VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Vibratsioontõbi

9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale,

Tööohutus- ja tervishoid

124

ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002

Tervishoid

6

pdf

Vibratsioon praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ­ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protsesside kasutamine

Riski- ja ohutusõpetus

12

docx

Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulats ioon Eesti Vabariigis

töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi; 2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele; 3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele; 4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav; 5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule; 6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule; 7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule; 8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas

Terviseõpetus

4

odt

Füüsikalised ohutegurid

sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist. Tekitab nimmeristluuradikuliiti, pidamisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10dB(A) võrra, muutub vestlus võimatuks. 75dB juures ei oel kuulda telefoni, 85dB puhul on tavaline kõne võimatu. VIBRATSIOON Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga ­ üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel

Töökeskkond

4

docx

ergonoomika-kokkuvõtte eksamiks

14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid:  Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed  Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE  Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained  Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid, makroorganismid  Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16

Töökeskkond ja ergonoomika

5

docx

Ergonoomika kokkuvõte

14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised ­ masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised ­ tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised ­ mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised ­ patogeensed mikroorganismid, makroorganismid · Psühhofüsioloogilised ­ füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16

Ergonoomika

34

docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; • 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; Töökeskkonna ohutegurid: (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk  (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB

Riski- ja ohutusõpetus

Kommentaarid (2)