/// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool. Eestlased pidid olude sunnil põgenema ning neid jälitati ja aeti taga mööda metsi ja soid, kus neid langenult leiti peaaegu tuhat. Langenute seas oli ka Lembit. Vaenlaste tähtsaimaks langenuks oli liivlaste vanem Kaupo
Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi o Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · õukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast · Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike poolt ühiselt · Riigimeestele maksti riigikassast ka väikest palka
Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Seitsmendal veebruaril 1837 pidas Puskini duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Pukini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... Lühike loomingu ülevaade Luule Pukini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Pukini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Taadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Pukini armastusluule pärliks on "A
väljaajamist Ameerikast. See ülestõus oli algselt vägagi edukas, kuid üks indiaanlane reetis plaani ning pärast rünnaku tagasilöömist asusid valged karistusretkele. Põlisasukad mõistsid aja möödudes, et edukaks võitluseks valgete vastu on vajalik lõpetada vastuolud ja tülid ning ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks. 1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ning valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis on tänapäevalgi ameeriklaste üheks tähtsaimaks dokumendiks. See deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja
.seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik, tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud maha ja saaks põllumaad. Kuid mõisnik ei olnud sellega päri, arvas, et las lapsed teevad. Jaak oli seda mõisa juba 25.a. orjanud. Tal oli üks ainus mõte, ta unistas oma kodust. Ta nägi seda oma vaimusilmas. Mida vaiksem ja töökam ta oli, seda rohkem raha kogunes sukasäärde. Ta sai tüki maad metsasöödil, kuid sellest rahast tervenisti ei jätkunud ja ta pidi veel veidi mõisa orjama. Vaikselt teenis ta need aastad ära, ise vahepeal metsas oma tulevase kodu koha peal istudes ja mõtteid mõlgutades. Kevadeks sai ta oma maja valmis. Ta tegi nii palju tööd. Võttis naise, kuid ikka oli nii palju teha, kari muretseda jne. Nad mõlemad kandsid oma südames suuri lubadusi ja nende näod olid peaaegu kurvad, kui nad nõnda seal seisid. Vabadus ja surm.
Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele.
räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14. juuni öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas · 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti riikide rahvarinnete ühisaktsioon, mille tulemusena moodustasid umbes 2 miljonit inimest 600 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni. Aktsiooni eesmärgiks oli tõmmata
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn. Äraütle...
*Kas ostueelistusi määras ka toote välimus? Pakend? Või ainult hind? Kindlasti määras välimus, kuid peamine oli siiski hind. *Missuguse osa moodustasid keskkonnasõbralikud tooted teie rühma ostude koguhulgast? (Võite välja tuua protsentuaalselt või ka diagrammina) Ei tarbinud keskkonnasõbralikke tooteid sel nädalal. *Kui suure osa ostudest moodustas pakendatud kaup? Kui palju kilekotte, pudeleid, tetrapakke te nädalaga kogusite? Enamus kaupa oli pakendatud, kilekotte kogunes vastavalt poeskäikude arvule(1-3), pudeleid ning tetrapakke ei kogunenud märkimisväärselt palju. *Andke hinnang, kui tervislikult te selle nädala jooksul toitusite? Väga tervislikult, sest tarbisime kodus kasvatatud köögi- ja puuvilju, liha. * Kas ostsite põhiliselt valmistoitu või tegite toidu värsketest toorainetest? Sel nädalal ei tarbinud valmistoitu. *Kui suure osa toidust moodustas kodutalust pärinev?
★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
päästepaate peab olema piisavalt ehk jätkuks kõigile reisijatele. Nii oli „Titanicule“ määratud väiksem kogus päästepaate kui tegelikult oleks vaja läinud. Kuna laeva projekteerija ei uskunud, et laev võib kohe esimesel reisil uppud, sest ”Titanic” on uppumatu. Nii otsustati kõigepealt päästa I klassi naised ja lapsed, siis mehed. Esimesed päästepaadid saadeti teele pool tühjadena. Ning alles peale neid hakati päästma II klassi inimesi. Laeva kogunes aina vett juurde ja vajus rohkem kreeni. Sellest järeldame, et kommunikatsioon mängib väga olulist rolli ja võib olla väga suure tähtsusega, et ära hoida suurt katastroofi. Kokkuvõtteks „Titanic“ uppus 15.aprill 1912 aastal ja viis märga hauda üle 1500 inimese. Korralik kommunikatsioon oleks vältinud ”Titanicu” hukku.
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika:
Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupillidega. Noorrahvas kogunes lõkke äärde, kus küpsetati naerist või kaalikat või mindi mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest kardeti hunte, kellel Mihklipäeval võetakse päitsed peast, mis Jüripäeval pähe pandi.
aasta alguses. Ta ise oli nii toimetaja kui väljaandja. Esialgu oli tal taskus ainult 40 tellimust uuele ajalehele ja muret tekitas suure perekonna toitmine. Kohavahetusele ahvatlesid teda ka lootused, et ülikoolist ja teistest koolidest väljuvate noorte eesti haridlaste tõttu võib Tartus kujuneda eesti kultuurielu keskus.. Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat. Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas ilmuma "Eesti Postimehhe jutotubba", mis sisaldas peaasjalikult jutte Jannseni enese ja Koidula sulest ning populaarteaduslikke kirjutisi. Ilmudes samuti nagu pealeht üks kord nädalas, leidis "Jututuba" üsna head vastuvõttu: sellel oli keskmiselt 1700, 1867. aastal isegi 2000 tellijat
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid
Inglise sõjaväge hakati vaatama kui vallutajaid ning lõpuks keelduti makse maksmast, põhjendusega, et kolooniad ei olnud makse kehtestavas Inglise parlamendis esindatud. Hakati boikoteerima Inglismaa kaupu. Esimene relvakokkupõrge inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: üks kolonist oli pannud teiba otsa oma triibulise voodikoti. Esialgu ei seadnud kolonistid eesmärgiks täielikku lahkulöömist Inglismaast. Iseseisvusmõtte kujundamisel oli suur mõju 1776. aasta algul kirjanik Thomas Paine'i kirjutatud lendlehel. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Selle koostajaks oli Thomas Jefferson
Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise
Kas nad ka selle said? Mingil määral ikka. Näiteks aastatel 1911 ja 1913 said Ameerika naised taas õigused töötada ja olla meestega võrdsel tasemel, mille alla käis ka valimisõigus. Sama saavutasid ka paljud teised riigid. Moodsaks naiseks olemine tähendas lisaks oma õiguste nõudmisele ka hellitamise nõudmist. Naisliikumise ajaloos oli sümboolse tähendusega 1910. aasta Sotsialistliku Internatsionaali konverents Kopenhaagenis. Konverentsile kogunes üle 100 naise 17 riigist, kes toetasid naistepäeva ideed, et tähistada liikumist naiste õiguste eest ja aidata kaasa üldise naiste hääleõiguse saavutamisele. Huvitav on märkida, et saadikute hulgas olid kolm esimest Soome parlamenti valitud naist. Soomes on naistel olnud hääleõigus alates 1906. aastast. 8. märts valiti naistepäevaks hiljem. Pärast hääleõiguse kättevõitmist on naisliikumine jätkanud tegelemist uute probleemide ja väljakutsetega. Aga kas
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna. Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas, kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees. Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal.
Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Just nii sündiski demokraatia. 2) Võrdle otsest ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia(nt:Sveits) Esindusdemokraatia(nt: Eesti, Rootsi) 1) Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus 1) rahvast teostab oma võimu kaudselt, hääletada, iga hääl loetakse üle esindajate kaudu.
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega, vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsjonite kaupa ja seejärel 5 seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. "Perenaiste käsiraamat" (Tallinn, 1929) pakkus järgmist retsepti: "Kõik rasvajätted võib tulusalt ära tarvitada majapidamises, kui need keedetakse seebiks. 2 kg rasva pääle võetakse 400 gr seebikivi, pannakse 3 liitrit kanget lehelist juurde ja lastakse keeda tund aega
TALURAHVA VAESUSE PÕHJUSED Talu toimetulekut mõjutasid paljud tegurid. Tööjõus pereliikmete kaotus võis tähendada talule tõsist tagasilööki. Teisalt võis aga ka liigne järelkasv põhjustada toimetulekuraskusi ja vaesumise riski, kui põllumaast ei jätkunud, et kõiki suid ära toita. Peale ilmastikust põhjustatud hädade, tulekahjude, epideemiatejm õnnetuste kärpis võimalust peatoidusega välja tulla kohustus majutada sõjaväge. Väga vähesed talud suutsid nii palju toota, et kogunes mingi tagavara raskemateks aegadeks. 1786. aastal püüdis pärisorjuse kriitik ja Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau tõestada, et Liivimaa pärisoriste talupoegade vaesuse põhjuseks pole ainult nende laiskus, nagu mõisnikud laialdaselt uskusid. Jannau soovitas talupoegade vaesuse põhjusi otsida talude liiga väheses põllumaas. Aadelkonda see seisukoht eriti ei veennud. Samal aastal näitas Alexius Gottfried v. Bõttiger, samuti arvandmete kaudu, et talupoeg peaks
Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Et suguline läbikäimine oli määratlemata, ei saanud lapse päritolu isa järgi arvestada. Ainus kindel lapsevanem oli ema ja lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Inimühiskonna arenedes mindi üle järgmisele kooseluvormile paarabielule. Selle ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada - tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused. Paarabielul on kaks varianti: 1. Polügaamia, mis omakorda võib esineda kahel viisil: polügüünia üks mees on abielus mitme
Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil. Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka. 4 Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes. Ebasobivad võistlejad kõrvaldati konkurentsist, edasjõudnud aga treenisid veel kuu aega kohtunike käe all. Sportimine toimus tava kohaselt alasti
Kõige eesrindlikum kommunistlik riik pidi selle tiitlini jõudmiseks tegema edusamme oma ideoloogia kehtestamises, nii siseriiklikult kui ka hiljem teostama maailmarevolutsiooni. Seetõttu oli vajalik elimineerida kodanlus- süsteemi vastased, haritlased ja edumeelsed kapitalistid ning sulandada kõik Nõukogude rahvad üheks rahu armastavaks elanikkonnaks. Stalin vabanes 1930. aastatel oma parteikaaslastest ja kinnitas ainuvõimu Kremlis. Sõjaeelsel kümnendil kogunes tema, keskkomitee ja NKVD (Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) arvele ligi poolteist miljonit arreteerimist, kellest pooled hukati. Ligi kuus miljonit ukrainlast suri Golodomori näljahäda tõttu. Terasmees aga jätkas oma metsikut teguviisi sõja ajal ja pärast, küüditades ligi viis miljonit Nõukogude Liidu elanikku. Ükski neist kuritegudest ei toeta Stalini kui valitseja kangelaslikkust ega anna põhjust Leninismist tekkinud isikukultuseks.
Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7
erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Pablo Ruiz Picasso ( 1881-1973 ) Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta
slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm
PÄRISORJUSE KAOTAMINE JA TALURAHVA LÕPLIK VABANEMINE Pärisorjuse kaotamise põhjused: 1. Senine mõisapidamisvorm oli iganenud ja mõisnikud ei suutnud oma kulutusi katta 2. Talurahva halb seisuslik olukord kiskus alla Venemaa mainet Euroopas 3. Keiser Aleksander I oli innustatud valgustusideedest ja liberaalse mõtteviisiga 4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega...
ja Tartu. Sõjaväelise orgaiseerimise ettevalmistaminepõranda all algas juba 1918. aastal. Kuid 23. jaanuaril 1919 formeeriti üle 400 mehelisest roodust sisekaitse ülema korraldusel Tallinna kooliõpilaste pataljon. Tartu kooliõpilaste pataljon tõusis 1919. aasta kevadeks tuhande meheni. Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonist käis läbi 200 meest. Virumaa õpilaskonnast osales umbes 100 poissi Vabadussõjas. Võrus kogunes üle saja kooliõpilase. Järvamaa kooliõpilased kogunesid kahes keskuses- Paides ja Türil. Mõlemas kohas kogunes 40 meest. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe Käskkirjades ja ametlikus kirjavahetuses nimetati õpilasi kuni juunikuuni 1919 junkruteks, siis õpilasteks. 12. juulil 1919 anti mobilisatsiooni alla kuuluvatele õpilastele sõjaväelised auastmed. Juulis nimetati kõik õpilased 4 junioriteks ning nad asid endale sõjavägede ülemjuhataja poolt kinnitatud
tulema tänavaile meelt avaldama. Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti
Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatsko Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Samal ajal kogunes suur rüütlite vägi Tarbatu lähedale. Ordurüütlid püüdsid venelasi lahkuma meelitada, kuid nähes, et see ei õnnestu, lubasid kõik nad tappa. Algas suur lahing, milles hukkusid nii vürst Vjatsko kui ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha.
individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864.aastal loodi Londonis Rahvusvaheline Tööliste Ühing mida hiljem hakati nimetama Esimeseks Internatsionaaliks.Uus organisatsioon loodi miitingul,mis oli kokku kutsutut protestiks Poola ülestõusu mahasurumise vastu Venemaa poolt.Osalsesid inglise ja prantsuse sotsialistliku liikumise tegelased ning poola,saksa ja itaalia pagulased. 14.juuli 1889 Suure Prantsuse revolutsiooni 100.aastapäeval kogunes Pariisi sotsialistide rahvusvaheline kongress,kus loodi Teine Internatsionaal,mis tegutses perioodiliselt kokku tulnud kongressidena.Seal omandasid üha suuremat mõju sotsiaaldemokraadid.Marksism kaotas oma mõju. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID : 1.Elitaaretapp - hakkavad tegelema poliitikud,teadlased,juhid. 2.Üliõpilasteetapp - jõudis noorte,eriti üliõpilasete hulka ja ka õpetajate ja haritlaste sekka. 3.Seltsiliikumine - tekkisid igasugused seltsid,laukukoorid jm.Jõudis rahvasekka. 4
tegur, mis määrab selle, kes kellega suhtleb. Grupidünaamika idee - rakendus Lewini üldisemale välja teooriale - sai alguse 1946. aastal, kui Connecticut Interracial Commission otsis lahendust rassilisetest eelarvamustest üle saamiseks. Selleks korraldati kahenädalane treeningkursus, mis sisaldas peamiselt loenguid psühholoogiast ja eelarvamustest. Grupidünaamika treeningu liikumine oli tegelikult juhus. Connecticuti töögrupi tuumik kogunes igal õhtul, et teha kokkuvõtteid ja planeerida järgmist päeva. Ühel õhtul soovisid aga kolm kursuslast staffi diskussiooni kuulata. Kurt Lewin häbenes veidi, kuid lubas siiski neil vestlust kuulata. Varsti mainiti ühe "külalise" nime ja arutati tema käitumist. Too inimene polnud aga järeldustega sugugi nõus ja põhjendas siis oma tegutsemisviisi. Kurt Lewin oli lisainfost vaimustuses, teoretiseeris siis selle põhjal edasi. Ja nii juhtus ka teise ning kolmanda külalisega
puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada
aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli
murrang: · Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi · Soomusrongide tegevus · Meredessandid vaenlase tagalasse · Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest)
loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat. Laulupeod olid 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritusteks. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. 1988. aasta suvel kogunes Tallinna lauluväljakule öösiti tuhandeid inimesi, kes laulsid uusi ja vanu isamaalisi laule ning kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks, mis kulmineerus septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul". Kõlasid jälle vanad isamaalised laulud, mis 19. sajandilgi ja mitmed uuedki ("Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Ärkamise aeg", "Ei ole üksi ükski maa"). 24. veebruaril 1988
ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks, kuna noored on enamasti sarnase maailmatunnetusega ja kuna teisalt olid lillelaste gruppidega altid liikuma igasugu loovisiksused. Raadiote ja süntesaatorite levikuga said esile kerkida bändid, kelle sõnum oli omasugustele ja mis seetõttu kuulsust kogusid. Hipiliikumisel oli kalduvus tasatootlikkusele. Ajalukku läinud Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 150 000 asemel hoopis 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis, oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja mõtted maailm ei ole koht vihkamise jaoks, maailm on paik, kus peame üksteist armastama
novelli reeglid: 1) sündmused ajalises järejstuses; 2) sündmused on järjestatud nii, et pinge kasvab lõpuni; 3) lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik. Novell. Novell sai oma nime hiliskeskaja lühikesest lõbusast lühijutust novella'st. Novell on kõigist kirjanduszanritest kõige loomulikuma tekkega ta tekkis olukorras, kus jutuvestja istus linnaplatsil või tänavanurgal ja tema ümber kogunes kuulajate hulk. Neid rahvuskeelseid lühijutte ja naljandeid hakati ajapikku kogudeks ühendama. Kui keskaja proosa oli vadavalt müütilis-fantastiline ning esitusviisilt piltlik-metafoorne, siis uus proosa oli sisult igapäevaelu käsitlev, realistlik ning rahvalik. Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Giovanni Boccacciot (1313-1375). Tema novellide allikaks on needsamad rahvajutud, kuid andes tegelastele lugematuid psühholoogilisi
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991. aastal kell 23.03, kuna just sellel hetkel võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.(1) Selle suure otsuseni jõudmine oli aga pikk ja raske teekond ning enda arutluses peatun pikemalt demokraatlikel rahvaliikumistel ning organisatsioonidel mis tekkisid Eestis perestroika ajal, rahvarohketel omariiklikuse taastamisega seotud üritustel, suveräänsusdeklaratsioonil, üleminekuperioodil ning annan ka enda hinnangu omariiklikuse taastamisele. 1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidika...
Tänu sellele algas uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud,
Inglise renessansiteater Inglise renessansiteater baseerus Londonis aastatel 1567, millal avati esimene Inglismaa teater The Red Lion ehk Punane lõvi, kuni aastani 1642 mil võimule tulnud puritaanid sulgesid kõik teatrid, sest nende arust oli meelelahutus patt. Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi. Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks
nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed väikese Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: nimelt pannud üks kolonistideks teiba otsa oma triibulise voodikoti. Poliitiline karikatuur, mis kutsus Ameerika kolooniaid Briti valitsuse vastu ühinema (1754) Iseseisvuse väljakuulutamine Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus
linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikulevõimalust näidata oma vaprust ning osavust ja uhkust. Kui sõda parasjagu ei olnud, pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ning neid peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite turniirid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. 15.sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel
Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
