Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fennek (0)

1 Hindamata
Punktid
SISSEJUHATUS
Valisin referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu.
(www.cuterush.com/471/ kitty -with-fennec-fox- ears /)
KEHAEHITUS
Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline , teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi).
Kõrvad:
Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust, hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka kuuleb nende kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui fennek õhtuhämaruses oma urust välja jahile suundub (Dr. John Feltwell, 1988 “Loomad ja nende elupaigad ”).
Keha:
Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson , 1999 ”Laste Loomaentsüklopeedia”). Keha ja pea pikkus on kokku 24–41 cm, saba 18–31 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75 kg. Emased on kergemad ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
Karv :
Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kontrollida kehatemperatuuri, öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, nii et liiva sees on hea joosta ning pehmendavad samme , nii et saakloomal on teda raske märgata ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi).


PALJUNEMINE


Paaritumine toimub jaanuarist kuni aprillini. Isase jooksuaeg kestab 4–6 päeva ning sel ajal on ta väga agressiivne ja märgistab oma territooriumi uriiniga. Tiinus kestab 49–52 päeva. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt mais. Kui kõik kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib augustis toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
( http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg )
Pesakonnas on tavaliselt 2–4, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa . Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
(www. flickr .com/ photos /floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/)
ELUVIIS
Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m). Suurema osa päevast on nad kivide varjus (Christopher Maynard , 1993 „Huvitavaid fakte loomadest“). Fenneki häälitsuseks on tasane pobin. Looduses elab ta urus, mis koosneb väga paljudest koridoridest ja kambritest ja mille ta kaevab liivaluitesse.
Fennek on harilikult lihatoiduline. Ta alustab jahti õhtuse aja saabudes näiteks väikestele närilistele ja sisalikele. Oma väga vilkale liikumisvõimele on ta võimeline hüppama kaugele ja kõrgele. Saaklooma märgates jookseb ta sellele järele ja see eristab teda rebasest , kes vargsi saagile lähemale hiilib. Osa saagist, mida ta süüa ei jaksa kaevab ta maa sisse, et selle juurde hiljem naaseda. Lisaks pisiimetajatele sööb fennek ka putukaid, ennekõike rohutirtse, kõrbes kasvavaid mugulaid ja puuvilju , eriti datleid, mis on talle maiuspalaks. Veel sööb ta linde ning linnumune ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m järgi).
Kas tead, et...
  • ... nagu teisedki kõrbeeluks kohastunud imetajad , kogub fennek kehasse hädavajalikku vedelikku. Uriini eritab ta väga kontsentreeritud kujul.
  • ... polaarrebasel ja fennekil on ümmargused silmaavad, rebasel seevastu kitsad pilud .
  • ... selle ligi juures on huvitav, et ühekoos mängivad isegi täiskasvanud loomad, samas kui rebase puhul vallatlevad kutsikad. Selline tegevus näitab, et nad on väga seltsiva eluviisiga ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m järgi).
    (www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/)
    FENNEK KODULOOMANA
    Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud.
    Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning mõnikord reserveeritud ja sõltumatu olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad . Nad vajavad palju liikumist ning armastavad palju kaevata. Endast väiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse või mänguasjasse ( http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane ).
    ( http://mofoyo.com/files/images/688.jpg )


KASUTATUD KIRJANDUS
Maynard, C. 1993. Huvitavaid fakte loomadest. London: Dorling Kindersley Limited
Johnson, J. 1999. Laste Loomaentsüklopeedia. London: Marshall Editions Developments
Dr. John Feltwell. 1988. Loomad ja nende elupaigad. London: Dorling Kindersley Limited
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane
http://mofoyo.com/files/images/688.jpg
www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/
www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/
ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/
http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg
www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/

KOKKUVÕTE

Maailmas elab palju erinevaid rebaseliike. Fennek on kindlasti üks kõige eripärasematest rebastest.
Ta on üks kõige huvitavamaid kõrbeloomi, keda tean. Nende armsate suurte silmade ja pikkade kõrvadega kodulooma tahaks ma endalegi.
Selle referaadi tegemine andis mulle palju juurde, sest lisaks kõrberebase omadustele, sain ka teada teiste kõrbeloomade kohastumustest. Mul tärkas tõsine huvi selle looma kohta ja ma tegin seda tööd väga hea meelega.
Enne teadsin ma fennekust vaid seda, et ta on pisike kõrbeloom, kes näeb välja nagu rebane, kuid oma käitumiselt ei meenuta seda. Nüüd oskan ma rääkida tema omapärast, eluviisist ja harjumustest. Arvan, et see teeb mulle head.
8
Vasakule Paremale
Fennek #1 Fennek #2 Fennek #3 Fennek #4 Fennek #5 Fennek #6 Fennek #7 Fennek #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristinannk Õppematerjali autor
Referaat fennekust koos piltide ja viidetega

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

FENNEKREBANE
9
doc

FENNEKREBANE

poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fenneki arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva. 4 Kehaehitus

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun