Gulliveri reisid (7)

Jutu autorile - Lemuel Gulliverile meeldis alati reisida . Ta õppis Leydenis arstiteadust, teades, et see võib reisidel kasu tuua. Varsti ta abiellus Mary Buronigam ning hakkas töötama laevadel arstina. Aga 1699-ndal aastal läks ta tööle laevale “ Antiloop ”, kes asus reisile Lõunamerre. Kuid sellel teekonnal juhtus õnnetus – laev hukkus tormi tõttu ning autor suutis ennast ujumisega pasta. Ta sattus Lilliputimaa randa , kus ta võeti vangi ning viidi sisemaale. Autor saab tuttavaks riigi keisriga, ning teadlastele antakse ülesanne – õpetada Gulliverile lilliputi keelt. Autoril otsitakse taskud läbi ning mõõk ja püstol võetakse ära. Gulliver lõbustas keisrit, ning saab teatud tingimustel vabaduse. Autor saab riigi peasekretäriga sõbraks, ning pakub end keisri teenistusse sõdades Blefuscuse vastu. Varsti viib Gulliver vaenlase sadamast ära kõik nende sõjalaevad, ning saab selle eest kõrge aunime, teda hakatakse hüüdma nardac`iks. Kuid varsti puhkeb tulekahju keisrinna palees, autor suudab ülejäänud paleed päästa, kustutades tule ära oma uriiniga. Tänu sellele tõusis keisrinna viha tema vastu. Ühel ööl tuleb tema juurde üks riigitöötaja, kes edastab Gulliverile informatsionni, et teda tahetakse süüdistada riigireetmises. Selle järel põgeneb autor Blefuscusse, kus teda võetakse väga sõbralikult vastu. Kui ta aga saare kirderannikul jalutas – nägi ta vees paati, mõningate raskuste läbi sa ta paadi veest välja. Ning Blefuscuse monarhi abiga sa ta selle ära parandatud. Pika lahkumistseremoonia järel lahkus Gulliver saarelt 24.septembril 1701. aastal kell 6 hommikul . Kahe päva pärast märkas ta leva, kuhu peale ta sai, ning kus teda hästi koheldi. 13. aprillil 1702 jõudsid nad Inglismaale – Dowsonisse. Autor oli ainult kaks kuud oma naise ja laste juures. Peale seda jättis Gulliver oma perekonnaga hüvasti ning asus töötama laevale „ Seiklus “. 20.juunil 1702 väljus laev, kelle kapteniks oli John Nicholas Cornwallist. 3.mail aga puhkes suur torm . Kuna laeval oli joomisvee ouudus, siis saatis kapten mõned mehed ühele saarele või mandrile(nad ei teadnud , mis asi see on), et nad tooksid joogiks kõlbavat vett, Gulliver palus end nendega kaasa, kuid kogu kamp märkas hiiglast, ning sõitis kiiresti paadiga minema, autor ise aga ei jõudnud paadile, ning pidi jääma hiiglaste maale. Ta põgenes hiiglaste põllule, kust ta leiti. Autor sattus ühe hiiglase koju, kus ta sõi lõunat ning sai tuttavaks peremehe pere, ning loomadega . Juba samal päeval sai ta sõbraks peremehe tütrega, kes õmbles talle riideid , ning tegi talle magamisaseme. Peremees , aru saades , kui rahatoovaks võib autor kujuneda – näitas teda teistele raha eest nii väikelinnades, kui ka pealinnas. Kuna Gulliver väsis kiiresti, siis kaotas ta söögi ja joogiisu. Peremees, kartes, et ta sureb müüs ta kuningannale tuhande kuldtükki eest. Kuna Glumdalklitš(peremehe tütar) oli autorisse väga kinndunud , siis jäeti ta lossi – Gulliveri eest hoolitsema. Talle tehti enda väike tuba, kus oli voodi, kapp, luad ning toolid . Autor sai sealses riigis – Brobdingnagis väga kuulsaks, ning ta lõbustas kuningat ja kuningannat. Aga komandal aastal, autori saabumisest saatis ta oma hoidjaga kuningat ja kuningannat reisil riigi lõunarannikule. Kuid ühe juhuse tõttu viis kotkas ta kandekastis minema. Kuna veel kaks kotkast tahtsid ka tema saaki, siis kukus kast koos Gulliveriga merre, õnneks alguses tuli vett pragudest vähe. Natukese aja pärast päästis üks laev ta. Õnneks ei olnud laevas mitte hiiglased, vaid täiesti tavalised inimesed, Inglismaalt. 3.juunil 1706.aastal jõudis laev õnnelikult Inglismaale...
Kolmas seiklus:
5.augustil 1706 asus Gulliver teele Ida- Indiasse , töödates arstina. Kui nad peatusid Tongkingis, said nende laeva kätte kaks piraadilaeva. Piraadid viskasid ta üksinda paadis vette, ning autor jõudis kolme tunni pärast ühele asustamata saarele, siis teisele, kolmandale, neljandale, ning lõpuks jõudis viiendale saarele, mis oli samuti asustamata(autori arust). Järgmisel päeval märkas ta õhus lendavat saart inimestega. Gulliver palus saare elanikelt abi, ning kuigi nad üksteist ei mõistnud, sai ta siiski abi – ta võeti lendava saare peale. Inimesed saarel olid natuke imelikud, kuid tundsid väga hästi matemaatikat, astronoomiat ja muusikat. Autorile õpetati kiiresti selgeks nende keel, ning ta sai teada, et nende riigi nimi on Laputa. Ta külastas Lagado Suurt Akadeemiat, ning sai tuttavaks mõne selle maa elanikuga. Mõne aja pärast sõitis ta sellest riigist minema – Maldonada sadamasse, kust ta lootis jõuda Euroopasse – Inglismaale. Kuid kahjuks ei saanud tema laev tulla ennem, kui kuu aja pärast. Ta leidis endale sõpru, ning rändas koos nendega Glubbdubdrib saarele, mis tähendab võlurite ehk nõidade saart. Seal sai ta rääkida paljude kuulsate inimestega, kes olid juba ammu surnud, nimelt ta rääkis nende vaimudega. Olles sellel saarel tükk aega pöördus ta tagasi Maldonadasse, kus pärast kahenädalast ootamist leidis Luggmagg`i purjetava laeva. 21.aprillil 1708 jõudis autor Luggmagg`i. Seal kohtus ta kuningaga, kes temasse sõbralikult suhtus. Gulliver sai teada struldbrugidest – surematustest inimestest ja nende raskest elust. 6.mail 1709 jättis autor selle maaga hüvasti ja sõitis Jaapanisse. Jaapanis ootas Gulliveri soe vastuvõtt. 9.juunil 1709 tõttas ta Nagasakisse, kus ta sai tuttavaks Theodorusega, „Amboyna“ laeva kapteniga, ning sai selle laeva peale natukene töödates laevaarstina. 10.aprillil saabus autor Amsterdami. Seal istus Gulliver ühele väikesele laevale ja jõudis õnnetusteta oma kodumaale .
Autor oli 5.kuud kodus, kuid siis tehti talle ettepanek hakata „ Seikleja “ kapteniks. Gulliver võttis selle pakkumise vastu, jättes naise rasedana koju. 7.septembril 1710 purjetas laev Portsmouth`ist välja. Nad pidid kauplema Lõunamere indiaanlastega, kuid mõned mehed laeval surid troopikapalavikku, ning Gulliver pidi palkama uued töölised, kuid need olid mereröövlid, nad rikkusid ära teised mehed, ning pidasid kapteni ehk Gulliveri vastu salanõu. Nad sidusid ta kinni tema kajutisse, ja tegid oma asju, millest autor ei teadnud. 9.mail 1711 asetati ta tundmatule saarele. Ta liikus saare sisemaale, ning märkas imelikke loomi. Kuna ta tegi ühele neist natuke haiget, siis teised kariliikmed tulid ka tema juurde, ning loopisid teda enda väljaheidetega. Lõpuks nad jooksid ära. märgates hobust. Hobune tuli autori juurde,kuid ei lasknud ennast silitada, siis tuli veel üks hobune, ning siis arutasid need hobused omavahel, nagu inimesed, Siis hakkasid nad Gulliverile õpetama sõna jähuu, mis autoril hästi välja tuli. Siis kutsus üks hobune teda, ja nad hakasid kuhugi liikuma. Nad jõudsid madalasse najja, kus oli veel teisigi hobuseid, Gulliver märkas, et hobused talitsesid oma majas samamoodi nagu inimesed. Nad sõid koos lõunat ning natukese aja pärast tegi Gulliver endale kaerast mingisuguse saia, mida ta koos piimaga sõi. Talle tehakse eluase , kus ta mugavalt magab . Autor jutustas enda elust, seiklustest, Inglismaast ning inimsoost. Varsti, peale kolmeaastase sealoleku, ütlesid hobused talle, et ta peab minema ujuma oma maale, sest teised hiihnhmed(hobud) ei taha, et Gulliver elaks siin. Kuue nädala jooksul tegi ta endale sulase abiga kanuu ning sõitis merele. 15.veebruaril 1714/15 alustas ta teekonda. Kahe päeva pärast jõudis ta Uus-Hollandisse(Austraaliasse). Seal sai ta Portugali laeva peale, kust teda ülihästi koheldi. Kuid Gulliver tahtis mitu korda põgeneda, sest talle ei meeldinud jähuud(nii ta nüüd nimetas inimesi). 15.novembril 1715 jõudis laev Lissaboni. 24.novembril lahkus autor Lissabonist. 5.detsembril 1715 saabus Gulliver koju, oma naise ja laste juurde.