Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"[viide?]. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne...
füsioloogiliselt, anatoomiliselt või psüühiliselt. See tähendab, et nad erinevad teistest inimestest teatud joonte kaudu mis võivad muuta nende võimalused ühiskonnas piiritletuks. Reisimine on pidevalt kasvav ning arenev majandusharu. Reisimine annab inimestele võimalusi õppida või kogeda midagi uut ning erinevat, millega igapäevaselt harjunud oleme. Olgugi, et reisimine tundub lihtne ning võimalik kõigi jaoks, on olemas inimgrupp, kellel võib reisimine olla kauge unistus. Arvatakse, et puhkusereisid võivad paremat mõju avaldada just erivajadustega inimestele nende elu rahulolu tõstmiseks. Positiivse mõju annab ta erivajadustega inimestele seetõttu, et neil ei ole tavaliselt võimalik osa võtta tegevustest, millega tegelevad inimesed, kellel puudub erivajadus. Reisimine annaks neile võimaluse liikuda erinevatesse keskkondadesse, areneda läbi pilkude ning uute kogemuste. (Pagan 2012)
.vaikne valu ...kurblik hääl..." Sa oled kui lillekene. 6. ,,...ärahelisenud hääl ...muretsev ilu..." Mures. · Võrdlused: 1. ,,Kui lille unenägu ...kui vaikne armas aim ...kui lillekene ...kui uinuja lille vaim ...kui vari ...kui lille kaitseingel..." Sa oled kui . 2. ,,...kui Iisrael vanast' ...kui Iisrael prohveti päevil ...just nagu Iisrael ka..." Sa oled kui Iisrael vanast'. 3. ,,...kui lillekene ...kui vaikne valu ...kui kauge, kurblik hääl..." Sa oled kui lillekene. 4. ,,...kui salanaine..." Sa oled kui salanaine. 5. ,,...kui õhkuv lilleke..." Luulele. 6. ,,...nagu päikene ...kui hommik..." Sa tulid (2). 7. ,,...kui päike ...kui muusik..." Sa tulid (1). 8. ,,...kui valge luik..." Üle vee. · Isikustamised: 1. ,,Eesti kunst - sa valulaps!" Eesti kunst - sa valulaps. 2. ,,...silm kaugele, käib üle vee..." Üle vee. 3. ,,..
10 Jaanuar 1181 1305 124 14,508 2,9016 17,4096 11 Veebruar 1305 1429 124 14,508 2,9016 17,4096 12 Märts 1429 1564 135 15,795 3,159 18,954 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem Kauge Margit b 3 Column1 Column2 Column3 Column4 Column5 a*b (lahtrist a b a*b D2) 2 3 6 6 4 3 12 0 6 3 18 #VALUE! 8 3 24 48
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...
Harry jooksis peegli juurde ja talle vaatas vastu hiigla suur hunt. Tuli Mozart, kes ütles, et käimas on ,,Don Juani" viimane vaatus ja andis mõista, et kõigele järgneb karistus, lõputu puhastustuli. Mozart hakkas Harry üle naerma. Harry sai vihaseks, haaras Mozarti patsist kinni. Mozart lendas minema, pats venis pikaks, mille sabas Harryt järgi lennutati. Ta oli tagasi koridoris, vaatas peeglisse ja nägi, et oli vanemaks jäänud, maskiball tundus kauge minevikuna olevat. Ustel ei olnud enam silte. Ta astus tuppa, kus lebasid alasti Hermine ja Pablo. Hermine rinna all oli verevalum, mis oli tekkinud Pablo armusuudlusest. Sinna lõi Harry habemenoa. Pablo ärkas üles ja lahkus toast. Saabus Mozart, kes keeras raadio mängima. Harry palus Mozartil raadio kinni keerata, mida too aga ei teinud. Harry nõudis karistust. Tema silme ette ilmus kiri: ,,Harry hukkamine". Toimus kohtuprotsess, mille käigus süüdistati Harry Hallerit
Samuti ei tohi unustada, et enamused ei ole selgeltnägijad ning oma mõtetest ja soovidest teada andmiseks on vaja teineteisega rääkida. See vähendab ka stressi ning meeste hirmu last kuidagi vigastada. Suhtlemine peale sünnitust on väga oluline. Alguses on nii mehel kui naisel raske harjuda järjekordselt uue olukorraga. Naine on pidevalt väsinud beebiga tegelemisest ja emarolli nii sisse elanud, et seks tundub teisejärguline. Rasedus-eelne seksuaalelu näib kui kauge ja tundmatu minevik. Umbes kuus nädalat peale sünnitust on paranenud õmblused ning ka organid on oma endised mõõdud taastanud. Võidakse alustada seksuaaleluga, kuid tihti ei olda selleks valmis. Kindlasti ei tohiks seal juures unustada oma tunnetest ja muredest rääkida, sest probleemid ei lahene iseenesest. Õnneks harjutakse uue olukorraga tavaliselt kiiresti ning stressi eriti ei teki. Leitakse teised võimalused koos olemiseks ning avastatakse isegi uusi võimalusi.
Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks. Mandrikreeka asukad olid siis ahhailased, keda me oma ülevaates ka kreeklasteks nimetame. Inimarengu lähtekohalt toimub kahe eepose tegevus pronksiajal, kui tähtsamad tööriistad ja relvad valmistati pronksist (pronks on vase ja tina vm aine segu). Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal.
Refraktsiooni tõttu võrdpäevasuse aegadel 78,08% Lähedane infrapuna 0,7-1.5 Tervikuna on Maa kiirgusbilanss päev tegelikult pikem 12 tunnist (kõdunemine Keskmine infrapuna 1,5-6 tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja Kiirguse murdumine tihedamaks toodab, bakterid Kauge infrapuna (soojuskiirgus) 6-300 lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti keskonnas (refratsioon) sõltub aine kasutavad) on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on tihedusest, kaotadest kiirust ja Hapnik 20,95% CO2 0,036 Stefan-Boltzmanni seadus. soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel kaldub normaali suunas.
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
Seal elevad inimesed, vahel lähevad tööle ja poodi. Mõned lähevad, päikene kannul. Tulles jooksevad vastu kuud. Mõned laulavad laua ääres, Teised vaikivad, toitu täis suud. Mõned vaikivad viimaks sootuks, Puise kasti sees viiakse ära. Koju tuuakse väikene uus, kes Karjub kätkis ja rusikaid järab. Õhtu. Virmalised. Öö. Valgeid hobuseid jookseb üle sinise põllu. Kukub kerget lund üle karge talve. Kusagilt kõlavad kellad üle kauge künka. Väriseb vari. Taevas rebaseid jookseb, tuli neil sabas. Välguvad hännad vilkalt ööga rütmis. Akna all tütarlaps istub tumedas kleidis. Muusika sulgub. 1962 8 *** "lumi ammu ära sulas..." Lumi ammu ära sulas metsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest suud sa andsid mulle. See on viimane luuletus See on viimane luuletus, kus
perekonnaelega inimesed. o Kehakaal. Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele. o Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata. Lõppsõna. Ammu see oli, kui narkootikumidega seotud probleemid olid ainult läänemaailma eralõbu, mis meist kauge kaarena mööda tundusid minema. Nüüd aga räägitakse aina rohkem, et ka meie koduvabariigis on see haigus vohama hakanud. Ennemuiste tarbisid noored koolidiskode ajal peldikus salaja "peeti", tänapäeval käivad paljude neelud rohkem kangema kraami peale. Parim viis, kuidas paljal ideelgi narkootikumi tarbida ei tule pähe mõtet teie pähe tulla, on minu arvates unustada see. Tuleb teha väga palju tööd, et inimesed taipaksid, et tee kuristiku poole ei olegi teab mis pikk
harjutanud mehed. Järk-järgult täiustati ka püsse. Kui raudotsaga ammunool võis kumera pinnaga kaitserüült küllalt kergesti ära põrgata, siis püssist lastud tinakuul, millel oli mõnikord rauast südamik, suutis heal juhul raudplaadist läbi tungida. Lisaks tuleb arvestada suuremaid tulirelvi ja nende mõju: vaid mõne lahinguväljale veetud suurtükiga võis ratsarüütlite väge päris korralikult laastada. Päris ära pole turvised tänini kadunud kauge side keskaegsete kaitserüüdega kajastub kuulivestides, mille peamiseks funktsiooniks on kinni pidada laskerelvadest tulistatud püssikuule. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses 1. Keskaegsete laske- ja heitemasinate uurimisallikad ja nendega seotud probleemid? Kõik, mis on säilinud keskaja laske- ja heitemasinatest on nende nimed üksikutes kroonikates. Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all
rasketes tingimustes külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. 1712. aastal sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu sellele oli võimalus tõusta valitsejaks ka sellel, kellel Romanovite dünastiaga oli kauge sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused. Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Mensikov. 1717. aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitsõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12 aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse. Valitsejaks sai Peeter I vennatütar, Kuramaa hertsogi lesk Anna Ivanovna, kes valitses järgmised 10 aastat.
TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilis...
2a. Hiljem saadi kätte, sest ta jäi uue asjaga vahele. Neiu kutsuti delikaatselt ülekuulamisele, et mitte ohustada tema suhteid perekonnaga. NB! Alati tuleb käituda delikaatselt, mitte bürokraatlikult. Olav Palme googelda, vaata mis tema surma kohta kirjutatakse Kuritööd, mille puhul on eluaegne vanglakaristus, ei aegu. Analoogia tähtsus kaasuste uurimisel on hästi oluline, äkki on midagi sarnast? Järvamaa praost Harald Meri (Lennu kauge sugulane) 4. aprill 1990, eluaegne kirikuõpetaja Skechy värk tema mõrvaga, siiani ei teata, kes selle koletu teoga hakkama sai. Loeng VIII 10.12.2013 Locus criminis kuriteo koht Errare humanum est O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Abeun studia
üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud, on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne. 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid. 1.2.1. Ökoloogiline kriis Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näi...
Kas nad üldse ei karda, et kaaslane neid arvustama, hindama, võrdlema hakkab? Kindlasti kardavad ja tunnevad ebakindlust, kuid uudishimu, mis ajas nad svingimispeole, on lükanud paarikese sellele libedale teele, kus lihtsalt tuleb osata piduripedaalilt õigel hetkel surve lahti lasta. Väidetavalt pakub svingimine midagi, mida monogaamne suhe ei anna vabadust nautida seksi teiste partneritega jäädes samas oma partneri suhtes stabiilselt truuks. Enamuse jaoks on selle mõistmine väga kauge. Meie jaoks on armastus, intiimsus ja seks omavahel niivõrd seotud, et igasugune piiride avardamise katse suhtes tundub selle kauni ideaali lörtsimisega. Just sellepärast paljudele svingiv eluviis ei sobigi. Need, kes seda elustiili elada püüavad, on üldiselt avatud abielu alternatiivi suhtes lahtise meelega ja tunnevad, et suhete esmanõudeks on eelkõige armastus ja austus. Samuti on arvatud, et avatud abielud,
Jõhvi Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass Juhendaja Leigi Molodõk Jõhvi 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus-renessansiaeg............................................................................................4 2. Leonardo da Vinci elulugu............................................................................................5 2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad......................................................................6 2.2. Leonardo päevikud.................................................................................................7 2.3. Anatoomia.............................................................................................................. 8 3. Leonardo inseneriteadus ja leiutised......................................
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. ...
Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12.sajandil, seda tunnistavad rohked hõbemüntidest ja -ehetest koosnevad aardeleiud. Hõbe oli põhiline kaubatehingute maksevahend.
piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956 Vähem ekspressiivset abstraktsionismi kui USA-s ja Mandri-Euroopas, Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud-Inglismaa, Detailitäpne, hiljem maalilisem, Porised koloriidid, räpakad pintslitõmbed Francis Bacon- Omapäraseim, lähtekohaks on tavalised fotod või reproduktsioonid, kehad on moondunud vormituks, humanismi kriisi ja sõja järgset ebakindlust., kauge sugulus sürrealismiga Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed INGLISE popkunsti algus NEODADA 1960 uus realism- utiilikunst- tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaažid assamblaaž- mitmest materjalist ja esemest loodud kolmemõõtmeline kunstiteos POSTMODERNISM 1970 postmodernism- pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik
3. Arengutase Jaapani majanduslikku arengut võib võrrelda nende kuulsate kiirrongide ehk shinkansen'idega, mis arendavad kiirust kuni 300 km/h ning mis oma mugavuse ja hinna poolest konkureerivad isegi lennukitega. Ent Tokyo südalinnas mõne templi või pühamu aia vaikuses, vihma tasast rabistamist kuulates võlus mind hoopis selle ühiskonna kõrge sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse arengu tase.(2) Lisaks sellele seostatakse Jaapanit tavaliselt millegi üsna kättesaamatuga. Kauge ja kallis. Kui arvestada seda, et Tokyos on pisikese, paarikümneruutmeetrise korterikubriku kuuüür umbes kümme tuhat krooni, siis on kallis tõesti. Seda suurem oli aga kontrast, kui pärast väsitavat üheksatunnist lennureisi, mida vürtsitas seitsmetunnine ajavahe, leidsin kaiten sushi söögikoha, kus saab ennast väga korralikult ja odavalt nuumata. Õhtusöögi arve oli kokku umbes sada krooni ja mis põhiline - tegemist on ikkagi sushi kodumaaga. (2)
[---] Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Ma ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. Nii väga, kui ma ka anun ja ennast pingutan, midagi ei virgu minus, ja ma istun tuimalt ja kurvalt justkui süüdimõistetu, ja minevik jätab mind maha." (Remarque 1983: 107) Pikaaegne sõdurielu ja sellega kaasnenud läbielamised ja tuimus viisid mälust haigettegevad mälestused endisest elust. Mälestus ei virgunud enam sõdurites, see oli tugev, aga siiski kauge, saavutamatu ja asjatu lootus (Remarque 1983: 76). Noored kaotasid läbielatud julmuse ja surma pärast lootuse ja rõõmu, nende lapsepõlv lõppes liiga järsult. ,,Noorus! Meil pole kellelgi rohkem aastaid kui kakskümmend. Kuid kas oleme noored? See oli ammu tagasi. Me oleme vanad inimesed." (Remarque 1983: 16) ,,Tänapäev kõnniksime oma nooruse paikades ringi nagu reisijad. Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud
Maalikunst puhkes samuti Tangi riigi ajal õitsele, eriti veel maastikumaalid. Tekkis zanri ehk olustikumaal. Page | 12 Kokkuvõte Hiina kultuur on ulatuslik nii territoriaalselt kui ka ajaliselt ja isegi lühike ülevaade mõnedest hiina kultuuri valdkondadest venib pikale. Lääne inimese jaoks on Hiina tsivilisatsioon salapärane ja kauge. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mis peab Hiinat suletud ja omaettehoidvaks tsivilisatsiooniks, on siiski Hiina ajalugu rahvusvaheline ja andnud maailmale palju juurde. Page | 13 Kasutatud kirjandus: http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html Hiina taevadraakoni maa (Autorid: John Chinnery, Peter J. Golas, Mark Edward Lewis, Vivienne Lo, Ni
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.
piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Lauakatmine on täiesti erinev. 8. Kokkuvõte Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit, mis oli kõigile suupärane. Selleks, et otsustada kas jaapani köök maitseb meile ei piisa ainult ühest toidukorrast
Eelarve positsiooni tasakaalustamiseks kärpis valitsus ka oma tegevuskulusid. Kuluda katteks jätkatakse riigiasutustele mittevajaliku vara ja maa müügiga ning arvestatakse täiendavate omanikutulude laekumisega vastavalt äriühingute ettepanekutele.(www.olevik.ee) Riigieelarvet koostatakse tavaliselt mitmete aastate perspektiivis ning seda peetakse üldiselt positiivseks. Kui tahetakse omada kontrolli väljaminekute kohta, siis mitmeaastase eelarve koostamiseks on vajalik hinnata ka kauge tuleviku kulusid. Kui mingid kulud on juba varasemast eelarvesse sisse arvestatud, siis on tõenäoline, et seatud eesmärk ka täidetakse, kuna muutuste tegemine võib minna kokkuvõttes kallimaks. Üheaastase üleskirjutusega ohverdatakse mingi kulu palju kergekäelisemalt, kuna selle muutmiseks on lihtsam leida alternatiive. Kui riigi majandus on nõrk ja puuduvad piisavad tagavarad, on väga keeruline prognoosida maa edasist arengut
Millal ja miks? Kui loodusõpetus läks geograafiaks ja keemia eelaineks üle, tekitas see minule raskusi. Esiteks ei olnud sellel enam minu jaoks nii otsest seost loodusega ja ütlen ausalt, pinnase kihid jms pakkusid mulle tunduvalt vähem huvi, kui loomad ja varasem loodustemaatika. Olen otseselt tundnud, et vajan abi, mäletan, et nägin tohutult vaeva, et õppida ära erinevad pinnase kihid näiteks. Vajasin abi, sest mulle tundus see koolis tohutult kauge teemana muust, mis mulle loodusteemades kunagi meeldis. Üldiselt tahaksin tegelikult loodusteemadest ja ka paljust muust tunduvalt rohkem teada, kui mäletan või suudan esmaselt kiiresti meelde tuletada. Miks? Sest mulle meeldib, kui mu silmaring õpetajane laieneb ning õpetaja rollis tulevad laiemad teadmised kindlasti kasuks. Kuidas saab täiskasvanu jagada loodust lastega?
· Äristrateegia keskseks küsimuseks on, kuidas luua pikaajaliselt tugev konkurentsi- seisund Ettevõttes võib eristada erinevate tasandite strateegiaid: Ettevõtte kui terviku strateegiat, Ettevõtte äriüksuse strateegiat, Ettevõtte mingi funktsiooni (turundus, finantsid, juhtimine jt.) strateegiat. Strateegia iseloomustab: · Ettevõtte juhtimise kunsti, · Ettevõtte juhtimise kavandit kauge eesmärgi saavutamiseks, · Ettevõtte teed tulevikku, · Raamimääratlusi, mis määravad kindlaks ettevõtte orientatsiooni ja suuna. Strateegia hõlmab: · Eesmärki ehk ettevõtte plaanilist ettekujutust oma tulevikuseisundist turul, · Teed eesmärgile ehk ettevõtte potentsiaali põhimõtteliselt orientatsiooni, · Aja dimensiooni ehk ettevõtte arengu kiirust, · Ressursside määramist ehk rakendavate vahendite koguseid ja liike.
IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mullioht uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest deindustraliseerimine majanduse üldine ja hõive struktuur liiguvad primaarsest ja sekundaarsest sektoris teenuste sektorisse ja uute teadmise loomisse tööliste kolmnurk jalamil asuvad lihttöölised ja tipus tippspetsialistid telekommunikatsioon sidesignaalide edastamine kauge maa taha kaugtöö töö telekommunikatsiooni vahendusel
Lüro-eepilistes lauludes on vähem paralleelvärsse. Ei leidu loomingut, milles ei väljenduks looja suhtumine kujutatavasse. Inimese tundmused on esile kutsutud välistest olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega. Kui looja annab reaalelu tüüpilisi kujusid ja näitab tegelikkuse olemuslikke tunnuseid ning omadusi tegelaste tegevuse kaudu, siis tekib eepiline looming
Koos käidi veel Kiltsis, Määris, Rohus ja Rahklas. Töökohustusedja hoolekanne muutusid kohapealsetele vendadele ülejõu käivaks. Enam ja enam tekkis vajadus kutsetöölise järele. 1927aasta algul saadeti Tallinna emakoguduse korraldusel Triiki August Parkja. Ta töötas õnnistusrikkalt, erilist rõhku pani ta palvekoosolekutele. 1931. aastal oli koguduses 109 liiget. Töö laienes Jumala Sõna kuulutati ligi 40 külas. Et ümbruskonna usklikel oli kauge ja raske, eriti talve teedeolukorras, Treifeldti palvelasse käia, ka jäi ruum seal kitsaks, kerkis suur vajadus ehitada suurem, ajakohasem palvela, käidava tee lähedusse- kogudus vajas uut kirikut. Lk9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=35 http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=4 http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ http://simuna.wordpress.com/ http://www.ekklesia.ee/avispea/ lk 10
Joonis 1). Vesikonda ka kuuluvad tuhanded Joonis 1 (3) väiksemad järved, nii nimetatud sisejärved, ja hulk jõgesid. Suur Järvistu vesikond, mis katab pindala 765900 km2, ulatub ligikaudu 1110 km lõunapoolt põhjapoole ja 1380 km Ülemjärvelt läänes kuni Ontario järveni idas.(4) Kõik viis järve on liidetud jõgedega omavahel ja Saint Laurenty jõe kaudu toimub vee äravool Atlandi ookeanisse. Seega see järvede rühm omab mere tunnuseid: lainelisus ja kauge horisont, mistõttu nimetatakse seda sisemereks (inland sea)(5). Omakorda kogu vesikonda saab jagada igat järve alam- vesikondadeks (vt. Joonis 2) Joonis 2 Suur Järvistu alam-vesikonnad (6) 4 1.2. Batümeetria Michigani Huroni Ontario Ülemjärv Erie järv Kokku
on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime.
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
tänavakoertel on ka tigedad tänavaisandad. Kuis oli ta siia juhtunud? Ta ei teadnud oma minevikust midagi. Talle näis, nagu oleks ta alati olnud. Ainult ta olemine lõppes äkki nagu mingi musta müüri ees. Oma kasvamist polnud ta tähele pannud. Vaevalt mäletas ta, et kord ta käpad olid olnud pehmemad ja selgroog painduvam. See oli siis, kui maailm oli veel nii naljakas, kui ta asju ei suutnud elusaist olendeist eraldada ja mööblilegi hända liputas. Kauge aeg, äraarvamata kauge aeg! Oli nii hea mõtelda ja unistada. See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei tulnud iial puudu. Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kulla-karva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat.
Ta oli selle pälvinud. Tigedail tänavakoertel on ka tigedad tänavaisandad. Kuis oli ta siia juhtunud? Ta ei teadnud oma minevikust midagi. Talle näis, nagu oleks ta alati olnud. Ainult ta olemine lõppes äkki nagu mingi musta müüri ees. Oma kasvamist polnud ta tähele pannud. Vaevalt mäletas ta, et kord ta käpad olid olnud pehmemad ja selgroog painduvam. See oli siis, kui maailm oli veel nii naljakas, kui ta asju ei suutnud elusaist olendeist eraldada ja mööblilegi hända liputas. Kauge aeg, äraarvamata kauge aeg! Oli nii hea mõtelda ja unistada. See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei tulnud iial puudu. Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kulla-karva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti.
• Muinasjutud • Muistendid • Müüdid – Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“) o – tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed o – Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse o – Kr. J. Peterson o – Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte o – „Kalevipoeg“ Erinevused: Aeg: Müüt- kauge minevik, Muinasjutt – ebamäärane, Muistend – lähiminevik Peategelane: Müüt – peategelane pole inimene, muinasjutt – inimene v mitte, muistend - inimene Toimumiskoht: Müüt – teine maailm, muinasjutt – ebamäärane, muistend - tänapäevamaailm 39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt
Antud juhul narkootikumidele. Kui need aitavad tal oma uut maailma paremini mõista, siis kas on vaja temalt see ära võtta? Kas on mõtet võõrutusravil olla vaid selleks, et hiljem uuesti narkariks hakata? Kui on sellega juba korralikult algust tehtud, siis miks mitte viia see ''võiduka'' lõpuni? Nüüdisaja maailmas on alkohol, suitsetamine ja narkootikumide tarvitamine täiesti igapäevased nähtused. Kui võrrelda tänapäeva elementaarseid asju kauge minevikuga omadega, võib järeldada, et eelpool nimetatud ained on trendiks saanud. Ajad muutuvad, trendid samuti. Mis oli in eile, on out täna ja homme sootuks unustuse hõlma vajunud. Sinna pole midagi parata, kuna pea kõik on tänapäeval juba igaühele kättesaadav. Inimesi on erinevaid ja nad kehtestavad omale ka erinevaid reegleid, mis aitaksid neil paremini eluga toime tulla. Kuna issanda loomaaed on suur, ei eksisteeri ka õiget ega valet mida üks hukka
võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele. Releed ja kontaktorid on elektromagnetilised seadised, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontaktid; releedeks nim ka kontaktidega andureid, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. 53. Trafo tööpõhimõte. Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks.
udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks
võimuakt, ebavõrdne suhe, milles sallitud on mingis alamas positsioonis? Kas vastastikune austus ei oleks midagi enamat? Aga kui ka saaks tegutseda primaarselt austuse pinnalt, ei saaks kõiki sallivuse küsimusi mõista, kui ei arvestata võimu, klassi, soo, hariduse, samuti usu ja tsiviilreligiooni problemaatikaga. Järgnevalt neist väga konspektiivselt. Impeeriumites on võim keskuse bürokraatide käes; võim soodustab sallivust kõige tõhusamalt siis, kui on kauge. Kuna impeeriumis on igal rahvusel oma ühiskonnaklasside täiskomplekt, siis klassisallimatust ei ole. Soolised küsimused otsustab iga kogukond ise. Hariduse sisule esitatakse väikseid nõudeid (peaasi kui isevalitseja kuju nähtaval on). Konsotsiatsioonides nõuab võim vastastikust austust. Seesmiselt ebavõrdsed kogukonnad on riigis tervikuna enam-vähem võrdsed klassipartnerid. Soolistes küsimustes, kui kogukondade võim on enam-vähem tasakaalus, valitseb sallivus
Valla asukohast parema ülevaate saamiseks vaadake maakonna kaarti. Valla sünnipäev on 11. aprillil 1991. Raikküla valla pindala on 245 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja ligikaudu 1800 elanikku. Rapla vald Rapla valla pindala on 24 329 ha, Elanikke on Rapla vallas 9652, Rapla linnas 5618 (01.01.2008 seisuga) Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn Rapla linn. Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla MaarjaMagdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõ...
Traditsioonijärgselt olnud ka Rooma esimesed kuningad just etruskid. 3. sajandiks e.m.a oli aga Rooma vabariik vallutanud kõik etruskide alad. Veidral kombel on etruski kultuur tegelikult nii kreeklastele kui roomlastele täiesti võõras ja kahjuks tuntakse nende kultuuri ja eluviisi väga halvasti, mis ei võimalda selle päritolu enam täpsemalt uurida. (Kangilaski 1997: 70) Üks põhjus, miks etruskite kultuur on meile väga kauge, on see, et kuigi etruskikeelseid tekste on säilinud, on tegu kõigest lühikeste hauakirjadega. Keel on küll desifreeritud, kuid tekstide sisuline piiratus ei võimalda keelt lõplikult mõista. Seetõttu on järeldused, mis säilinud kunstiteoste ja muude esemete põhjal tehtud on, väga vaieldavad ning sisuliselt tõestamatud. (Kangilaski 2003: 72) Ebaselged on ka etruski keele sugulussidemed teiste keeltega. Teada on, et etruskid lõid kreeka tähestiku eeskujul oma kirja
· Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä 'hüüdma' Morfoloogilised eriojooned · De-sisseütlev, küläde 'külla' · Ne- ja us- sõnade sisseütlevas i · De-lõpulised viisiadverbid · Tugevaastmeline i-mitmus · Nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, (oleme) löüdnüme 'oleme leidnud' · Eitavas kõnes samuti pöördelõpud, es tuleva 'nad ei tulnud' · Demontratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii 'see' ja nii-nee 'need' ning tuu 'too' ja nuu'nood' EKSAMIS Võrrelda kaht murret. Õpikut saab kasutada! Üldised küsimused murdeliigenduste kohta. Kuidas erinevad uurijad on käsitlenud jne. Võru murre Kagu-Eestis. Kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant. Vähe kontakte muude murretega. Häälduslikud erijooned · 10-11 vokaali: esisilbi kõrge õ ja taga e: nyna 'nina', lugõma 'lugema'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
