"Meelis" Enn Kippel - kokkuvõte (15)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

"Meelis" Enn Kippel

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja

Kirjandus

1

doc

"Meelis" kokkuvõte

Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid

Kirjandus

1

rtf

Meelis Enn Kippel

Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5. kui ta lahkuma hakkab näeb ta Ivo aga algul ta ei saand aru et see on Ivo ta oli õnnelik. 6

Kirjandus

25

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus

10

odt

Raamatu meelis kokkuvõte

TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015  SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised.  „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima

Eesti keel

19

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) ­ 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti ku

Ajalugu

28

docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja...

63

docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad

Andmeturbe alused

Lisainfo

Kommentaarid (15)