Järgneval 15 aastal toimus keisri ja paavstide vahel pidev võitlus. 1245. aastal kuulutas Innocentius IV Friedrichi ketseriks ja kutsus kõigi vahenditega tema vastu võitlema. Järgnes viie aasta pikkune sõda Itaalias, mis kulges vahelduva eduga. Mitmed vürstid hoidsid kirikuvande alla pandud monarhi poole, kuid paavstil õnnestus end Roomas siiski kindlustada. Tema selja taga oli ka Prantsusmaa kuningas Louis IX, kes küll isiklikult keisri vastu sõtta ei läinud, sest pidas keisrit kõigest hoolimata rahusoovlikuks ja kristlikuks. 1250. aasta lõpus suri Friedrich II tõenäoliselt düsenteeriasse. Vaid neli aastat pärast tema surma varises Hohenstaufenite võim kokku ning Saksamaal algas kuni 1273. aastani kestev interreegnum. Friedrich II oli tuntud oma skepsisega usudogmade suhtes, samas näitas ta erinevate usundite suhtes üles suurt tolerantsi, lastes Siitsilia kuningriiki ehitada ka moseesid
uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50- aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega. 17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca. Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. !!! Rooma ühiskonna kõlbeline langus.
väärismetallivarusid turvaliselt paleemüüride varjus. Keisri eluhooned seisid muudest rajatistest eraldi ning juurdepääsu nendeni takistas kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse. Igal öösel lukustasid eunuhhid ennast koos keisriga valitseja magamistuppa ning heitsid ise pikali voodi kõrvale ja sissepääsu ette. Nad koostasid keisri ajakava ja hoolitsesid tema võimusümbolite eest. Samuti oli nende ülesandeks keisri laste kasvatamine. Keisri päeva esimeseks tähtsaks toimetuseks oli hommikupalvus. Järgnesid tähtsad riigisündmused, nagu rongkäigud
410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias. 476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu. Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias.
Osalejad · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid. · Pealtvaatajaid: u 15 000. Kava · Kirikukoraalid: 2 Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast · Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa · Vaimulikud laulud: G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C
leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus tähistab ühtlasi Lääne-Rooma keisririigi langust ja vanaaja lõppu. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Mehine talupojast sõjamees, kes ei teadnud kultuurist suurt midagi, oli Rooma elulaadi tunnuseks. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse
Boriss läheb vürst Andrei juurde, et küsida toetust kuhugi staabiohvitseriks saamisel. Andrei aga ütleb, et selliseid noori ohvitsere on juba kõik kohad täis ja mingile tähtsale kohale tõusmine on väga raske, et mitte võimatu. Andrei kohtub ka Rostoviga, kes ütleb, et staabiohvitserid saavad autasusid ei millegi eest. Järgmine päev leiab aset Austria ja vene vägede ülevaatus. Ülevaatusel osalevad mõlema riigi Keisrid. Eriti imetletakse noort Vene Keisrit Aleksandrit. Rostov näeb keisrit lähedalt ja sattub temast vaimustusse. Väejuhatus otsustab minna pealetungile prantsuse vägede vastu. Rostovi väeosa sattub tema suureks pahameeleks reservi. Nende kätte langeb vangi üks prantsuse tragun. Keiser haigestub. XI-XIII- Järgmisel päeval tuleb rahupakkumine prantslastelt. See lükatakse aga tagasi. Toimub Austerlitzi lahing. Staabis valitseb ärevus. Rostov saadetakse vaenlase positsioonidele luurele. Ta sattub vaenlase tule alla
väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule. Nad tunnistasid vaid ühte jumalat. Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks. 49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel. 284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada. 284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik. Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus. Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused: 1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati
Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid,
Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik. Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu
). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla
Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi
Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi teda Lääne-Rooma keisririigi taastajaks. 24. iseloomusta Karl Suure Keisririiki. Ta pidas lugu kultuurist ja haridusest ning kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis oma õukonna kultuurikeskuseks. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris.
Mitmeks haruks hargneb jaamas raudtee? http://grafo.tlulib.ee/index.php?ID=210 - terve kogu http://grafo.tlulib.ee/pictures/tallinna_postkaardid/view/00034.jpg - konkreetne postkaart Saksakeelne nimetus on Felliner Bahnhof Raudtee hargneb kolmeks haruks 13. Keda on kujutatud Õpetatud Eesti Seltsi kalendri ,,Ma-rahwa kalender ehk Täht- ramat" esimese aastakäigu frontispissil. Milliste sõnadega on teda lugejale tutvustatud? Anna Joannowna (Anna Ivanova) Tutvustati kui ,,armulist keisrit ning suurt prouat" (?) (nii palju kui ma aru sain sellest kirjast) http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100171 14. Millise pealkirja all teatab ajaleht ,,Postimees" 1940. aasta juulis Eesti kuulutamist nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks? 22.07.1940 ,,Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Wabariigiks" ja alapealkiri ,,Eesti liitugu Nõukogude Sotsialistlike Wabariikide liiduga." http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1940&bmon=7 15
voodisse. Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult. Aleksei haigust hoiti saladusena ning paljud keisrit übritsevad inimesed ei mõistnud, mida teeb õukonnas räpakas talupoeg. Valitseja mainet hakkas rikkuma Rasputini liiderlikkus ning mõju kasv riigiasjade otsustamisel. Hoolimata kriitilistest situatsioonidest jäi perekond siiski tugevalt ühendatuks. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa, kes seisis Austria-Ungari huvide
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
nemad on Püha Peetruse järeltulijad. Too välja ristisõdade põhjus, ajend, paavsti ja linnade huvid ning tulemused ja tagajärjed. Põhjus- Paavst tahtis oma võimu kehtestada Ajend- Kristuse haud oli moslemite käes 3.2 Saksamaa 13.-16. sajandil 3.2.1 XIII sajand Keisrite ja paavstide vahelises võimuvõitluses tugevnes aadlike(rüütlid ja sõjamehed) positsioon. Ning keisrivõim riigis oli nõrgestatud. 7 kuurvürst - 3 piiskopi ja 4 suurfeodaali. Nemad hakkasid keisrit ametisse määrama. Feodaalse killustatuse ajajärk Keisri võim oli nõrk ja võimu haarasid feodaalid ja aadlikud. 3.2.2 XIV sajand Keiser Karl IV pani kirja vürstide ja suurfeodaalide õigused. Sellega ta süvendas sellega veelgi enam Saksamaa poliitilist killustatust. 3.2.3 XV sajand Saksamaad hakati nimetama Saksa Rahva Püha Rooma keisririigiks. Algas Habsburgide dünastia võimu aeg, mis kestis kuni 1806 aastani.
Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn
3. Kuidas kutsuti esimest jumalatepaari? Izanagi ja Izanami 4. Kes oli jumalus Amaterasu lapselaps? Ninigi 5. Kuidas nimetatakse Jaapanis valitsevat kõige vanemat usundit? Jaapani kõige vanemaks usundiks on sintoism. 6. Kuidas nimetatakse templi väravaid, mis on ka Jaapanis valitseva usundi sümboliks? torii 7. Kuidas nimetatakse templi pühamus asuvat "Jumala ihu?" sintai 8. Kelleks peeti Jaapani keisrit? Ninigi lapselast peetakse esimeseks Jaapani keisriks. Jaapani keisrit peeti päikesejumalanna järeltulijaks. 9. Kuidas nimetati usundit, mis keelustati ameeriklaste poolt pärast Jaapani kapituleerumist? Riigisinto 10. Millal hakkas Jaapanis levima budism ja kuidas seda nimetati? VI sajandil hakkas Jaapanis levima budism, mis sai tuntuks Butsu-do ehk "Buddha tee" nime all,
· Suurimad piirid o Saavutas need 2.saj pKr o Apenniini ps, Kartaago alad, ida-Madekoonia, Hispaania, Portugal, Suurbritannia lõunaosa, Saksamaa, Austria, Sveits, Tsehhi, Balkanimaad, Kagu-Euroopa, Kreeka, Türgi, Põhja-Aafrika, Armeenia, Iraak, Gruusia, Süüria, Väike-Aasia, Makedoonia jne.. · Lagunemine o 2.saj pKr hakkasid kasvama sisepinged o ametis võis olla lausa mitu keisrit (erinevad valitsemisviisid) o Rooma riigi tugevus kahanes o 395.a pKr jagati riik kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks o 476.a pKr langes Lääne-Rooma lõplikult o Ida-Rooma riik püsis 1453.aastani · Iseloomulik kuningriigile o patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal neile kuulusid kõik kodanikuõigused ainult nemad pääsesid riigi- ja
Mefistoteles võitnud ja saab Fausti hinge endale. Faustil on ükskõik ja ta kinnitab lepingu veretilgaga. Mefistoteles noorendab Fausti ja too kohtub Margaritaga, kellesse armub ja kelle hiljem hukutab. Raamatu esimene osa lõpeb kurbades toonides ja pealtnäha jääb kihlveos õigus saatanale. Teose teises osas toimub tegevus antiikajastul keisri õukonnas. Faust otsib endiselt õnne ja aitab inimkonda. Faust teenib keisrit sõjas, tänu Mefistotelese abile sõda võidetakse. Peale sõda , kui Faust on raugaeas, ta sureb, kuid Mefistoteles ei saa tema hinge, inglid viivad ta taevasse, kus ta kohtub ümbersündinud Margaritaga- armastus suutis võita. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjana headus ja armastus. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta
vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad kaitsevaimud(laarid),igal perekonnal oli maokujuline kaitsevaim(geenius), riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid., kristlus kujunes välja juutide usust (võeti üle), kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused, aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks.
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aast...
kuid mitte riigi varasemat hiilgust. XIV sajandil tugevnes Vike-Aasias Trgi riik Osmani dnastia vimu all. 1453. aastal vallutasid trklased Konstantinoopoli ja tegid seega Btsantsi riigile lpu. Riigi korraldus: Btsantsi keiser oli piiramatu vimuga valitseja. Konstantinoopoli aristokraatlik senat vis keisrile ainult nu anda. Keiser oli sjave krgeim juht, riigi lemkohtunik ja lim seadusandja. Ainult keiser vis kanda purpurrd ja ka allkirja kirjutas ta purpurse tindiga. Keisrit sai lihtrahvas nha ainult pidulikel rongkikudel. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel
viimane loobus küll troonist aastal 1912, kuid tal lubati siiski keiserlikus palees elada, pärast tema väljaviskamist rajati paleese muuseum. Iseäranis kummaline on keelatud linna puhul ka see, et kõik majad on punased. Põhjuse otsingul satume mütoloogiasse. On teada, et kunagi tohtisid kollast kanda ainult keisrid, see aga ei meeldinud lihtrahvale ja osa ka neist kandsid kollaseid rõivaid, paraku aga tapati, kõik kes otsustasid kollast kanda, muidugi ei tapetud keisrit. Nende verega värviti ,,Keelatud linna" hoonete seinad, et hoiatada teisi. Keelatud linna ehitustööd kestsid umbes 20 aastat, selle ajaga toodi üle riigi ääretult palju puitmaterjali ja muid ehitusmaterjale, see näitab uskumatut agarust, et vaid 20 aastaga ehitati selline võimas kompleks, kusjuures seda ilma oluliste abivahenditeta. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes, tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt
Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna. Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik
riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe .
Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik. Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu jooksul on ta olnud "tema
,,Vagajutt püha Alexiuse elust" on hea näide, sellest kuidas pühakuks saadi. Alexius pühendab ennast noorusest peale Jumalale. Isa tahab poega sellest võõrutada ja kosib talle naiseks suursuguse neiu, kuid pulmaööl lahkub Alexius kodust. 17 aastat rändab ta mööda maailma, siis pöördub tagasi Rooma, kus keegi ei tunne teda ära. Alexius elab veel 17 aastat oma viletsas urkas ning surres jätab maha oma eluloo, mille peale paavst ja kaks keisrit kuulutavad ta pühakuks. Tema haual hakkavad toimuma imeteod. "Püha Jüri lugu" on legend mehest, kellest on petlikult tehtud kangelane. Hea näide sellest kuidas pühakulegende täiendati ilmalike romantiliste väljamõeldistega. Noor ja vapper rüütel on tapnud lohe ja päästnud Kapadookia kauni kuningatütre, keda taheti koletisele ohvriks tuua. Kristlikus loos on rahvaluule lohe asemel kurat.
Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte
Alexander Peremees "Kirjade raamat" (Shuijing) Jutustab Hiina ajaloost, varasematest valitsejatest, türannidest ja mütoloogiast. Esimesed viis peatükki on pühendatud legendaarsetele keisritele Yao ja Shun. Järgmised neli räägivad Xia dünastiast. Järgnevad 17 peatükki on Shangi dünastia, selle hiilgeaegade ja lagunemise kohta. Lagunemise põhjustajaks peetakse Shangide viimast keisrit, kes oli mõrvarlik, enesekeskne ja ekstravagantne igas mõttes. Viimased 32 peatükki räägivad Zhou dünastiast, selle aja kultuurilisest õitsengust kuni keiser Mu valitsusajani. Tuuakse näiteid tolleaegsest proosast ja luulest. ,,Laulude Raamat" (Shijing) Kogumik laule ja oode. Jaguneb omakorda neljaks: 1) ,,Guo Feng" 1.-160. laul, rahvalaulud keisritest ja mütoloogiast. 2) ,,Xiao Ya" 1601.-234. laul, oodid ja laulud erinevate valitsejate võimuaegade kohta. 3) ,,Da Ya" 235
assüürlaste poolt, Juuda 576 eKr babüloonlaste poolt. Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II hävitas Saalomoni templi ning küüditas juudid baabüloni. Babüloonias vangistuses olles hakkas Iisraeli religioon judaism tormiliselt arenema. Pandi kirja suur osa Tanakist, tegutsesid mitmed prohvetid. 538 eKr lubatakse juutidel tagasi kodumaale pöörduda. Rooma impeeriumi aastatel mitmed juudid müüdi orjusesse, kuna nad ei nõustunud kummardama keisrit ega riiklikke jumalaid. Juutide tempel hävitati. · Tekkis juudi diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudidPärast Rooma riigi langust jäi Iisrael Püha maa Bütsantsi riigi koosseisu. Kristlus levis, juudid langesid üha enam ja enam põlu alla, juudid olid sunnitud elama diasporaas. Juudid jäid pärast Rooma riigi hävingut elama kõikjale Rooma riigi aladele Vahemeremaadesse
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see lepi...
tõekspidamiste, iseendale kindlaks jäämise võimalust. Timotheus von Bock · 1812.aastal Isamaasõja järgsete poliitiliste olude tõttu on toimunud tema riigimeelses ja keisrisõbralikus mõtteviisis murrang: ta on võtnud endale ülesande valitsejale selgitada, kuidas kaasaja ühiskonnakorraldust muuta. · 1818.aastal saadab ta Aleksander I-le memorandumi, kus kirjutab uuest Venemaa põhiseaduse projektist, kus süüdistab keisrit, et too ei tunnista mingisugust kohustust oma rahva ees ega autoriteete enesest kõrgemal. · Timotheus saab aru, et kirja kirjutamine polnud niivõrd maailmaparandamise, sotsiaalsete ümberkorralsute plaan kui halastamatult moraalse enesepäästmise katse: soov heastada oma 1 Villu
Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. · Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf! Keiser võib kujutleda end seal ainukäskivaks Jumalaks. Timo nimetab keisrit kirjas isamaa äraandjaks. Ta esitab ka omapoolse manifesti, milles toob välja seadused, mille täitmine on riigivalitsemisel hädavajalik. Seal märgib ta, et teadmised peavad võrrutama õiguse ameteile, õigusemõistmine peab olema avalik, igaüks peab võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal
poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli arustrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel ja ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati pimedaks. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav
juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. Linnade kuuriad moodustasid esindajad 51 vaba- ja riigilinnast (st linnadest, mis ei olnud mõne Saksa riigi valitseja alluvuses). SAKSA riikide positsioon- Nad said õiguse sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks. 6.) F.Wilhelm 1- Lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja
Bergmann on olnud kirurgiaproffessoriks peale Tartu Ülikooli ka Würzburgi Ülikoolis ja Berliini Ülikoolis. Ta osales välikirurgina mitmetes sõdades, näiteks Preisi- Austria ja Vene-Türgi sõjas. Ta oli üks esimestest, kes hakkas haavaravis steriliseerima kirurgiainstrumente. Tema järgi on nimetatud Münchenis asuv sõjaväehaigla, mis on suuruselt teine hoone Pentagoni järel, mida USA sõjavägi on kunagi kasutanud. Samuti oli ta üks kolmest arstist, kes ravis Friedrich III, Saksa keisrit ja Preisimaa kuningat. Bergmanni algatusel ehitati Toomemäele kirurgiakliiniku jaoks kaks uut hoonet, mis avati 1875. aastal. Uues kliinikus sai tänu soodsatele tingimustele käsitleda operatiivkirurgiat, mitte ainult üliõpilastega vaid ka Tartusse täiendkoolitusele tulnud sõjaväearstidega. Toomemäele haavakliiniku taha (Lossi21/23) on püstitatud Bergmanni mälestussammas 1913. aastal ülikooli arstiteaduskonna poolt. Monumendi autor on saksa
Laskis rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma impeerium jagunes : · Ida-Rooma · Lääne-Rooma - Konstantinoopol 395 pKr. Keiser Theodosius Suur jagas surres riigi kahe poja vahel. Lääne-Rooma keisririik 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele. Sõjaväe barbariseerumine Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad. Metropoliit Kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Jeruusalemm Juudamaa pealinn Sinod Üleriigilised kirikukogud, kuhu kogunesid kõige tähtsamate asjade otsustamiseks piiskopid ja peapiiskopid.
Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf! Keiser võib kujutleda end seal ainukäskivaks Jumalaks. Timo nimetab keisrit kirjas isamaa äraandjaks. Ta esitab ka omapoolse manifesti, milles toob välja seadused, mille täitmine on riigivalitsemisel hädavajalik. Seal märgib ta, et teadmised peavad võrrutama õiguse ameteile, õigusemõistmine peab olema avalik, igaüks peab võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal
põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid.
Aga 1699-ndal aastal läks ta tööle laevale "Antiloop", kes asus reisile Lõunamerre. Kuid sellel teekonnal juhtus õnnetus laev hukkus tormi tõttu ning autor suutis ennast ujumisega pasta. Ta sattus Lilliputimaa randa, kus ta võeti vangi ning viidi sisemaale. Autor saab tuttavaks riigi keisriga, ning teadlastele antakse ülesanne õpetada Gulliverile lilliputi keelt. Autoril otsitakse taskud läbi ning mõõk ja püstol võetakse ära. Gulliver lõbustas keisrit, ning saab teatud tingimustel vabaduse. Autor saab riigi peasekretäriga sõbraks, ning pakub end keisri teenistusse sõdades Blefuscuse vastu. Varsti viib Gulliver vaenlase sadamast ära kõik nende sõjalaevad, ning saab selle eest kõrge aunime, teda hakatakse hüüdma nardac`iks. Kuid varsti puhkeb tulekahju keisrinna palees, autor suudab ülejäänud paleed päästa, kustutades tule ära oma uriiniga. Tänu sellele tõusis keisrinna viha tema vastu. Ühel ööl tuleb tema
Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16
eest nimetati ta 1861 Peterburi kunsiakadeemia akadeemikuks. 1862 saabus Johann Köler Peterburgi tagasi ja tõusis keiser Aleksander II tütre Maria joonistusõpetajaks. Saabus Johann Köleri loomingu kõrgperiood. Riigikantsler vürst Aleksandr Gortakovi portree eest nimetati Johann Köler 1867 ajaloolise ja portreemaali professoriks. Kölerile langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonile asumist. JK maalingust sai seejärel eeskuju teiste kunstnike keisriportreedele. Paraku viis pikaajaline karjäär õukonnakunstnikuna tema kuulsuse vähenemisele seoses uue realistliku koolkonna esiletõusuga Vene kunstielus ning püüded neile teed sillutada. 3.Johann Köler rahvamehena Johann Köler oli lisaks eesti rahvusliku kunsti teerajamisele ka väärt rahvamees, kes oli üks rahvusliku liikumise demokraatia juhte.
Roomlased uskusid,et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele autasustamisele.Tähtsamadpreestrid olid pontifeksid,kelle eesotsas seisis pontifex maximus ehk riigi ülempreester.Nad kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses hoidsid korras kalendrit.Enamasti olid preestriametid eluaegsed.Augustuse ajast alates hakati ka keisrit jumalustama,see komme tuli idapoolsetest hellenistlikest riikidest.Seejärel hakati Augustuse jumalikku austamist nõudma ka väljaspool Itaaliat. Jumalatesse suhtuti asjalikud.Selleks et neilt midagi saada,tuli neid kohusetruult teenida,mis tähendas eeskätt annetuste toomist.Annetada võis kõikvõimalikke väärtuslikke esemeid või toitu,kuid jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverdamist. 12) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted
lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs
linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 18.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa peamisi arengujooni hiliskeskajal. Inglismaa Võimule sai Tudorite dünastia, majanduslik areng oli kiire ning kuningavõim tugev. Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa. 19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja
Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja
KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud ...
Nende võimu alla langesid samuti Küpros ja Kreeta ja nad ründasid korduvalt Konstantinoopolit. XI sajandil tungisid türklased Väike-Aasiasse, purustasid Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla. Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid Konstantinoopoli, Bütsants langes frankide võimu alla. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht. Keisrit võis näha vaid pidulikel üritustel. Keisri nimetasid ametisse senat, armee ja rahvas. Keiser määras endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
