Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keisri hull (34)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tegi keiser 1812aastal?
  • Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade?
J. Kross „Keisri hull“
Peategelane:
Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock – ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi.
Põhiprobleem:
Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub.
Aeg:
19. saj algus (I pool)
J.Kross alustab romaani Timotheus ( Timo ) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W. Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: „Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud – see on mulle täielik uudis.“ Niisiis saab teose sõlmitus alguse sellest, et Timo kirjutab keisrivastase kirja, sest keiser ise on käskinud tal alati tõtt rääkida. Selles kirjas on öeldud järgmiselt:
  • Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812 .aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai.
  • Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu. Otsuste tegemine usaldatakse pugejatele ja avantüristidele. Sest ausad ja andekad inimesed võikisd ju Tema Majesteedi varju jätta!
  • Valitsus on korrumpeerunud. Muuseas , kui Lobanov määrati Riiga kindralkuberneriks, kuulutas ta alguses, et tema uksed saavad olema kõigile rõhutuile lahti. Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane , et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada.
  • Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf ! Keiser võib kujutleda end seal ainukäskivaks Jumalaks . Timo nimetab keisrit kirjas isamaa äraandjaks. Ta esitab ka omapoolse manifesti, milles toob välja seadused, mille täitmine on riigivalitsemisel hädavajalik. Seal märgib ta, et teadmised peavad võrrutama õiguse ameteile, õigusemõistmine peab olema avalik, igaüks peab võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke , orjasid on tal enam kui tarvis

Iseenese kohta kirjutab Timo:“Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud.“ Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis –ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese.
Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks :“Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?“
Osa teosest räägib Timo elust vangis . Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui Timo vabaks lasti ja neid asju ise Jakobile räägib, kord ühe, kord teiseseiga. (Vabanes Timo pärast Aleksandri surma, sest järgmine keiser olevat ilmselt tahtnud lahti saada Aleksandri haisvast pärandist, nagu Timo ise ütleb).
Sclüsselburgi vanglas pidas Timo oma sõnade kohaselt 61 lahingut. Ja kui Jakob pärib, kellega, vastab Timo:“Keisriga, muidugi mõista. Ja türanniaga, mida ta sümboliseeris.“ Timo nimelt lootis, et keiser ei kannata välja, et ta tõe eest, mida ta lõpuks ometi tunnistama peab, niimoodi pikkamööda oma kunagist sõpra tapab .
Muide, korra käis Al. I ise Timo juures. Kuid ta ei julgenud tulla siis, kui Timo oli ärkvel. Timole pandi joogi sisse unerohtu, kuid ta ei joonud seda ja olles tegelikult üleval, nägi, kuidas keiser isiklikult ta haisvasse kongi tuli. Ta põlvitas „magava“ Timo ees ja too sosistas talle:“ Tartuffe “ (vihje Moliere `i vastavale näidendile- tähendab alatu, silmakirjatseja, petis ). Keiser tormas välja. Timo räägib ka sellest, kuidas keiser talle kasematti valge tiibklaveri saatis; kuidas tal hambad kurku peksti; kuidas ta püüdis oma vaimu töös hoida ajaloosündmuste meeldetuletamisega, samaaegselt kambris ringe joostes ; kuidas ta valjuhäälseid jutte rääkima hakkas ja püüdis siis harjutada ennast mõtlema inglise, poola, ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine).
Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks ja tema järel hakkab valvama uus mõisavalitseja Mannteuffel. Küsimus on aga selles, kas Timo tõesti läks maa- aluses kongis hulluks või ta ainult mängib hullu. Jakob arvab , et mängib. Ometi ütleb Timo Jakobile:“ Minu probleem on selles, et Kitty (st.Eeva) arvab, et olen terve mees.“
Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis.
Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult need, kes tahavad enese eest kätte maksta. „Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus .“
Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt. Ühel päeval leitakse ta oma kabineti toas surnuna. Tema peas on haavlid, ta on maha lastud . Veidi aega varem harjutas Timo laskmist. Oli see enesetapp? Nii arvatakse. Kuid Jakobit kummitab küsimus: mispärast on ta peas haavlid, kui ta harjutas kuulidega? Jakobil on Timo surma kohta oma versioon , milles mängib tähtsat rolli nende kunagine mõisavalitseja Leming , kes osutus nuhiks. Nüüdki tuli ta Timo kabinetti kompromiteerivaid pabereid otsima. Arvatavasti sattus Timo talle peale ja Leming haaras seinalt ettejuhtunud haavlipüssi ning tulistas, põgenedes akna kaudu. Küsimus Timo surmast jääbki lahendamata , nii nagu see ka ajaloos on. Kuid teoses püstitatud küsimus leiab kindla vastuse: Timotheus von Bock jääb oma vaadetele truuks ja võidab 61. lahingu keisriga: ootas ju Aleksandri I, et Timo hakkab teda paluma.
Romaanis on ka teine liin- see on Jakobi enda ja tema armastatu lugu. Palju lehekülgi on pühendatud Eevale, tema elule, kui ta mees vangis oli.’
Romaan kuulub eesti kirjanduse tippteoste hulka ja on ka Krossi loomingu parim teos koos mitmeosalise suurteosega „Kolme katku vahel“.
Keisri hull #1 Keisri hull #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1911 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 34 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pilupart Õppematerjali autor
kokkuvõte kus on olemas timo kirja sisu ja põhiprobleem raamatus ja muidugi muu tähtis sisu

Sarnased õppematerjalid

J Kross-Keisri hull
4
doc

J.Kross „Keisri hull“

Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud ­ see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse

Eesti keel
Keisri hull
17
doc

Keisri hull

Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (1787­1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

Kirjandus
Nimetu
12
doc

Nimetu

the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja

Kirjandus
Keisri Hull - lühikokkuvõte
3
doc

Keisri Hull - lühikokkuvõte

Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.

Kirjandus
Keisri hull-imkats
2
docx

"Keisri hull" imkats

I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga ­ Aleksander Esimesega

Kirjandus
Keisri hull – märkmed
6
docx

Keisri hull – märkmed

sest ta ei olnud süütu, oli selle kaotanud direktrissi vennapojale - Jakob läks Jettega kokku saama, kuid jäi kogemata pealt kuulama Timo ja Lamingi vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski - Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki - Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull - Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull
10
docx

Jaan Kross "Keisri hull"

poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas

Kirjandus
Väga põhjalik imkats  Keisri hull
4
docx

Väga põhjalik imkats "Keisri hull"

Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma.

Kirjandus




Kommentaarid (34)

Tunts profiilipilt
Tunts: Tundus väga hea. Oleks võinud ka sellest Jaakobi loost olla.
21:15 21-01-2009
ronaldkandla profiilipilt
Ronald Kändla: Enamvähem annab asjast aimu, kuid ilma raamatuta puhas õhk
13:56 18-04-2010
96749 profiilipilt
96749: Põhjalikult Timo vangielust. Tekst on sisutihe ja tihe.
20:26 12-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun