagu näiteks org elevantidele, kõrb kaamelitele, savann kaelkirjakute ning ninasarvikute tarbeks, delfiinidele laguun ja loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja kaelkirjakud ning karud! Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid
Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu. Julie täidab klaasi ja joob. Mees palub, et ta rohkem ei jooks. Naine ei kuula teda. Preili Julie räägib,et kuidas ta õppis mehi juba varakult umbusaldama. Tahab teha nii, et mitte naised pole meeste orjad vaid vastupidi. Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa. Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada. Võtab preili käe ja saadab ta välja. Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel valjusti; miimika, kuni siseneb Kristin, kirikurõivad seljas, manisk ja valge kaelaside käes.
harvem kohtame teda madalsoodes ning erandjuhtudel ka päris rabades. Pesitsusterritoorium valitakse küllaltki heterogeenne. Alal peab olema madalaid ja märgi hõredama rohustuga kohti, mida kasutatakse toitumisaladena ja kõrgemaid kõrgrohustuga piirkondi, kuhu rajatakse pesa. Tihti saadavad loomakarju, istudes ka veiste ning lammaste turjal. Kariloomade ümber on nende jaoks rikkalikum toidulaud. Kuigi toitu eelistab hänilane otsida hõredama rohuga kaetud kohtadest, teeb ta pesa paika, kus rohi on kõrge ja tihe. Pesakohta kaitseb isaslind väga kiivalt, kuigi toitumisel ei ole rivaalitsemisemist. (Peksar, 2014) 2. Hänilase kaitse Hänilane on III kategooria kaitsealune liik, kelle esinemine Eestis on praegu veel suhteliselt tavaline, kuid ohutegurite toime jätkumisel (loomapidamise vähenemine, heina- ja karjamaad võsastumine, sobilike elupaikade hääbumine) võib nende arvukus kriitiliselt langeda (Laurits, 2014)
nagu nähtamatu kosmiline majakas. Esimese pulsari avastas Cambridge'i astronoomiadoktorant Jocelyn Bell Burnell 1978. aastal. Praegu on teada 2000 pulsarit, kuid meie galaktikas võib pulsareid olla isegi 100 000. Aja jooksul nende pöörlemine aeglustub. Pulsarid tekivad tõenäoliselt supernoova plahvatuse tagajärjel, sellepärast ongi enamik neist leitud meie Galaktika kettaosast, kus supernoova plahvatusi toimub tihti. Pulsareid ei avastata täpselt samadest kohtadest, kus toimus supernoovade plahvatusi, sest nad tekivad siis, kui plahvatuse rusud on juba kaugele jõudnud. Kaksiktähed Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks ehk primaartäheks. Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks ehk sekundaariks. Kui kaksiktähed on teineteisele küllalt lähedal, võivad nad
Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks rohkem tegeleda. Oleme k...
Kui saadi teada, et Ott lasti maha siis Elli tahab järgi joosta, kuid Oskar püüdis ta kinni ja tõi ta süles tagasi. 24 (260) Hakati juurdlema juhtunut, kahtlustatakse Eedit kuna oli kadunud koos püssiga. Arvatakse veel, et Juuli käskis tal seda teha kuid tõendid puuduvad. Elli on murtud ja Indrek lohutab teda. Koerad hauguvad Vargamäel, arvatakse, et ametnikud passivad kuskil ja ootavad Eedit. Leitakse Eedi püss ja puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule
Eelis: Pildistamise korraldaja saab värsket infot fotograafide pildistamisvaldkondadest ning fotograafide ajagraafikust. Seega saab pildistamise korraldaja registreerida kiiremini pildistamise aja. Mõõt: Andmed uuendatakse süsteemis koheselt kui keegi on seal midagi muutnud. Ainult pildistamise korraldaja ning fotograafid ise saavad süsteemis andmeid muuta. Infot fotograafidest saab ööpäevaringselt. Eesmärk 3: Saada ülevaade pildistavatest klientidest ning kohtadest, kus pildistamine toimub. Eelis: Fotograaf saab kerge vaevaga infot pildistatavatest klientidest ning kohtadest, kus pildistamine toimub. Mõõt: Infot pildistatavatest klientidest ning pildistamise andmetest saab ööpäevaringselt. Eesmärk 4: Laadida fotod võimalikult kiiresti veebi. Eelis: Fotograaf peab fotode veebi lisamiseks nägema võimalikult vähe vaeva. Mõõt: Süsteem paneb võimalikult kiiresti iga foto juurde parameetrite valiku.
Foiniiklased avastasid siin rikkaid hõbedamaardlaid ja olevat oma ahnuses vedanud välja nii palju hõbedat, et asendasid isegi pliiankru hõbeankrutega. Hõbedakaevandused olid pikad 6484 km ja neis töötas üle 40 000 orja, kes päevas tootsid üle 100kg hõbedat. Muistse Egiptuse hõbe võis pärineda ka praeguse Maroko või Alzeeria territooriumilt või Lähis Idast. Selgust aitaks tuua hõbeesemete täpne analüüs ja võrdlus eri geograafilistest kohtadest pärineva hõbedamaagiga. Muistsed metallurgid võisid 4 hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele.
Nõuanded 1) Enne ronimise alustamist sule silmad ja tee viis sügavat sisse- ja väljahingamist, igatsükkel 10 sekundit. Ronimisel püüa säilitada ühtlast hingamise rütmi. Igas puhkepositsioonis või enne rasket liigutust tee kolm ekstra hingetõmmet. Õpi selgeks hetkelise keskendumise harjutus selleks et seda kasutada puhkepositsioonides 2) Alati enne ronimise alustamist uuri ronitavat rada maast erinevatest kohtadest. Ronimisel püüa olla tähelepanelik peidetud nukkide suhtes, nende leidmine võib sult algul nõuda ekstra pingutust, kuid ollest avatud, õpid neid märkama ja ära kasutama 3) Sõrmede haardetugevuse tõstmiseks tuleb eelkõige ronida rohkem järske kaljusid ning bouldering radasid. 4) Alati enne ronimise alustamist kujuta (hetkeliselt) ennast rada edukalt lõpuni ronimas 5) Algusta iugapäevaste venitusharjutustega, vähemalt 10 minutit päevas
Valmistage ruum põranda töötluseks ette, viies ruumist välja mööbli, põrandakatted jt. võimalikud tööd segavad esemed. Eemaldage põrandaliistud. Täitke võimalikud praod põrandamaterjalis kasutades spetsiaalset pahtlit ning eemaldage vana lakikiht ja mustus, lihvides põrandat lihvimismasinaga kasutusjuhendit järgides. Lihvimistolmu sissehingamise vältimiseks kasutage näomaski. Pärast lihvimist eemaldage tolm hoolikalt põrandalt, radiaatoritelt, aknalaudatelt jt. kohtadest koristades kuhu lihvimistolm võib koguneda, sest lakitavale põrandale sattuv tolm muudab pinna krobeliseks. Tolmu eemaldamiseks on soovitav kasutada tolmuimejat, niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib
tagavad meile lõpptulemuse. Antud referaadis üritame mõista kui palju on inimesel endal valikuvabadust ja kui palju mõjutab teda ühiskonna struktuur. Kas üldse vabadus kui selline eksisteerib, või on tegemist vaid abstraktse mõistega? 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias Kontrolli ja vabaduse küsimus on olnud pikka aega geograafide põhimureks. Inimgeograafia kui eraldi teaduse puudumisel otsiti seaduspärasusi muudest kohtadest kui üks inimgeograaf seda teeks. Rõhku pandi kliima ja keskkonna struktuurile ning selle mõjudest inimtegevusele. Antud teooriat tuntakse nime keskkonnadeterminism all. Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. Keskkonnadeterminismi teooria oli kaua populaarne, kuid 1960. aastatel hakati inimgeograafiale teaduslikult lähenema
· Dreenkihi- ja killustikaluse ehitus - hõlmas töid mida masinatega teha ei saanud ehk labida ja rehaga äärekivi äärte ning postide ümbruste tasandamine. · Masinajuhtide juhendamine ja järelvalve - jagasin masinistidele käsklusi tööde korrektse teostamise kohta ja hiljem kontrollisin tulemust. · Tihendamistööd - enamjaolt vibroplaadiga või väikese 4 t valtsrulliga tihendamine, kohtadest kust tellitud masinatega (pinnase vibrorull 12 t , kahevaltsiline asfaldirull 10 t) tööd teha ei õnnestunud. · Rajatiste paigaldamine - olin varasemalt tegelenud hoonete ehitusega, konkreetsemalt betoneerimisega ja sain endale ülesande paigaldada objektile 44 pargipinki ja 88 prügikasti, kasutades abitöölist, mini-ekskavaatorit, armeeritud betooni ja muid vajalikke tööriistu. 2.5 Isiklikud püstitatud eesmärgid
Minu jaoks oli positiivne see, et autori töö on sisukas ja hoolikalt tehtud. On toodud palju illustreerivaid näiteid ja ka tsitaate. Nõustun autoriga, et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama, ilma meie abita ei saa nemad hakkama ja selle tõttu kannatab kogu maailm. See, et meie Eestis sorteerime prügi ja piirame mürgiste gaaside sattumist õhku, ei tähenda, et meil on siin igavesti kõik puhas. Reostatud kohtadest tuleb kõik ikkagi ringiga uuesti siia, sellepärast on oluline arenenud maadel tegeleda probleemidega ka mujal, kus puudub selle jaoks rahaline ressurss ning aeg. Nõustun samuti, et enda käike tuleb hoolikalt ette planeerida, kuigi see alati ei ole võimalik, tuleks seda üritada, sest see aitab vältida probleeme, mis võivad tekkida tulevikus. Tuleb endale teadvustada, et helgema tuleviku saamiseks tuleb juba nooruki eas sellele mõelda
tegutsenud kunstnikest. Suur meisterlikkus kõigis graafikatehnikates. Naivism/Popkunst/Fotorealism 1. Naiivne lihtsameelne, lapsik, kergeusklik. 2. Henri Rousseau oli elukutselt tolliametnik (Tollimees). 3. Kas ta nüüd päris esimene just oli, aga esimene tõsiseltvõetav. Naiivseid, lapsikuid pilte on ju ennegi maalitud. 4. Naivistid pärinevad sageli kõrvalistest kohtadest, kus pole võimalik kunsti õppida. 5. Eelistasid maalida elu enda ümber peod, töörahva elu, isegi poe- ja söögikohtade sildid. Piltide meeleolu on tihti naljakas ja lõbus. 6. M.Chagall ja J.Miro 7. Paul Kondas, Lembit Sarapuu 8. Popkunst tekkis 1950. aastate keskel Ameerikas, püüdeks kunsti lähendamine laialdasele vaatajaskonnale, ,,populaarne". 9. Roy Lichtenstein hiiglaslikud suurendused koomiksitest. 10
Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. ESINEMINE Asustab suuremat osa Euroopa ja Aasia territooriumist, esineb samuti Jaapanis ja Aafrika põhjaosas. Meil üsna arvukas, võetud kaitse alla. KAITSE Kunagi oli pääsusaba rohkearvuline liik, ent paljudest kohtadest on intensiivne põllumajandustegevus, taimekaitsemürkide kasutamine ja umbrohutõrje ta välja tõrjunud. 8 3.2. Pildid Pääsusaba röövik Pääsusaba Pääsusaba valmik 9
pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne mind ja tuleb pärast mind. Kuidas on inimesed sellele püstitatud küsimusele vastanud? Millised on üldse võimalused sellele küsimusele vastamiseks? Üks, ja mulle tundub, et ka suurem, osa inimesi alates 19. sajandi teisest poolest
Kui 0,5 >/= Indeksi väärtus kohtadest inimarengu aruandes ning vastavalt sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883
otsuseid, näitab, et inimesed ise on süüdi oma allakäigus, kui allakäik toimub. Samas on huvitav mõelda, et Dostojevski kirjutas selle raamatu oma kahekümnendate alguses, kui täiskasvanulik ta võis olla oma vanuse kohta. Seejuures paneb see mõtlema, et kas ta oli täiskasvanulik ainult oma kirjutistes ja mõtetes või oli ta ka seda päriselus. See, et ta lootis selle raamatuga oma rahalist seisu parandada on üks nendest kohtadest, kus see minus küsimust tõstis. Minu jaoks oleks Makar nagu naljanumber, nagu ta on ka oma töökaaslaste jaoks, sest keegi ju ei võta teda tõsiselt, ta üle naerdakse pidevalt. Mu jaoks teeb ta naljanumbriks see, kuidas ta Varvaraga oma kirjades räägib, öeldes asju nagu "...kui ilmusite teie, siis valgustasite kogu minu pimedat elu, nii et minu süda ja minu hing läksid valgeks ja ma omandasin hingerahu..." ja kirjade lõpud "Avaldan teile oma lugupidamist, neiukene,
Minu jaoks oli positiivne see, et autori töö on sisukas ja hoolikalt tehtud. On toodud palju illustreerivaid näiteid ja ka tsitaate. Nõustun autoriga, et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama, ilma meie abita ei saa nemad hakkama ja selle tõttu kannatab kogu maailm. See, et meie Eestis sorteerime prügi ja piirame mürgiste gaaside sattumist õhku, ei tähenda, et meil on siin igavesti kõik puhas. Reostatud kohtadest tuleb kõik ikkagi ringiga uuesti siia, sellepärast on oluline arenenud maadel tegeleda probleemidega ka mujal, kus puudub selle jaoks rahaline ressurss ning aeg. Nõustun samuti, et enda käike tuleb hoolikalt ette planeerida, kuigi see alati ei ole võimalik, tuleks seda üritada, sest see aitab vältida probleeme, mis võivad tekkida tulevikus. Tuleb endale teadvustada, et helgema tuleviku saamiseks tuleb juba nooruki eas sellele mõelda
Majavamm, viljakeha 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE Sageli märgatakse kahjustust, kui põranda nurka tekib viljakeha. Esimese asjana tuleb konstruktsioon avada ja veenduda, kui kaugele on kahjustus arenenud. Ainult viljakeha eemaldamisest ei ole kuigipalju kasu. Enamasti on viljakeha "jäämäe veepealne osa", konstruktsioonide taga on seen arenenud juba nii suureks ja võimsaks, et nüüd on vaja paljunema hakata. Viljakeha tekkimine on selle märgiks. Vammi otsimist tuleb alustada kohtadest, kus niiskus võib olla sattunud hoonesse. Näiteks lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide juurest, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina; oma osa on ka lekkivatel katustel, katuseakende, korstnaümbruste, rõdude, treppide jt. väljaehitiste ühenduskohtadel. Majas tuleks tähelepanu pöörata vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja dussinurkadele, aga ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
