Valgustuse protokoll (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

3 KEHV

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

TTÜ ärikorralduse instituut
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool
TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus
Laboratoorne töö nr.
5
Töö pealkiri:
Tootmisruumi valgustuse hindamine
Õpperühm:
Töö teostajad:
Õppejõud:
Henn Tosso
Töö teostatud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud:

ÜLDISI ANDMEID
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga.
Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse , s t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustuse puudulikkus lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu.
Kunstliku valgustuse normid on kehtestatud sõltuvalt:

töö täpsusest,

objekti ja tausta kontrastsusest,

tausta heledusest,

kasutatava valgustuse iseloomust ( kas üld- või kombineeritud valgustus, valgustus hõõg- või luminestsentslampidega).
Ruumide normaalne valgustatus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. Loomulik valgustus on tööruumide valgustamine päikesevalgusega. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Kogu maale tulevast päikeseenergiast on nähtav kiirgus ~52%, ülejäänu on nähtamatu, soojuslik, s o infrapunane (43%) ja ultravioletne (5%).
Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”). Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil:
1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega
2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides.
Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist) Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid. Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut.
Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse:
1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult; viimasel juhul saadakse tugevdatud valgustus üksikutes kohtades.
2) kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest; kohtvalgustus võib olla statsionaarne või teisaldatav.
Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad teravad varjud ja kontrastid . See väsitab silmi ja suurendab töövigastuste ohtu. Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%.
Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui seda nõuab tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust.
Tööruumi valgustustingimuste paranemisel suurenevad sellised tähtsad tööprotsessi ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus.
Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega.
Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) – 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus.
Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal.
Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks.
Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus).
Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast , ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest.
Seepärast iseloomustatakse loomulikku valgustust ruumis nn loomuliku valgustuse koefitsendiga ehk teguriga e:
Kus Esees- valgustustihedus ruumi antud punktis tinglikul töötasapinnal (horisontaaltasapinnal, mis asub 0,8 m kõrgusel põrandapinnast), lx.
Eväljas- valgustustihedus samal ajal väljas samal horisontaaltasapinnal, mida valgustab kogu taevavõlvilt lähtuv hajunud valgus, lx.

TÖÖ ÜLESANNE
Töö eesmärgiks on tutvuda isruumide valgustustingimuste määramise meetodite ja hindamise põhimõtetega.

KASUTATAVATE VAHENDITE LOETELU
Valgustustiheduse mõõtmiseks kasutasime kaasaegset luksmeetrit.

TÖÖ KÄIK

Määrasime mõõtepunktide asukohad

Tutvusime seadmega.

Lülitasime seadme tööks sisse.

Mõõtsime valgustustiheduse määratud punktides.

Analüüsisime mõõtmistulemusi.

TÖÖ TULEMUSED
Mõõtmistulemused kunstliku valgustusega klassiruumis ja mujal TTÜ majandusteaduskonna õppehoones Koplis. Lisatud on ka klassiruumi plaan, kus on märgitud kohad, kus mõõtmised toimusid.
MÕÕTMISE KOHT
VALGUSTUS-TIHEDUS (lx)
Klassiruumi:
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
440
570
423
325
500
301
360
506
390
357
500
312
280
460
380
55
77
61
MÕÕTMISE KOHT
VALGUSTUS-
TIHEDUS (lx)
Raamatukogu:
Riiulite vahe
Lugemislaud aknast eemal
Lugemislaud akna ääres
138
329
523
Koridor :
Põrand
1. stend
2.stend
3.stend
4.stend
115
154
186
20
102
Puhkeruum:
Toa nurk
Toa keskel
44
101
Söökla:
Laud akna all
Laud aknast eemal
Laud söökla keskel
Leti ääres
Kauge ja hämar nurk
327
47
62
132
19
KLASSIRUUMI PLAAN
Mõõtmistulemused klassiruumis loomuliku valgustuse korral kui tehisvalgustus on kustutatud:
529 lx Esimene tulemus on mõõdetud kohe akna alt.
187 lx Järgnevad tulemused on mõõdetud intervalliga
113 lx üks meeter. Viimane tulemus on akna vastas oleva
61 lx seina ääres.
35 lx
35 lx
Hoonest väljas päevavalguses läbi viidud mõõtmise tulemuseks oli 8170 luksi.
Arvutame välja loomuliku valgustuse koefitsendid mõõtmispunktides kasutades valemit
ja kujundame graafiku, et jälgida valgustusintensiivsuse muutumist ruumis.
Eväljas= 8170 lx E3. sees=113 lx (2m) E6.sees=35 lx (5m)
E1. sees=529 lx (0m) E4. sees= 66 lx (3m)
E2. sees=187 lx (1m) E5. sees= 35 lx (4m)
e1==6,47%
e2==2,29%
e3==1,38%
e4==0,81%
e5==0,43%
e6==0,43%
STANDARDID JA NORMID
Valgustustihedus ja selle jaotus nii töö- kui ka ümbruspiirkonnas mõjutavad suurel
määral inimese nägemisülesande käsitamise ja täitmise kiirust, ohutust ja mugavust.
Kõik standardis EVS-EN 12464 -l:2003 esitatud valgustustiheduse väärtused on hooldeväärtused, mis arvestavad nii nägemismugavust kui ka nägemisvõime nõudeid.
Ruumi liik, nägemisülesanne või tegevus
Valgustustiheduse hooldeväärtus lx
Bürood:
Konverentsi- ja nõupidamisruumid
500
Arhiivid
200
Kirjutamine, lugemine andmetöötlus
500
Joonestamine
750
Müügiruumid:
Müügipiirkond
300
Kassapiirkond
500
Üldpiirkonnad:
Fuajeed, ootesaalid
100
Riidehoiud
200
Jalutussaalid
200
Näitusehallid:
Üldvalgustus
300
Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse.
Vali valgustuse intensiivsus 200-800 lux normaalseteks toiminguteks nagu lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine . Aga tuleks arvestada järgmist:

valgustuse intensiivsus 200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju ja taustpinna kontrast piisav, näiteks mustad tähed trükitud valgele paberil
suurem intensiivsus on vajalik, kui detailid on väikesed ja kontrast on ebapiisav
piiratud nägemisega ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust
tugevamat valgust on mõnikord vaja, et kompenseerida suuri erinevusi heleduses.

JÄRELDUSED
Kunstliku valgustusega klassiruumis jääb tööpinnal valgustustihedus vahemikku 300 kuni 600 luksi, mis on piisav normaalse täpsusega töö tegemiseks. Eriti täpse töö puhul oleks vaja muidugi lisavalgustust. Kuna klassiruumi kasutataksegi just lugemiseks, kirjutamise ja arvuti taga töötamiseks, siis on klassiruum sobivalt valgustatud. Ruumis on ka nn pimedaid nurki, kus on väga vähe valgust ja kus tuleks jälgida, et seal ei tegeletaks lugemise ega kirjutamisega, sest see oleks silmadele väga väsitav.
Raamatukogu tundus esmapilgul väga heledalt valgustatud, aga riiulite vahel jäi siiski valgustustihedus alla 200 luksi ja tõesti ka silmale tundus, et lugemiseks oli seal hämar. Muidugi ei peagi riiulite vahel ju lugema ja raamatukogu lugemissaali osa oli hästi valgustatud ja silmale mõnus.
Ka TTÜ Kopli hoones nagu paljudes teisteski hoonetes on koridorid hämarad. Muidu ei oleks see iseenesest probleemiks, aga kuna koridori seina peal on palju teadetetahvleid, kust üliõpilased informatsiooni ammutavad, tuleks just stendide valgustusele veidi tähelepanu pöörata. Mõni stend asus nii pimedas , et normaalselt seda lugeda võimalik ei olnud (20lx).
Kui üldiselt oli hoone suhteliselt hästi valgustatud, siis üliõpilaste puhkeruumi valgustus on problemaatiline. Seda ruumi kasutatakse pidevalt õppimiseks ja arvutiga töötamiseks, aga valgustus on 44- 101 luksi, mis on selliseks tegevuseks ebapiisav.
On näha, et loomuliku valgustuse korral jaguneb see ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus tihti vajalik ka päevasel ajal. Klassiruumis oleks ilma tehisvalgustuseta normaalset tööd võimatu teha, sest juba aknast 1 meetri kaugusel on valgustustihedus kõigest 187 luksi. Näiteks kirjutamiseks on normiks valgustihedus 500 luksi.

LISAINFO
LAMPIDE LIIGID
Hõõglambid
Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas . Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 5–10% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 000–1 500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga hõõglampe (2 500 tundi)
Halogeenlambid
Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (2 000–6 000 tundi). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel -, sõrm-, toru- ja kolblampe. Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 20–30% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata sama võimsusega kolblambi ning ruumi valgustatus suureneb 20%.
Luminofoorlambid
Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 2–5 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 000–16 000 tundi .
Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel . See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult.
Säästulambid
Säästulambid on E-27 või E-14 sokliga kompaktlambid võimsusega 3–32 W. Lambi nimetus tuleneb umbes viiekordsest valgusviljakusest ja kaheksakordsest elueast hõõglambiga võrreldes. Säästulambi võib keerata hõõglampvalgustisse. Näiteks 60 W hõõglambile vastab 11 W säästulamp ja 150 W hõõglambile 32 W säästulamp.
VALGUSTUSTEHNIKA TULEVIK
Enam kui sajandi jooksul on valgustuses põhiline areng toimunud koos üleminekuga hõõglampidelt valgusviljakamatele halogeenlampidele ning energiasäästlikumatele luminestsentslampidele. Nüüd tulevad tootmisse uued efektiivsed elektrivalgustid - LED-valgustid.
LED-tehnoloogia (lüh. ingl. k. " Light Emitting Diode " ehk valgust väljastav diood ) puhul pannakse madala pingega helendama mitte pirn, vaid epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall , mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse.
LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja täiesti tühise soojenemisega. LED-valgustite suurim vaenlane on kuumus ja temperatuurikõikumine. Kuumenedes langevad nende eluiga ja valgustusvõime oluliselt.
LED-valgustid leidsid esmast kasutamist digitaalsetes käekellades, kodutehnika märktuledes ja tööriistades. Kindlalt põhjendatud on valgusdioodide kasutamine seal kus soovitakse programmeerida valguse muutumist (vilkumine ja värvuste vahetumine ) ning eesmärgiks on väikesed hoolduskulud ja pikk kasutusiga. Käesoleval ajal on LED muutumas alternatiiviks tavalistele tehisvalgusallikatele nii kodus kui kontoris, tehasetsehhis kui autotööstuses. Praegu kasutataksegi valgusdioode palju valgusfoorides, majakates, infotabloodes, sõidukite-ja markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks laubale asetatavaid lampe, mis hõlbustavad täpset tööd siseruumides ja pimedal ajal. Tänu nendele võib tööjõudlust märgatavalt tõsta. Selle kõrval on LED-valgustid aga juba leidnud kasutamist ka kohtvalgustina siseruumis või välisterritooriumil. Siiski on selliste lahenduste omahind veel suhteliselt kõrge. Järjest kallinev elektrienergia aga muudab nende kasutamise säästlikuks, sest LED-valgustitel on imeväike tarbimine (sõltuvalt valgusti tüübist 0,5-5 W tunnis) ning lambi vahetamise võib peaaegu täiesti ära unustada. Võrreldes praeguste valgustitega on nende energiasäästu potentsiaal kuni 80%.
Foto: Osram
Valgusdiood on võrratult pikema elueaga kui näiteks säästulamp, kõnelemata tavalisest hõõglambist (need muutuvad kõlbmatuks vastavalt keskeltläbi 60 000, 3 000-10 000 ja napilt 1 000 töötunniga). Praegu räägitakse LED-valgusti puhul juba üle 100 000 tunnisest tööeast, mis tähendab 12-13 aastat katkematut tööd.
Tänu dioodi väikestele mõõtudele saab valgusallika peita enneolematult väikesesse ruumimahtu. See lubab disaineritel kasutada LED-i seal kus piisab intiimsest valgustusest. Efektsed on plastikutest valmistatud valgusplaadid, mis justkui helendavad iseenesest. Öise tähistaeva efekti saavutamiseks peab laes olema vähemalt 40 valguspunkti ruutmeetri kohta. Saunaruumides aga oleks otstarbekam kasutada LED-valgustite asemel fiiberoptikat.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 228 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

228 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janaealb Õppematerjali autor

Valgustuse töö protokoll 2009 aasta kevadest

riski ja ohutusõpetus henn tosso valgustus protokoll arvestatud

Sarnased õppematerjalid

docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse..................................................

Ergonoomika

pptx

VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL

VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus  Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega.  Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus  Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse

Töökeskkond ja ergonoomika

pdf

Valgustus praktikum

LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm,

Riski- ja ohutusõpetus

odt

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises

6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet. 7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, ning pumba ja boileri tööd, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega. 8. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik neid kasutada. 9. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine. Igapäevased säästumeetmed köögis

Füüsika

docx

Töö nr 11 TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

Kui paljud neist teevad sama tööd? Tööpäeva pikkus? Lõunapausi pikkus? Puhkepauside pikkus? Esmaabivahendid olemas? Esmased tulekustutusvahendid? Töö iseloom?Siia võib lisada fotosid, skeeme, jooniseid jm, mis iseloomustavad töökohta. Selles ruumis tavaliselt õpin. Ruum on päris suur: mul on siin voodi, kaks kappi, laud, tool ning väike tugitool. Piisab ruumi veel, et siin võimelda. Töökoht on akna ees, seetõttu päeval on mul loomulik valgustus, töökoha vasakul on voodi ja natuke voodi taha on suur kapp, paremal on ka kapp ja töökoha taha on uks. Töölaual mul on ainult vajalikud asjad: sülearvuti, õpikud, pinal, kalkulaator, alus õpikutele ning üks foto, vaid õppimiseks on piisav ruumi. Tool on mugav, mõeldud spetsiaalselt arvuti taga töötamiseks. Ruumis on üks töötaja – mina. Minu õppepäev kestab umbes 6-7 tundi. Muidugi, püüan teha palju pause, sest töötan sülearvuti taga ning tavaliselt lõunapausi

Töökeskkond ja ergonoomika

odt

Füüsikalised ohutegurid

Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemise jäsemetel, krooniline nimmeristluu närvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neuraasteenia. Üldvibratisooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse oragnismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. 90 % kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s.t. inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitavad nõuded on: 1. peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2. peab olema ühtlane 3

Töökeskkond

docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toi

Füüsika ja elektrotehnika

doc

Ehitusfüüsika

Neeldumine toimub efektiivselt vaid väikeses sagedusvahemikus, mis on määratud paneelide jäikuse ja tihvtide vahelisekaugusega. Kui paneelid on kinnitatud tihvtide abil seinale siis omab tähtsust ka peneeli ja seina vaheline kaugus. Suure sisemise sumbuvusega paneelid neelavad heli laiemas sagedusvahemikus. IV 1. Millised on valgustehnika põhilised ülesanded? Valgustustehnika ülesanne on kindlustada ruumide otstarbekohane ja meeldiv valgustus. Valgustustehnika esteetiline ülesanne on valguse kasutamine, mis toob esile ühe või teise arhitektuurilise lahenduse nii linnapildis kui ka hoonetes endis. Töökohtade valgustustingimuste parandamine aitab tõsta tööviljakust, hoida töötajate tervist ja tõstab töökultuuri. Ruumist olenevalt võib valgustuse ülesanne olla erinev. Nii on vaatesaalides oluline luua valgusküllane üldmulje kooskõlas sisekujundusega

Ehitusfüüsika

Rohkem sarnaseid