Edvard Hagerup Grieg (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907)
Lapsepõlv:

Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.
Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.
Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana.

Õpingud ja töö:

Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.
Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.
Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel.

Eraelu:

1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal, ja nad asusid elama Cristianiasse (Oslo).
10. aprillil 1868 sündis Griegi perre tütar.

Looming ja töö:

Kodumaal muutusid ta klaverikontserdid väga edukaks.
1863. aastal siirdus Grieg Kopenhaagenisse.
Seal viibimise ajal viisitas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi.
Taanis kohtus Grieg norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu.
Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose „Leinamarss Nordraaki mälestuseks“.
Sellest hetkest alates keskendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.
1886 . aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamisel
Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Inglismaal.
Vaatamata oma üldisele kuulsusele peeti teda kodumaal ikkagi ainult keskpäraseks heliloojaks.
Peale tütre sündi tabas Griegi loominguline puhang, mille tulemusel sondis klaverikontsert a- moll (op. 16).
Peale suve soovis Grieg saada Norra võimudelt reisistipendiumit, mida talleei soovitud algselt anda. Alles peale kirja ungari heliloojalt Lisztilt, nõustusid Norra võimud talle reisistipendium anda.
See stipendium võimaldas Griegil kohtuda Roomas 1870. aastal Lisztiga.
Aastatel 1871- 1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvamuusika kallal. Sel ajal ta ka dirigeeris koore ning juhtis kuni aastani 1880. oma rajatud muusikaühingut
1880-1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht.
Aastal 1885. rajas Grieg Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum.
1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile.
Helilooja suri Bergenis südameatakki.
Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge ´i Ülikooli audoktoriks.

Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga.

Klaverile
„Klaverikontsert a-moll“ (1868)
Klaveritsüklid
„Lüürilised palad “
„Albumimehed“
„ Humoreskid “
Orkestriteosed
„Sümfoonilised tantsud“
Süit „Holbergi aegadest “ keelpilliorkestrile
Soolopalad ja muud teosed
„Pildid rahva elust“
„Norra tantsud“
„Pulmapäev Troldhaugenis“
„Mööda kaljusid ja fjorde“
Süit „ Peer Gynt “
„ Sigurd Jorsalfal“

Muusika kuulamine :
Grieg süit „Peer Gynt“ – See on Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend, millele Edvard Grieg kirjutas muusika.
Loo tegelased on:

Åse (talupidaja naine),
Peer Gynt (tema poeg),
Kaks naist maisikottidega,
Aslak (sepp),
Pulmalised, Majavalitseja, Viiuldaja,
Piirkonda hiljuti elama asunud mees ja tema naine,
Solveig ja väike Helga, nende tütred,
Talupidaja Hægstad’is,
Ingrid, tema tütar,
Peigmees ja tema vanemad,
Kolm karjustüdrukut,
Tüdruk rohelises,
Dovre- isand ,
Õukondlastest trollid , Trollitüdrukud ja -poisid, Nõiad , Gnoomid, mäevaimud, haldjad,
Inetu laps,
Hääl pimeduses, Linnukarjed,
Kari (sauniku naine),
Härra Cotton, härra Ballon, Herr von Eberkopf ja Herr Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega *kaupleja,
Anitra, beduiinipealiku tütar,
Araablased , orjatüdrukud, tantsivad tüdrukud,
Memnoni kuju (laulev), Gizeh ’ sfinks (tumm),
Begriffenfeldt professor ja Kairo hullumaja juhataja.
Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Hussein (minister idamaadest), Fellah muumiaga ,
Mitu hullu koos valvuritega,
Norralasest laevakapten ja tema meeskond , Veider reisija ,
Preester , Matuserongkäik, Korravalvur, Nööbivalaja, Kõhn mees.

Sisu kokkuvõte:
Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart , kellega ta tahab abielluda , ning Bøygen’it (suur takistus).
Solveig, keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi , temast saab beduiinipealik ja prohvet , ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit . Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik .
Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu jooksul on ta olnud "tema ise", peab tema hinge koos teiste defektsete asjadega üles sulatama. Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes usub, et teda ei saa pidada tõeliseks patuseks ega põrgusse saata.
Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda kõik need aastad majakeses oodanud. Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja armastuses on Peer olnud alati tema ise.
Grieg „Peer Gynt“ – Loo algus meenutab väga päiksetõusu. Väga rahulik ja kulgeb omas tempos nagu hommikulgi kui loodus tärkab. Kuigi algus on rahulik tõmbab see ikkagi kuulajate tähelepanu eelseisvale ja tekitab teatud määral põnevus, kuna täpselt ei tea, mis ees ootab. Iga päev on uus algus siiski.
Grieg „Klaverikontsert a-moll“ – Grieg kirjutas loo peale oma tütre sündi. Loo algus on rahulik ja tasane . Samas see ei ole ka uinutav . Lugu on väga rahulik ja ilus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 12 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liikats Õppematerjali autor

grieg peer muusika helilooja stipendium Edvard Hagerup Grieg

Sarnased õppematerjalid

ppt

Edvard Grieg

Edvard Grieg 1843-1907  Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele.  Griegiesimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15- aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Ja Griegi looming avas maailmale norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu.  Griegoli patrioot ja veendunud demokraat. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusika- akadeemia liikmeks.  Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema

Muusika

ppt

Eduard Griegi esitlus

Norra rahvusliku muusika rajaja. +  Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse.  Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel.  Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. +  Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha.  Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu – ilu looduses ja ilu tões.  Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta

Muusika ajalugu

doc

Edvard Grieg

Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.

Muusika

pptx

Edvard Griegi pikk power pointi esitlus

Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side.

Muusikaajalugu

rtf

E.H.Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu

Muusika

doc

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates

Muusikaajalugu

doc

Edvard Grieg

Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa

Muusika

doc

Ibsen, Hamsen, Strindberg

Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid

Kirjandus

Rohkem sarnaseid