VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOO
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2
TEST-vibratsioon 1. Vibratsioon on... Tahke keha mehaaniline võnkumine 2. Üldvibratsioon on... Mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale 3. Kohtvibratsioon on... Mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele 4. Millist vibratsiooni parameetrit mõõdetakse tavaliselt töökeskkonnas, kui soovitakse määratleda vibratsiooni mõju? Kiirendus 5. Millistes ühikutes mõõdetakse vibratsiooni kiirendust? m/s² 6. Töötamine vibratsioonis on noorele inimesele tervisele kasulik. Vale 7. Alla 20-aastastel noortel ei soovitata töötada kokkupuutes vibratsiooniga. Õige 8. Kui inimene on töötanud pikaaaegselt üldvibratsiooni tingimustes, siis millisesse haigusesse on tal kõige suurem tõenäosus haigestuda? Vibratsioonitõbi 9. Üldvibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid tuleb hakata rakendama siis, kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga ületab... 0,5 m/s² 10.Kohtvibratsiooni mõju vähend
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
parameetrid peavad olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama
ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale Eemaldada pimestav valgus. Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Valida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid Vibratsioon VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) KLASSIFIKATSIOON Sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz)
85 Vibrokiirendus, m/s^2 10 2.92 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 100 82.3 80 69.1 54 60 Vibratsioon sagedus, Hz 40 20 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge ,V 3.Vibratsiooni mõju sõltub töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel
Kõik kommentaarid