Saksamaa ajalugu (0)

3 Saksamaa

3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist

• Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega.
  
• 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks.
  
• Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile.
  
• Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III.
  
• Tema vallutusrekted olid väga võimekad.
  
• Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid.
  
• Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas.
  

3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik

• Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja.
  
• 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist.
  
• 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia .
  
• Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks. 962 a. krooniti ta Püha Saksa Rooma keisririigi keisriks.
  
• Püha Saksa Rooma keisririik kestis kuni aastani 1806.
  

Milest olid 11.-13. sajandil Paavsti ja keisrivõimu omavahelised vastuolud tingitud ja kuidas need lõppesid?
Keiser tahtis ise riiki valitseda roomaõiguste järgi, aga Paavst arvas , et tema peab olema see, kes määrab piiskope ametisse ja et temal on võim selle pärast, et nemad on Püha Peetruse järeltulijad .
Too välja ristisõdade põhjus, ajend , paavsti ja linnade huvid ning tulemused ja tagajärjed.
Põhjus- Paavst tahtis oma võimu kehtestada
Ajend- Kristuse haud oli moslemite käes

3.2 Saksamaa 13.-16. sajandil

3.2.1 XIII sajand

Keisrite ja paavstide vahelises võimuvõitluses tugevnes aadlike( rüütlid ja sõjamehed) positsioon. Ning keisrivõim riigis oli nõrgestatud.

• 7 kuurvürst - 3 piiskopi ja 4 suurfeodaali. Nemad hakkasid keisrit ametisse määrama .
  
• Feodaalse killustatuse ajajärk
  
• Keisri võim oli nõrk ja võimu haarasid feodaalid ja aadlikud .
  

3.2.2 XIV sajand

Keiser Karl IV pani kirja vürstide ja suurfeodaalide õigused. Sellega ta süvendas sellega veelgi enam Saksamaa poliitilist killustatust.

3.2.3 XV sajand

• Saksamaad hakati nimetama Saksa Rahva Püha Rooma keisririigiks.
  
• Algas Habsburgide dünastia võimu aeg, mis kestis kuni 1806 aastani.
  
• Nende pärusvaldused asusid Austrias , sünnijärgselt olid nad Austria hertsogid.
  
• Laiendasid oma valdusi(Saksamaal, Hispaanias, Madalmaades ja Austrias) tänu abieluliitudele.
  
• Maximilian I
  
• Philipp Ilus
  
• Karl V
  

3.2.4 XVI sajand ja Karl V

• Karl V valitses 1519-1556
  
• Tema valitsusaeg oli Habsburgide võimu tippaeg Saksamaal. Ta valitses kõiki valdusi koos oma venna Ferdinandiga.
  
• Otseselt valitses Karl Hispaanias ja tema vend Saksamaal ja Austrias.
  
• Karl V oli tihedalt seotud reformatsioonisündmustega Saksamaal, kus ta üritas kaitsta ristiusku ehk katolikku usku.
  
• Tema võimu ajal oli palju takistusi, ta pidi pidevalt võitlema türklastega, kes levitasid islami usku.
  
• Siis üritas ta lahendada saksa vürstidega probleeme.
  
• Olid suured konfliktid Prantsusmaaga .
  
• Ta oli esimene valitseja, kes loobus omal soovil troonist.
  

3.3 Reformatsioon Saksamaal

1. Kuidas jaotas reformatsioon Saksamaa ühiskonna?

• Saksamaal tekkis kaks leeri. Põhja- ja idapoolsetel aladel oli luteri usk, aga Lõuna- ja Lääne-Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Ühiskond lagunes luteri usu pooldajateks ehk protestantideks. Katolikku usku pooldasid keiser ja paavst.
  

2. Kuidas innustas M. Lutheri õpetus Saksa talurahvast?

• Nad leidsid , et Lutheri õpetussõnade järgi on põhimõtteliselt ka neil õigus kunagi kaotatud kogukonnamaad tagasi saada ja ühiskasutavaks muuta.
  

3. Selgita termin Saksa talurahvasõda?

• 1524 -1525 talurahva ülestõusud.
  

4. Too välja 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu sisu ja tähtsus.

• Luteri usk tunnistati siis riigi teiseks usuks , peale katoliku usu. Kehtis lause „Kelle valitsus, selle usk“. Tähtis oli see sellepärast, et inimestele jäeti siis vaba valik, mitte ei surutud katoliku usku lõpuni peale.
  

5. Kuidas mõjutasid reformatsiooni sündmused:

• Saksamaa ühtsust – Saksamaa jagunes kaheks.
  
• Aadlike positsioon ühiskonnas suurenes ja nad kasutasid reformatsiooni oma võimu kehtestamise eesmärgil ära
  
• Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu.
  

3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)

• Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda
  
• Viimane ulatuslik ususõda
  
• Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit.
  

Vastasleerid:

• Katoliiklikud Saksa vürstid
  
• Katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria
  
• Paavst
  
• Poola-Leedu
  

• Saksa protestantlikud vürstid
  
• Prantsusmaa
  
• Taani
  
• Rootsi
  
• Inglismaa
  
• Madalmaad
  

Sõjapõhjused

• Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel
  
• Suurriikide vahelised pinged , võimuvõitlus
  
• Rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest
  

Miks ja kelle vahel puhkes 30-aastane sõda?
Protestantlikud riigid (Prantsusmaa, Taani, Rootsi) ja Habsburgide valdused (katoliiklikud alad).

Miks sattus Saksamaa 30-aastase sõja peamiseks tallermaaks?

• Sest Saksamaal oli keisrivõim nõrk ja protestandid kasutasid seda hetke ära
  

Tagajärjed

• Saksamaa killustus 300 riigiks
  
• Jäi alles katolik ja luteri usk.
  
• Prantsusmaa sai endale Elsassi piirkonna
  
• Rootsi sai ka omale osa Saksamaast
  
• Holland ja Šveits iseseisvusid
  

3.5 Valgustatud absolutism Saksamaal

1. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust?
Aastal 1648 sõda lõppes Vestfaali rahuga. Saksamaa oli killustatud 300 riigiks. 18 sajandi alguseks olid sellest kujunenud kaks tugevamat riiki, Preisimaa ja Austria.

3.6 Napoleoni sõjad Euroopas

Reini Liit

Moodustatud liit, milles olid killustatud Saksa riigid, mis olid Prantsusmaa võimu all. Liidu protektoriks sai Napoleon .
Püha Saksa Rooma riigi ajastu lõppes aastal 1806. Tänu selle liidu loomisega nõrgenes veel enam keisrivõim Saksa aladel ning Keiser Franz II-le jäi ainult Austria.