VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED (2)

Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Jevnika Samofalova
011KM
VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED
Referaat
Juhendaja :Heikki Eskusson
Tallinn 2009
SISSEJUHATUS……………………………………………………….…...…………......3
1 VIBRATSIOON
1.1ÜLDVIBRATSIOON.....………………………………………………….……...........4
1.2 KOHAVIBRATSIOON
1.3 VIBRATSIOONITÕBI……………………………………………………….…….....5
1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE…………………………………………………6
1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE
2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.………………...………………………...…7
2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT
2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON ISIKUKAITSEVAHENDID
KOKKUVÕTE…………………………………….……………………………………8 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………..………….9
SISSEJUHATUS
Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine .On ka vibratsioonitõbi see on
haigus . Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on
iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem
ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega
1 VIBRATSIOON
vibratsioon – tahke keha mehaaniline võnkumine;
üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale;
kohtvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele.
Vibratsioonitõbi on haigus,mida põhjustab mitmesuguste seadmete või
töövahenditepoolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Seejuures on olulised vibratsiooni parameetrid (võnkesegadus,ulatus,kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäevajooksul .Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga-üldine või kohalik.
Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi
piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid , lülisammas.
Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses
„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale,
töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”.
MÄÄRUSED KOHASELT:

• Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2.
  
• Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb
  

rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.

• Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2.
  
• Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb
  

rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.
1.1 ÜLDVIBRATSIOON
Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide
valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor ,
kombain , buldooser, ekskavaator , vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini
põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile
Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire
väsimine,peavalujm),kahjustub kuulmisnärvi.Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu
kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse,mis ei ole otse tööriistaga
seotud,nagu siseelundid,lülisammas.
1.2 KOHAVIBRATSIOON
Kohavibratsioon toimub töövahendil(näiteks puur ,mootorsaag,trellpuur jne)kaudu
kätele,vibreerida erinevatest suundades. Arvestada tuleb veel seda,et vibratsiooni
kahjulikku mõju organismile soodustavad alajuhutust (madala temperatuuril
töötamine),füüsiline pingutus ,müratase tõõprotsessis.Vibratsiooni mõju sõltub samuti
tõõõtaja individuaalsetest omadustest( kehaehitus ,tervislikseisund,vanus jne).
Kohavibratsioon põhjustab suurenemistunnet käites,eriti öösel,valusid ülajasemetes,käed
kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,käelabad on niisked , jahedad.
Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb
vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga
A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag
tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast
töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta
pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu
närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia.
1.3 VIBRATSIOONITÕBI
Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja
moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel
traktoristidel,ekskavaatorijuhtidel,kraanajuhtidel,läbindajadel,puurijatel kaevandustes.
Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli-ja puidutöötlemise pingid, pumbad ,
kompressorid , ventilaatorid ,puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed.Vibratsiooni
võib kasutada kasulikult otstarbel vibromassaažiks,mis ergutab kudede talitlust.
1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE
Vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga,näiteks
neetmiseimise asendamine keevitusega.Käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine
vedrudest või kummist amortisaatorite abl,mis monteeritakse tööriista korpuse ja
käepidamise vahele.Töödeldava detaili kinnitamine:näiteks kummist alus töödeldava
detaili all vähendab nii vibratsiooni kui ka müra. Raskete pneumaatiliste instrumentide
kinnitus statiivile .Konstruktsioonide jäikuse vähendamine vahelagede vibratsiooni
nõrgendamiseks.Masinate ümberpaigutamine tööruumis.Isikukaitsevahendite kasutamine.
Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesegadusega f,Hz,amplituudiga A,mm;
vibratsiooni kiirusega v,mm/s.Võnkesegaduse>16- 20Hz puhul kaasneb vibratsiooniga
müra .Analoogiliselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni vönkekiiruse nivooga L:
L=20x1gv/v=20x1gv/5x10,
kus v ühik on mm/s.Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v =5x10 mm/s ,mis vastab
ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p=2x 10 N/m. L on vaadeldav
(v) ja nulltaseme kiiruste (v)suhe
1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE
Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses
Töökeskkonna füüsikalisten ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise
kord. Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel
ületada1,15m/s
Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6m/s
Tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendava abinõud. Kohtvibratsiooni
korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s,tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju
vähndavaid abinõusid. Elukeskkona vibratsiooni piirnormiid on toodud sotsiaalministri
määruse Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid.Väljavõte sotsiaalministri määrusest“Vibratsiooni piirvärtused
elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid’’
Vibratsioonioontõve vältimine
Keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust.hoia ära“valgessõrmsus’’ kätele
mõjuva vibratsiooni puhul. Ohule viitavad vereringehäired,näpud hakkavad tundma
külma ,muutuvad värvituks. Hoia ära põrutusi ,lööke. Võnkumised ,mille juures
vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda keskmisest vibratsioon tuleb ära hooida
tekkeallikas ja levikul .Kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk,siis ka indiviidi tasemel
(isikukaitsevahenditega).Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni
kui edasi-tagasi liikumised.Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema
vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine.
Takista vibratsiooni ülekandumist.Kui vajalik,mõõda vibratsiooni mõju töötajale .
Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav,siis tuleb suunata
tähelepanu töötajale.Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega.Tuleb
välja selgitada, missugustel töödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal
temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski.
2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI
2.1 Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on kolm meetodit :

• Müra ja vibratsiooni vähendamine nende tekkeallikates. Selleks kasutatakse
  

amortisaatoreid:vedru-(väikese sagedusega müra
puhul),kummiamortisaatorid(suure sagedusega müra puhul-elastsed
muhvid,kummist, plastmassist vahetükid).

• Müra ja vibratsiooni vahendamine nende levikuteel( isolatsioon ).müra
  

peegeldavad materjalid on metall , betoon , raudbetoon , tellis ,klaas.Betoonsein
paksusega 8cm vähendab müra 100dB-st 55-60dB-ni.0,5cm paksusega
peegelklaas vähendab müra 100dB-st 70dB-ni .Müra neelavad materjalid on
poorsed materjalid, mineraalvatt , saepuru ,spetsiaalsed
ehitusmaterjalid (gaasbetoon),mille müra neeldumiskoefitsient on 0,3-0,8.
Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline
sein:P/N/P-peegeldav- neelav -peegeldav materjal.
2.2 Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on isikukaitsevahendid:

• Kõrvaklapid ja kõrvatropid. Vibratsiooni normatiivid töökeskkonnas on
  

toodud “töökeskkonna füüsikalist ohutegurite piirnormide ja
ohutegurite parameetrite mõõtmise korral’’ (RT I 2002,15, 83).Vibratsiooni

• Vibratsioon elukekkkonnas viimase lähedale jäävate tööstuslike
  

vibratsiooniallikate tõttu on samuti sageli probleemide ja tülide põhjuseks ja sel
juhul tuleb läheda elukeskkonna

• Mõõtmise meetodid(RTL 2002,62,931) Mõisted (Töötervishoiu ja tööohutuse
  

nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni
piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord)
KOKKUVÕTE
Töö uurisin vibratsiooni. Millest koosneb vibratsioon ja kuidas.seda kasutalse.
Tõin välja ka meetodid kuidas kaitsta vibratsiooni pärast nagu isekukaitsevad kasutoode.Sain teada palju asju näiteks mis on vibratsioon ,vibratsioonitõbi,üldvibratsioon jne.
Ja kuidas toimele tulla seadmetege.Et on vaja olla ettevaatlikum igaks juhuks.
KASUTATUD KIRJENDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Vibratsioon 16.12.2009
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/6_vibratsioon.html 16.12.2009
http://www.terviseleht.ee/200112/12_juurikas.php 16.12.2009
8