SISSEJUHATUSValisin
referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta
elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas
ning
Araabia ja Siinai
poolsaarel
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on
taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse
mitmekesisusest.
Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist
erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu
tähelepanu.
(www.cuterush.com/471/
kitty -with-fennec-fox-
ears /)
KEHAEHITUSFennekrebane on küülikusuurune
graatsiline , teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks
kohastunud silmadega kõrberebane
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi).
Kõrvad:
Tal
on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured
kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust,
hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka
kuuleb nende
kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui
fennek õhtuhämaruses oma
urust välja jahile suundub (Dr. John
Feltwell, 1988 “Loomad ja nende
elupaigad ”).
Keha:
Fennek
on kõige väiksem
rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny
Johnson ,
1999 ”Laste Loomaentsüklopeedia”). Keha
ja pea pikkus on kokku 24–41 cm, saba 18–31 cm. Täiskasvanud
fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75
kg.
Emased on kergemad
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
Karv :
Karv
on pehme ja pikk,
seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on
valge, et vari
ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on
rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kontrollida
kehatemperatuuri,
öösel
kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks
kasukas ei ole
kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni,
mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad
fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased
temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride
tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, nii et liiva sees on hea
joosta ning pehmendavad
samme , nii et saakloomal on teda raske
märgata (
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi).
PALJUNEMINE
Paaritumine toimub
jaanuarist
kuni aprillini.
Isase jooksuaeg
kestab 4–6 päeva ning sel ajal on ta väga agressiivne ja
märgistab oma territooriumi uriiniga.
Tiinus kestab 49–52 päeva. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt mais.
Kui kõik
kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib augustis
toimuda teine poegimine.
Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle
ajal (
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
(
http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg )
Pesakonnas
on tavaliselt 2–4, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu,
sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu
koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad
püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad
kõige kiiremini kasvav
kehaosa . Esimeseks suveks on kutsikatel
iseseisev
jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde
arvatavasti aastaseks
saamiseni (
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
(www.
flickr .com/
photos /floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/)
ELUVIISFennek
on öise
eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist
(
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m).
Suurema osa päevast on nad kivide
varjus (Christopher
Maynard , 1993
„Huvitavaid fakte loomadest“). Fenneki häälitsuseks on
tasane pobin. Looduses elab ta urus, mis koosneb väga paljudest
koridoridest ja kambritest ja mille ta kaevab liivaluitesse.
Fennek on harilikult
lihatoiduline. Ta alustab jahti õhtuse aja saabudes näiteks
väikestele närilistele ja sisalikele. Oma väga vilkale
liikumisvõimele on ta võimeline hüppama kaugele ja kõrgele.
Saaklooma märgates jookseb ta sellele järele ja see eristab teda
rebasest , kes vargsi saagile lähemale hiilib. Osa saagist, mida ta
süüa ei jaksa kaevab ta maa sisse, et selle juurde hiljem naaseda.
Lisaks pisiimetajatele sööb fennek ka putukaid, ennekõike
rohutirtse, kõrbes kasvavaid mugulaid ja
puuvilju , eriti datleid,
mis on talle maiuspalaks. Veel sööb ta linde ning linnumune
(
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m
järgi).
Kas
tead, et...
- ... nagu teisedki kõrbeeluks kohastunud imetajad , kogub fennek kehasse hädavajalikku vedelikku. Uriini eritab ta väga kontsentreeritud kujul.
- ... polaarrebasel ja fennekil on ümmargused silmaavad, rebasel seevastu kitsad pilud .
- ... selle ligi juures on huvitav, et ühekoos mängivad isegi täiskasvanud loomad, samas kui rebase puhul vallatlevad kutsikad. Selline tegevus näitab, et nad on väga seltsiva eluviisiga ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m järgi).
(www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/)
FENNEK KODULOOMANA
Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud.
Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning mõnikord reserveeritud ja sõltumatu olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad . Nad vajavad palju liikumist ning armastavad palju kaevata. Endast väiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse või mänguasjasse ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
( http://mofoyo.com/files/images/688.jpg )
KASUTATUD
KIRJANDUS
Maynard,
C. 1993. Huvitavaid fakte loomadest. London: Dorling Kindersley
Limited
Johnson, J. 1999. Laste Loomaentsüklopeedia. London:
Marshall Editions Developments
Dr. John Feltwell. 1988. Loomad ja
nende elupaigad. London: Dorling Kindersley
Limited
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane http://mofoyo.com/files/images/688.jpg www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/
www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/
ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/
http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/
KOKKUVÕTE
Maailmas
elab palju erinevaid rebaseliike. Fennek on kindlasti üks kõige
eripärasematest rebastest.
Ta on üks kõige huvitavamaid
kõrbeloomi, keda tean. Nende armsate suurte silmade ja pikkade
kõrvadega kodulooma tahaks ma endalegi.
Selle referaadi tegemine
andis mulle palju juurde, sest lisaks kõrberebase omadustele, sain
ka teada teiste kõrbeloomade kohastumustest. Mul tärkas tõsine
huvi selle looma kohta ja ma
tegin seda tööd väga hea meelega.
Enne
teadsin ma fennekust vaid seda, et ta on pisike kõrbeloom,
kes näeb välja nagu rebane, kuid oma käitumiselt ei meenuta seda.
Nüüd oskan ma rääkida tema omapärast, eluviisist ja
harjumustest. Arvan, et see teeb mulle head.
8
Kõik kommentaarid