Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel (0)

Rahvusvahelised suhted 1920. 
aastatel
    Rahvasteliit
Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. 
apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud 
Versailles  rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning  Nõukogude Liit. 
Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. 
Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus 
Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu  kogunes  kord 
aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4-
6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. 
Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid:  Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia ja 
Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit.
 Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei 
suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki 
maailma riike.
Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku 
kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid 
kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist 
jõupoliitikat kõigi  liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. 
    Rahvasteliit
Rahvasteliit oli tegev rahulepingute elluviimisel: piiride tagamine, 
desarmeerimine , järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, 
Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste  kaitsel , mõnede riikide majanduse 
toetamisel ning põgenike abistamisel. 
Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno,  Korfu  ja Mosuli konflikti. 
Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga  tulemuseta . 
Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö 
arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu 
haruorganisatsioonid.
      Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna:
a) juhtivate riikide omakasupüüded
b) majandussanktsioonid ei toiminud
c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks
d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud
e) oma sõjaväe puudumine
          USA  president  Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteli du relvajõud, mis annaksid organisatsiooni 
otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt li kmeri  kide  rahvuslikke relvajõudusid. 
Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sel ega. 
f) otsustamine oli aeglane
    Konverentsid,  lepingud
Washingtoni  konverents  1921.a. nov. – 1922. a. veebr.  
Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse  piiramise leping, 
Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede 
väljaviimine Vene Kaug­Idast.
 Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga 
kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste 
säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina 
sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes  teostama  avatud uste poliitikat, 
Shandongi tagastamine Hiinale.
1922.a. toimus Genova  majanduskonverents, millest võttis osa 29 riiki.
 1922.a.  aprillis  kirjutas Nõukogude Venemaa aga alla Saksamaaga   Rapallo  
lepingule.