Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil. (1)

Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid.
Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased , prantslased , hollandlased ning rootslased . Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodustasid 1760 . aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju.
Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid . Koloonia on emamaast poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium , mis pole selle riigi osa ning enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Tol ajal kuulus võim kolooniate üle Inglise kuningale Koloonia anti loomisel kuninga vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikisikule. Kolonistide seas tekitas rahulolematust parlamendi tolli- ja maksupoliitika . Üheks maksuks oli tempelmaksuseadus 1765. aastal, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele dokumentidele. Seega on ameeriklased alates sellest huvitunud, mida ja milleks nad maksavad ning kui palju.
Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult, ent valged olid indiaanlaste suhtes külmad ning ei pidanud neid inimesteks. Ettenägelikumad indiaanlased taipasid, et uute kolonistide tulek on ohuks põliselanike tulevikule. 1618. saj hakati organiseerima valgete väljaajamist Ameerikast . See ülestõus oli algselt vägagi edukas, kuid üks indiaanlane reetis plaani ning pärast rünnaku tagasilöömist asusid valged karistusretkele. Põlisasukad mõistsid aja möödudes, et edukaks võitluseks valgete vastu on vajalik lõpetada vastuolud ja tülid ning ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks.
1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress , mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga . II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ning valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis on tänapäevalgi ameeriklaste üheks tähtsaimaks dokumendiks. See deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Ameeriklased hoiavad seda mõtet tähtsal kohal ka praegugi, üritades üksteist kohelda võimalikult võrdselt ning olla vabad.
Iseseisvaks said ameeriklased Iseseisvussõjas, mis toimus 1775-1783 ning mille lõpetas Versailles ’i rahu. Rahulepinguga tunnistas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ning iseseisvaks riigiks. Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid (USA). Sellest alates on USA olnud ühtne riik ning rahvas on hoidnud ühte.
Moodustati 13 asumaa sidumiseks Kontinentaalkongress ja sõja puhuks armee . 1781 . aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud uued riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Selle ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli 1 hääl. Kongressi võimkonda kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused ning kontroll rahanduse üle. Seega on alates Ameerika Ühendriikide välja kujunemisest alates riigi elu eest hoolitsenud erinevad organid.
Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue tiigi konstitutsiooni . Sellega seoses tekkis kaks suunda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu ehk föderaalvõimu ning teised arvasid, et demokraatiat ja kodanikuvabadusi saab paremini kaitsta. Samal ajal valmis uus põhiseaduse tekst ning konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal. Täidesaatva võimu peaks sai president , kelleks esimesena oli George Washington. Seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu. Sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. Alates sellest on USA olnud eeskujuks paljudele riikidele oma riigikorralduse pärast.
Ameerika Ühendriigid on mulle tundunud alati väga ühtehoidev riik ning kindlasti on selle põhjusteks väga paljud eelmainitud ajaloolised tegurid. Ameeriklaste mõtteviisi ja elulaadi on kujundanud palju nende võitlused Oma Riigi poole ning kui see lõpuks ka õnnestus, tegid nad kõik, et see püsima jääks. Ning see püsib senini ühe mõjukaima riigina kogu maailmas.