Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort.
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides
Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna tõlgendatud erinevalt. Vastavalt kontekstile võib see märkida põrgut, surma või hauda. Teda hüüti ka Disi'ks, mis tähendab ladina keeles rikas. Ühtlasi nimetatakse teda ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades on küll surnute jumal, aga mitte surm ise. 1.2 Välimus ja elukäik Tihti kirjeldatakse teda allilma Zeusina, sest tal on taevajumalale sarnane habe ja jõuline kehaehitus. Erineb selle poolest, et kannab alati musta ja tema väljanägemine on sünge. Inimeste seas pole teda kunagi nähtud, sest kannab kiivrit, mis muudab enda kandja nähtamatuks. Isegi kui ta käib inimeste hulgas, jääb temast maha ainult uduvine. Hades on ka rikkuse jumal, sest valitses kõike, mis jäi allapoole maapinda. Sinna alla kuulusid ka maavarad. Harva lahkus ta oma pimetuseriigist, sest Olümposele ega maapealsusesse polnud ta oodatud
Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid peamiselt neljal jalal ning nende vähem arenenud aju võimaldab vaid konkreetset mõtlemist, kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste
1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12
samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65
9. Mis on monosoomia? normaalsest kromosoomistikust on üks kromosoom puudu. 10. Nimeta inimese ainuke teadaolev elujõuline monosoomia? Tuneri sündroom 11. Mis on trisoomia? kolme kromosoomi olemasolu normaalse kahe asemel 12. Miks Triplo-X sündroom ei kutsu esile silmatorkavaid fenotüüpilisi muutuseid? 2 X kromosoomi 3-st on inaktiveeritud 13. Mis on Klinefelteri sündroomi kõige iseloomulikum tunnus? Kehaehitus on naiselikum 14. Mis on deletsioonisündroomid? Kromosoomhaigused, mille puhul esineb geneetilisi materjali kadu, sagedamini ühes kromosoomis, viies osaliselt monosoomiale.
aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused, väljasuremine ja uute liikide teke vabaneb suur hulk uusi elupaiku, bioloogiline konkurents on väike, kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute kohastumuste tekkeni, inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.
Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube.com/watch?v=4pvw3K1g3yA Temperatuur, kuuma ja põuase suve tõttu võib välgulöögist tulekahju tekkida ja kitsed surevad. Põuasel suvel on vett raske leida ja veepudus
SISUKORD: Sissejuhatus 2 Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõt...
Nüüdisinimene e Kõrge laup Valmistas arukas inimene Ajumaht 1600cm3 kunstipäraseid tööriistu, 200 000 a tagasi Hästi arenenud tegeles kujutava arenes Aafrikas. lõuast, kõnevõime, kunstiga 100 000 aastat temast arenes tagasi asus inimene teisetele mandritele Tänapäeva inimene On oma eelastest Sümbolitega keel, Varasemad tulijad pikem ja sihvakam. kultuuri teke, olid nandertallsed Nende kehaehitus osavad kütid, elasid surid välja 30 000 oli koobastes või oma aasta eest nüüdisajainimesest valmistatud elamutes, robustsem, oli kujunes komme matta lühem ja õlad oli surnuid laiemad. Ajumaht oli suurem, kui praegusel inimesel
Naiste 400 meetri jooksu olümpiadebüüt toimus 1964. aastal Tokyos. Meeste ja naiste 400 meetri jooksud olid tähtsal kohal esimestel maailmameistrivõistlustel 1983. aastal. Huvitavat: 1. Sportlased peavad olema väga tugevad, kõrge valulävega ning oskama jagada oma jõuvarusid väga efektiivselt, kuna füsioloogiliselt on võimatu joosta maksimaalse kiirusega rohkem kui 7 sekundit. 2. 400 meetri jooksja kehaehitus on väga sarnane 200 meetri jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19
aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid
lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse. Enamike jaoks jääbki see ainsaks mõtteks ja nad on sellega ülimalt rahul ega näe põhjust midagi muud arvatagi selle sündmuse kohta. Mõned aga märkavad ka seda, et tol mehel on näiteks tugev kehaehitus ja võiks vabalt rasket füüsilist tööd teha vms. Mõni aga koguni uurib/teab tagamaid ja saab teada, et tema perekonnas olid pidevalt kaklused ja joomine ning lapsena oli mees jäetud hoopis unarusse. Kõik need sündmused suunasid teda tema äsja sooritatud kuritööle, milles, tuleb välja, oli tal endal väga väike süü. Abstraktselt mõeldes aga inimesed näevadki ainult seda labast mõrtsukaks olemise fakti, mitte aga inimloomust
valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa v ms. ) Talle ei m e eldi poiste koolid. Le m mik aine inglise ke el. Ward Stradlater Näeb alati hea välja, nagu tipptopp, aga nurgatagused on tal räpased. Ilusa väli muse ga, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, m e eldib norida. Robert A ckley Ise m oodi, väga pikk , längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik , tüütu, häiriv.
.. laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania - Twiggy Homo erectus - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid juba suurema kasvuga
„elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus - Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad, ei ole evolutsiooni näide - Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt
tõstekangi ja laskis selle siis kukkuda turjale. Kõige selle juures ei olnud Lurich mingi koloss, vaid keskmist kasvu mees kuni 177 cm pikk ning oma parimas vormis umbes 90 kg raske. Erakordne oli Lurichi võime valitseda oma lihastikku, ta suutis lihasgruppe liigutada nii eraldi kui ka rühmiti. Vahel demonstreeris ta seda muusika saatel, valsi- või marsitaktis. Ühtlasi paistis ta silma ebatavalise painduvuse ja nõtkusega. Lurichi harmooniline kehaehitus paelus ka kunstnikke. Teda peeti mehe ideaaliks. Sealhulgas valdas ta ka 10 keelt. Georg propageeris ka tervislikke eluviise. Tema arvates olid suurimaiks tervise vaenlaseks alkohol ja tubakas. Seejärel asus ta ka Ameerikasse võistlema, olles ka seal üsna edukas. Vabamaadluses ühe vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid väitsid, et võtab vähemalt aasta enne kui Lurich on taas vormis.1917 aasta märtsis lahkusid
Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa vms. ) Talle ei meeldi poiste koolid. Lemmik aine inglise keel. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. Ward Stradlater Näeb alati hea välja, nagu tipp-topp, aga nurgatagused on tal räpased. Ilusa välimusega, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, meeldib norida. Robert Ackley - Isemoodi, väga pikk, längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik, tüütu, häiriv. Sally Hayes Intelligentne, väga ilus, eputis, endast heal arvamusel, ei julge võtta riske. Phoebe Josephine Caufield Korralik, enesekindel, viisakas, julge, lühikesed blondid juuksed, meeldib kirjutada, meeldib näidelda, südamlik, siiras. 5
Vahel jagavad ühte ja sama urgu kaks emaslooma, kes hiljem ka ühiselt järeltulijaid kasvatavad. Väikesed polaarrebased avavad silmad kahe nädala vanuselt. Järgmisel nädalal on nad võimelised juba emaga uru vahetus ümbruses toiduretkedel kaasas käima. Pojad võõrutatakse 6-8 nädala möödudes. Hiljem õpivad nad vanaloomadelt jahipidamist, varasügisel aga iseseisvuvad täielikult. Polaarrebase iseloomulikud tunnused Keha: Üsna väike, lühikestel jalgadel. Niisugune kehaehitus - kõrvalestad on väikesed - aitab säilitada kehatemperatuuri ja hoiab ära soojuskao. Kõrvad: Hariliku rebase üsna pikkade ja teravatipuliste kõrvadega võrreldes on polaarrebase kõrvalestad lühikesed, otsast ümarad ja karvaga kaetud. Talvekarvastik: Pikk, tihe, valge värvusega, et seda lumega kaetud aladel võimalikult vähe näha oleks. Kui talvel toitu napib, on maskeering polaarrebasele elu ja surma küsimus, kuna vaid tänu sellele on tal võimalik märkamatult saagile läheneda
koertes erilisi võimeid ja neid geneetiliselt edasi anda. Max Emil Friedrich von Stephanitz (30. detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini
Referaat Liis Haukka Raimond Valler Tallinn 2008 Anakonda (Eunectes murinus) Anakonda on suurim boalane. Ta on võimeline alistama isegi kaimankrokodilli. Oma mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri sansse võitluses oma suurima vaenlase inimesega. Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla. Eluviis Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida
Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid treeneritele esialgu vaid noormehe jõud ja vägev kehaehitus. Ta oli ka 1936 Berliini olümpiamängude eel üks meie lootusi - olgugi, et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis KP nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, jätab maadluse maha. Olümpiamängude ajaks oli ta juba korduvalt rahvusvõistkonda kuulunud, nii ei läinud vägimehel ka kuulsa Berliini Deutschlandhalle areenil põlved nõrgaks.
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
verest välja, Hayzooz Tal on laps, äsja abiellunud, räägib naljakalt, tark Herman Frederichs Professor John MacWalsey Jalgrattaga, pm elab baaris, Laughton Kirjanik, turist, tema naist solvati baaris, Richard Gordon Päevitunud nägu, liivakarva juuksed, hea kehaehitus, triibuline kalamehesärk ja khakivärvi püksid Helen Gordon Tõmmu, armas iiri nägu, tumedad õlgadeni keerdunud juuksed, sile ja puhas nahk, Emilio Üks kuubalastest, poisike Herbert Spellman, harold Kõhn, noormees, blondi habemetükiga, pani
K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · Tööst tingitud energiat rasvkoes kohanemine · Kehakaalu määravad: · Patoloogia, struktuurne osa ainevahetushäired energia vajaduse ja päevas saadava energia · Vale toitumine vahe liig talletub kaalus, puudus vähendab kaalu Somatotüübid Toidu mõju · Tervis
toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus nende meelispaikadeks on viinamarjaistandused [1]. Süstemaatiliselt kuulub riiki loomad, limuste hõimkonda, kõhtjalgsete klassi, kopsteode seltsi, sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu. Käesolevas referaadis käsitlen täpsemalt viinamäetigude anatoomiat ja kirjeldan nende aastaringset elutsüklit. 2 1. ANATOOMIA 1.1. Kehaehitus Teo keha on 6-8 cm pikk ja asub kaitsva lubjast spiraalsete keerdudega koja sees, kust ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea. Keha ümbritseb mantel. Keha eesosas asub pea, millel on kaks paari tundlaid: ülemisel paaril asuvad silmad ja alumised tundlad on kompimiseks ja haistmiseks [4]. Looma näsajas nahk on värvuselt tavaliselt kollakas kuni tumehall, kaetud limakihiga, mis kaitseb teda kuivamise eest ja aitab paremini edasi liikuda, vähendades hõõrdejõudu pinna ja isendi vahel
Kui mul vastavaid andeid pole, ei saa minust hinnatud professionaali, jään alati isetegevuslase tasemele. Pole erilist mõtet teha igapäevatööks ala, mis tegelikult polegi meie kutsumus. Sellega tegelemine küll avardab meie maailmanägemust, annab kogemuse, kuid pole otseselt seotud meie missiooniga, sellega, sellega, mida siin elus tegema peaksime. Kõik toimib analoogiliselt sellele, kui vahel mõned kadestavad teisi, kellel on väga jõuline, atleetlik kehaehitus vms. Nad suunduvad spordisaali ning hakkavad jõuliselt tegelema oma keha muutmisega, söövad hormoone või söövad tohutuid valgulise toidu koguseid, kahtlustamata, et nad lihtsalt raiskavad aega, kuid väga kiiresti purustavad oma füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju. Selleks, et endale selline
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad ...
paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti lihtsalt uudistama. Kuid ka järgmine pühapäev kohtasime teda kirikus. Külarahvas ei jätnud seda nii ja hakkasid asja uurima. Tuli välja, et ta oli üks kirjanik, kes ise
..................................................................................................6 5. Pildid......................................................................................................................................7 Iseloomustus 2 Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu
pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse.
AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane Amuuri tiiger elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korr...
, 0 Orpington (........................ K Mustad,sinise Roosahari, 160 53,60 .) a d,kollased,pu madalajalgs % Mass suled isel muna tood. Muna mass n nased ja ed,masiivne a valged kehaehitus,l 3 iha - hinnatakse 3 kõrgelt , 5 K u k k 3 ,
Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid peamiselt neljal jalal ning nende vähem arenenud aju võimaldab vaid konkreetset mõtlemist, kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste
lühisabalambad) iseloomulike tunnustega lambaid, kes on eestimaist päritolu. Tänaseks päevaks on leitud maalambaid lisaks Lääne-Eesti saartele ka Pärnumaal, Setumaal ja Võrumaal - Eestimaa äärealadel, kuhu intensiivpõllumajandus nõukogude ajal ei jõudnud. Kuidas ära tunda eesti maalammast ? Eesti maalammas peab olema Eestimaist päritolu.Saba peab olema võimalikult lühike. Nägu ja jalad siledad ning villata.Jalad on peened Kolju väike ja kitsas. Kehaehitus saledapoolne ja graatsiline. Väike kasv. Ka uttedel võivad olla sarved.Villatüüpe ja villavärve on erinevaid. 6 Meriinolammas Eesti tumedapealine lammas 7 Eesti valgepealine lammas Eesti maalammas (Kihnu) 8 KOKKUVÕTE Minu jaoks oli kõige huvitavam info maalamba kohta. Ning varem ma ei teadnud et lamba villaehitus nii keeruline on. Oli huvitav. KASUTATUD KIRJANDUS
sülle ja kellele Niobe armu palus. Mõne autori järgi tapeti ka Chloris. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja Apollon on Olümpose jumalatest kõige mitmekülgsem, ta on ilus ning samal ajal julm, ja peale selle veel haritud: ideaal iga mehe jaoks. Apollonit kujutatakse säravalt ilusa õitsvas eas mehena. Ta ei ole enam ,,nooruk" ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus, ta on sportlik, tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivse ja pisut arrogantse silmavaatega. Tema nahk lõhnab mägirohtude, päikese ja mere järele. Temast õhkub mingit jõudu, mis kõiki lummab. Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada, aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on Apollon kiindunud muusadesse ning on suurepärane muusik
· Hallsääsk (Anopheles maculipennis) · Laulusääsk (Culex pipiens pipiens) · Linnasääsk (Culex pipiens molestus) · Metsasääsk perekonnast (Aëdes) Verd imevad ainult emased sääsed. Emase sääse kehas valmib umbes 300 muna, mis munetakse seisvasse vette. Referaadi ,,Pistesääsed" eesmärk on anda konkreetne ja põgus ülevaade pistesääsklastest (Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik, tagakeha. Jalad vastsetel puuduvad (Remm, 1954). A. Pea Pea on pistesääsklastel selgmiselt ja kõhtmiselt lamendunud. Silmadest eespool asuvad tundlad. Pistesääskedele on tähtsaks tunnuseks peas asuvad karvad (laubakarvad). Tublisti või lihtsalt hargnevaid karvu tundlate vahel on kolm paari ja 2 paari laubal (Remm, 1954). B. Rindmik
Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Neandertaallased võisid välja surra pidevate kliimamuutuste ja targa inimese välja arenemise tagajärjel. 50) Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Homo habilis elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved). Homo erectus (püstinie inimene) mehed umbes 1,8m ja naised 1,55 m. Neid
Putukate välisehitus Hoolimata sellest, et putukad on väga liigirikas loomarühm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2
0,22 (2-2,5) · Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48) · Nägemine Pilgu vaateulatus 250-290° (210°) · Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz · Keskmine eluiga 10-12 (60-70) aastat, pikim eluiga 34 (üle 100) aastat. Test : Sinu vanus koera aastates. · Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2-10 [11][12] · Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.[13][14] Koera kehaehituse tüübid · Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. · 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer,
kubistlikud. (M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et püüti leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses just pariislastele tuntuks sai. Seda on just näha ka selle pildi juures, näiteks naiste näod on maskide moodi ning kehaehitus printsiipideks on võetud geomeetrilised kujundid. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Valisin selle maali seetõttu, et see maal on väga ebatavaline ning teistsugune. Ühtlasi ka kunstniku tuntumaid teoseid. Kõige rohkem meelib maalijuures kujundide välja joonistatus ning mõningate varjude rõhutamine kriipsude abil. Samuti meeldivad nende naiste kurjad pilgud ning üksik vaagen mis laual seisab. See maal on teistsugune ning omapärane.
Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina.
lihtsus, poisilikkus ja sarnasus meie meheliku küljega. Kaaslasena tahame tihti näha t- särgis, ponisabas juuste ja lihtsate teksadega tüdrukuid. Loomulikult ei saa sellega liiale minna ning käituda täielikult nagu mees, aga väike poisilikkus koos naiselikkusega on ideaalne. Meestele meeldivad suured rinnad ja kõhnad naised . See ei ole päris nii. Meile meeldivad erinevat tüüpi naised ning mitmel juhul ei sobi selle tüübiga üldse suured rinnad või kõhn kehaehitus. Meil on teatud väljakujunenud ideaalid ja kui sarnaned mõnega neist, siis on kõik korras, sõltumata sinu pepu või rindade suurusest. Mehed hindavad su kaubamärke. Me ei saa nendest aru ja see ka ei huvita meid. Samuti ei suuda me eristada kalleid riideid odavatest, rääkimata kingadest või disaini elementidest. Lisaks seostuvad väga kallid riided meie peas ka suurte halduskuludega ning see muudab meid pigem ettevaatlikuks. Seega igati jama selle kaubamärgi värgiga.
reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM
paremini arenenud * mõtlemine peamiselt konkreetne * mõtlemine abstraktne ja konkreetne, ideoloogiad. * töö tegemisel kasutab looduslikke esemeid * võimeline valmistama tööriistu nt * suhtluses zestid ja hüüatused *mõisteline kõne sõnas ja kirjas, sots mälu * sündides arenenum, areng kiire ja eluiga lühem. * laps sünnib alaarenenuna, areng aeglane, säilib lapseea kolju kuju, pikk eluiga. SARNASUSED kehaehitus, elundite talitlemine, käitumine, sigimine, haigestumine, kromosoomistik ja geenid. IV NIMETA 1) EVO VORMID - Bioloogiline evolutsioon, keemiline evolutsioon, füüsikaline evolutsioon, sotsiaalne evolutisoon. 2) ELU PÄRITOLU HÜPOTEESID - Elu jumalik päritolu, isetärkamine, 3) INIMESE MANDUNUD ELUNDID - Õndraluu (saba), ussiripik (pimesool), osaline karvkate, karvapüstitaja lihased jms 4) ELU TEKKE KÄSITLEMISE PROB - * DNA teke organismi väliselt on katseliselt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
kuidas ennetada, millised on sümptomid ja Downi sündroomi diagnoosimisest. 3 Downi sündroom Downi sündroom on märkide ja sümptomite kogum, mis hõlmab tavaliselt arengupeetuse nõrgast kuni raskeni. Downi sündroom on geneetiline haigus, mis võib esineda põlvest-põlve, see on kromosoomhaigus. Downi sübdroomiga inimestel on omapärased näojooned, kehaehitus ja neil võib esineda mitmeid sisemisi haigusi või organite mitte töötamist, mis vajavad ravi. Enamasti on nad kergesti äratuntavad. 4 Tekkepõhjused Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb viljastatud munarakust , millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46
funktsioon. analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga. mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja surnud. radiaalsümmeetria kiireline sümmeetria, organismist on võimalik läbi suunata kujutlev kesktelg, millest lähtuvad kiired jagavad organismi sarnase ehitusega sektoriteks. bilateraalsümmeetria kahekülgne sümmeetria, organismi kehaehitus on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärel saab kahte osa vaadelda üksteise peegel pildina. 5.) Ürgsupi hüpotees: Maa pinda mõjutasid tugev ultraviolettkiirgus, äike ja meteoriidid. Väga palju oli vulkaanipurskeid, mis paiskasid välja gaase. Kõik eelmainitud tegurid olid energiaallikaks gaaside segu moodustavate anorgaaniliste elementide ja ühendite omavahelistes reaktsioonides.
Sissejuhatus Parmlasi on väga palju erinevaid liike ning ainult väike osa neist elab Eestis. Igaüks on suvel rohkemal või vähesemal määral kokku puutunud mõne parmuga. Suuri kärbseid meenutavad putukad on imeltusväärsed, kuid samas väga tüütud. Suvel mereääres olles ning veest välja tulles on väga suur tõenäosus, et mõni parm ründab, hammustus võib olla kohati väga valus ning kaua sügeleda. Miks nad seda aga teevad? Parmlased (Tabanidae) Parmlaste sugukonda kuuluvad putukad on tegelikult ühed kõige suuremad kärbsed Eestis. Seda sama saab öelda ka parmlaste kohta maailma mastaabis. Väliselt vägagi sarnase veiseparmu ja sudeediparmu, kes on Eestis kõige suuremad parmuliigid, kehapikkus ulatub kuni kahe ja poole sentimeetrini (26mm). Parmud on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad kes hammustavad väga valusasti. Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki. Parmud kuuluvad koo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
