Liikluseeskiri jalakäijatele (0)

Üldsätted
§ 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga . Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula , rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid.
§ 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid.
§ 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
§ 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada.
§ 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist.
§ 14. Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses» sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.
Jalakäija kohustused
§ 21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata.
§ 22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.
§ 23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.
§ 24. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms).
§ 25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.
§ 26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 2735.
§ 27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.
§ 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
§ 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks , võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.
§ 30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu.
§ 31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.
§ 32. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.
§ 33. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.
§ 34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel – kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.
§ 35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda .
§ 36. Jalakäija ei tohi:

ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel – väljaspool ülekäigurada;

minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;

liikuda kiirteel ;

takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;

takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.
§ 37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral.
§ 38. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt.
Liiklus õuealal
§ 203. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada.
§ 204. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada.
§ 205. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.
Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel
§ 44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori , vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes.
§ 45. Juht peab andma jalakäijale teed:

kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt;

parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites;

tagurdades;

pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites;

tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal;

tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande;

tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.
§ 46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.
§ 49. Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.
§ 53. Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale.
§ 54. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale.
Lapse ohutust tagavad lisanõuded
§ 55. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.
§ 56. Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
§ 57. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.
§ 58. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral.
§ 59. Juht peab andma teed:

sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel;

sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.
LISA
Liiklusmärgid
Anekdoodid

• Buss jääb mingil kolkateel porisse kinni ja juht läheb külasse abi järele. Ühes porimülkas märkab ta mütsi ja tõstab selle üles. Suur on tema üllatus, kui ta taipab, et müts on mehe peas, kes on kaelani mülkas.
  "Taevas hoidku, jalakäija võib siin hoopis uppuda !" hüüab juht.
  "Ma pole jalakäija," ütleb mees," vaid istun traktori roolis!"
  

• "Ma tahaksin oma elu kindlustada."
  "Kas teil on auto?"
  "Ei ole."
  "Kas teil on mootorratas?"
  "Ei ole."
  "Kas te sõidate jalgrattaga?"
  "Ei sõida."
  "Siis vabandage, aga jalakäijaid me ei kindlusta. Tänapäeva Eestis on see seotud liigse riskiga !"
  

• "Miks te ei peatunud, kui ma teid hüüdsin?" küsib liikluspolitseinik autojuhilt, kelle sõiduriistale ta järele on kihutanud, karmilt.
  "Aga ma ju ei teadnud , et see olite teie. Mõtlesin, et see oli mõni niisama jalakäija, kellele ma otsa sõitsin."
  

• -Mu õde ostis äsja kasutatud auto. Kui ma siis proovi sõitu sellega tegin
  tundsin, et midagi oli valesti vedrustuses. Tõmbasin tee äärde, et kontrollida amorte. Panin mõlemad käed ühe esimese nurga peale ja vajutasin nii palju kui jaksasin, et näha kui palju auto hüppab. Ning kordasin toimingut mõned korrad . Minu taha oli sellal jäänud seisma keegi jalakäija, kes lõpuks ütles mulle:" Ma arvan, et isegi südame masseerimine ei käivita seda autot."
  

• Blondiin ületab vales kohas tänavat. Liikluspolitseinik märkab seda ja kukub vilistama. Blondiin ei tee väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni:
  "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades.
  "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud ! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!"
  
• Seletuskirjast liikluspolitseile.
  Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse , siis jänesed, sead, siilid , konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma.
  Sõiduauto kaotas juhitavuse, libises kõnniteele ja plätrs vastu trolliposti. Samaaegselt kohalesaabunud politseinikule ronib avarii tekitanud autost välja naisterahvas . Politseinik tervitab naist käe mütsinoka juurde tõstmisega ja alustab:
  "Proua, te ole...!"
  Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl:
  "Selgitage palun mulle, mida teeb see post siin keset tööpäeva?"
  

• "Teie olite süüdi!" karjub juht jalakäijale, kelle peaaegu alla oleks ajanud. "Ma sõidan autoga juba 15 aastat ning pole iial avariisse sattunud!"
  "Häh!" on põlastav vastus. "Mina olen jalakäija juba 40 aastat!"
  

Koomiks
Kasutatud kirjandus
1. http://www.autonet.ee/liikluseeskiri.php
2. http://www.delfi.ee/
3. http://www.livingstreetswirralchester.org.uk/resources.ht m
4. http://www.folklore.ee/~liisi/o2/
5. http://www.myuniversecomic.com/comics/13-pedestrian
17