Vibratsioontõbi (1)

9. VIBRATSIOON
Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine
Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor , kombain , buldooser, ekskavaator , vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur , mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus (madalal temperatuuril töötamine), füüsiline pingutus, müratase tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest ( kehaehitus , tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab "suremistunnet" kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi ~63 Hz, mootorsaag tühikäigul ~125 Hz, saagides ~33-50 Hz. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid , lülisammas.
Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli- ja puidutöötlemise pingid , pumbad, kompressorid , ventilaatorid, puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar vireeri sagedusega 63 Hz, mootorsaag tühikäigul - 125 Hz, saagides - 33-50 Hz. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tunnusteks on tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimme-ristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia.
Vibratsiooni võib kasutada kasulikul otstarbel vibromassaaziks, mis ergutab kudede talitlust.
Vibratsiooni vähendamine: vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga, näiteks neetimise asendamine keevitusega käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele töödeldava detaili kinnitamine: näiteks kummist alus töödeldava detaili all vähendab vibratsiooni kui ka müra raskete pneumaatiliste instrumentide kinnitus statiivile konstruktsioonide jäikuse vähendamine vahelagede vibratsiooni nõrgendamiseks masinate ümberpaigutamine tööruumis isikukaitsevahendite kasutamine.
Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesagedusega f, Hz amplituudiga A, mm vibratsiooni kiirusega v, mm/s. Võnkesageduse >16-20 Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra. Analoogselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni võnkekiiruse nivooga Lv
Lv= 20x lg v/v0 = 20x lg v/ 5x 105, kui v, mm/s Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v0 = 5x 10-5 mm/s, mis vastab ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p0 = 2x 10-5 N/ m2 . Lv on vaadeldava (v) ja nulltaseme kiiruste (v0) suhe. Vibratsioontõve vältimine: keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust hoia ära "valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni puhul Ohule viitavad vereringehäired, näpud hakkavad tundma külma, muutuvad värvituks. hoia ära põrutusi, lööke Võnkumised, mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda kõrgem kui keskmine vibratsioonitase, suurendavad kogu vibratsioonistressi ja seda tuleb ära hoida. Vibratsiooni tuleb ära hoida tekkeallikas, levikul ja kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk, siis ka indiviidi tasemel. Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui liikumised edasi-tagasi. Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. takista vibratsiooni ülekandumist kui vajalik, mõõda viratsiooni mõju töötajale Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav, siis tuleb suunata tähelepanu töötajale. Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega. Tuleb välja selgitada, missugusteltöödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski. Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on 3 meetodit: 1) müra ja vibratsiooni vähendamine nende tekkeallikates. Selleks kasutatakse amortisaatoreid: vedru (väikese sagedusega müra puhul), kummiamortisaatorid (suure sagedusega müra puhul ­ elastsed muhvid , kummist, plastmassist vahetükid) 2) müra ja vibratsiooni vähendamine nende levikuteel ( isolatsioon )
Müra peegeldavad materjalid on metall , betoon , raudbetoon, tellis , klaas. Betoonsein paksusega 8 cm vähendab müra 100 dB-st 55-60 dB-ni. Peegelklaas paksusega 0,5 cm vähendab müra 100 dB-st 70 dB-ni. Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt, saepuru, spetsiaalsed ehitusmaterjalid ( gaasbetoon ), millede müra neeldumiskoefitsient on 0,3- 0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult 0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein: P/ N / P ­ Peegeldav ­ neelav ­ peegeldav materjal. 3) isikukaitsevahendid: kõrvaklapid ja kõrvatropid.