Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli
the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja
Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.
I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega
sest ta ei olnud süütu, oli selle kaotanud direktrissi vennapojale - Jakob läks Jettega kokku saama, kuid jäi kogemata pealt kuulama Timo ja Lamingi vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski - Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki - Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull - Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik
poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma.
Kõik kommentaarid