11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid, olid koondatud linnaõigustesse. Suurem olsa eluks vajalikku toodeti keskaja algul omaenese majapidamises või vahetati kaup kauba vastu. Seoses linnade tekke ja kaubavahetuse elavnemisega kõrgkeskajal vermiti üha enam mitmesuguses vääringus münte ja kaupade eest tasuti ainua rohkem rahas. 12.-13
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni a...
vangide liikumisvabaduse kaotusega vaid panema teisiti mõtlema ja muutma ka inimese tulevikku. Kuna vangid on mingi kuriteoga hakkama saanud, siis ei tohiks neil olla samasuguseid võimalusi, mis tavainimestel. Rahuldatud peaksid saama ainult inimese elementaarsed vajadused ja puuduma peaksid mugavused. Muidu ei tekiks tugevat emotsionaalset tunnet, mis paneks kurjategijat vanglat kartma ja kuritegudest järgmiseks korraks hoiduma. Praegune karistamine vangistuse näol ei toimi minu arvates arenenud maades kuigi hästi, kuna vangidele antakse samasugused tingimused mis tavainimestele ning tekitatakse selline olukord, kus vangla ei ole eemaletõukav. Suurimaks veaks pean praeguses süsteemis seda, et vanglakaristuse kulutused peab maksma kinni maksumaksja mitte vang ise.
· kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal
sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad
kui ta õpib?", ,,kuidas kujuneb õpilasest õppija?" (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Õppimine kui kasvatusteaduse probleem: Kõik saab alguse sõnapaarist ,,kasvatus on..". Sõnapaaridele järgneb nii argiteadvuslikus kui ka teaduslikus käsituses selle avamine, mis on kasvatus. Kasvatus on väga abstraktne mõiste, millel puudub tegelikkuses vahetu, konkreetne ja teisest eristatav esindatus tegevuse näol. Ainukene tegevus, mis kasvatusega kõige kindlamalt seostub, on karistamine, mistõttu on ka mõistetav tema tõrjumine. Kui aga nüüd kasvatus asendati haridusega kui humaansega, demokraatlikule ühiskonnale omasega, siis paraku ei kaasnenud sellega kasvatuse repressioonide vähenemine. Peksmine jääb peksmiseks, ükskõik kuidas seda nimetada. Kasvatus oma algses ehk ürgses vormis on täitnud ja täidab tänaseni toimetuleku funktsiooni, st kasvatus tagab inimlapsele inimeste maailmas toimetuleku. See on
George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll jakobiinide käes. Uus põhiseadusPransusmaa pidi jääma ühtsaks ja jagamatuks vabariigiks. Diktatuuri kehtestamine Revolutsiooni päästmiseks. Jean Paul Marati surm rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest hukati) 1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle järele". 1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk. REVOLUTSIOONI LÕPP Direktooriumpõhines uusrikastele. Napoleonsurus maha suurema mässu Direktooriumi vastu, temast sai garnisoni ülem Pransusmaal. Direktooriumit hakkas valitsema 3 konsolit Napoleon oli üks neist. 1799.a.riigipöörelõpp Revolutsioonil algus Konsuli ajastusele.
Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645. aastal fikseeriti sunnismaisus sellega ka pärisorjus Põhja- Eestis. 1696 aastal, aga kõik muutus tänu Liivimaa majandusreglement. Sellega keelati talupoegade karistamine mõisates, fikseeriti koormised, talupojad said talude päritava kasutamisõigus. Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt. Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud
valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine Metsavendlus- olid Eestis, Lätis ja Leedu võidelnud vabadusvõitlejad kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest. Repressioonid- on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Küüditamine- on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. Genotsiid- on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 9
altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931
arenesid Eesti linnad, eriti Narva.Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus-süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg. K o kkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aja tulek oli eestlastele ü priski kasulik, taluperemeeste karistamine keelati, koormi sed viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõi mega, neile anti talude päritav kasutamisõigus ning õigus kaevata mõisarentniku peale. Tänapäeva inimestele tunduk sid sellised muutused tühised, kuid tollal olid need ülimal t suure tähtsusega.
sätted lainesid ka Eestimaa vältis siiski siinsete talupoegi tagasi saada ei kroonumõisatele. talupoegade langemise andnud olulisi tulemusi. Mõisarentnike täieliku pärisorja tasemele, Õigeusku astunud või siis kodukariõigust piirati, nagu seda oli vene talupoeg. õigeusklikega abiellunud kusjuures taluperemeeste Balti erikorra tõttu ei põgenikke välja ei antud. karistamine keelati hoopis. kuulunud eesti ja läti Keelatud oli talupoegade talupojad. 18 sajandi lõpuni võõrandamine maast lahus. ka nekrutikohustuse alla. 4. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk?
Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti ka koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ,samuti oli ka õigus kaevata mõisarentniku peale ,kes majandusreglemendist kinni ei pidanud. Kahjuks puudutasid need sätted vaid kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919
Surmanuhtlus Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmaga.Tänapäeval ei ole surmanuhtlus enam nii levinud, vanasti oli see kõige kõrgem karistusmäär. Tänapäeval on levinumad meetodid surmanuhtluseks mahalaskmine(Hiinas), mürgitamine (Hiinas, USA-s), pea maharaiumine(Saudi-Araabias),poomine ja kividega surnuksloopimine (Iraanis) ning surmamine elektritoolil(USA-s). 2005. aastal hukati 22 riigis kokku 2148 inimest. Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei
Need olid Liivi orduriik ja mitu piiskopkonda. Riia piiskop oli kõrgeim vaimulik võimukandja. Saksa ordu oli sõjalise jõu poolest tugevaim. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. Alustades relvastatud mässu, mis on ajalukku läinud Jüriöö ülestõusu (nime all23.aprill 1343.aastal). Ülestõus ei parandanud olukorda ning talupojad pidid alistuma. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, mil nende õigustega märksa vähem arvestati. Liivi sõja käigus (1558-1583) vahetusid valitsejad: Läti ala ja Lõuna- eesti jäi Poolale, Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. Rootsi ala hakati nimetama Eestimaaks ja sõna ,,Eestimaa" mainiti esmakordselt sel ajal. 1629. aastaga sõlmitud Altmargi vaherahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdustesse ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti
· Kui ikkagi otsustatakse, et tuleb karistada, peks seda tegema korrarikkumise varases staadiumis ja olema selle rakendamisel järjekindel · Suurem meelekindlus korrarikkumise alguses on tavaliselt tõhusam kui karistuse järkjärguline suurendamine. Samas peaks õpetaja jälgima, et karistusega üle ei pingutataks. · Laps peaks selgesti aru saama, mille eest teda karistati. · Karistamine on tõhusam, kui lapsel on võimalus lülituda tegevusse, mis oleks vastuvõetavaks alternatiiviks väärale käitumisele, eriti sellisesse tegevusse, mille puhul võiks arvestada õpetaja kinnitusega, aga veel parem kui sellisesse, mis kindlustaks sisemise tasustuse. · Üht ja sama ebameeldivusi tekitavat kohtlemist ei tohiks rakendada korduvalt: kui on tegemist noomitusega, peaks selle sõnastust muutma.
Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav.
leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka seisma Sõõgilaua kombed Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei lubatud Suppi süües ei tohtind luristada Ei tohtind enne vanemaid lauda tulla Toitu ei tohtind valida Väike laps istus sõõmise ajal ema süles Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh
õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud.
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Saagi ikaldumise korral ei olnud välistatud ka see, et vaene perekond jääb lihtsalt nälga. Tegelikult on väga hämmastav, et tänapäeval ei või lastel paluda mitte midagi teha. Eriti jabur näide tänapäevast on see, kui Uus-Meremaa ametnikud leidsid, et lapsed võivad ennast kehalise kasvatuse tunnis väsitada ja vigastada. Peaaegu samasse kategooriasse kuulub ka Sotsiaalministeeriumi uus seaduseelnõu, millega tahetakse laste füüsiline karistamine täielikult keelata. Nende väidetega ei kutsu ma üles lapsi peksma või kasutama lapstööjõudu, aga inimesed võiksid siiski mõista, et mõningane kasvatus ja kerge tööharjumus tuleb nendelastele tulevikus kasuks. Jõudes tagasi Vargamäele saame aru, et 19.sajandil olid vajadused ja olud teised ja me ei ole objektiivsed kui võrdleme Indreku ja teiste laste elu tänapäevaste standarditega. Naise peksmisega, tõesti, ei saa nõustuda
Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks riikide omavaheliste tülide rahumeelne lepitamine ja rahvusvaheline koostöö. Rassism-maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrtsust. Reform- ümberkorraldused, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada. Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi. Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. Terror- vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned
International Organizations RIR6005 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et kõik tema liikmed omaksid standartseid seadusi nende kuritegude suhtes. Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õ...
· tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. 10. Repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva
purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama. Milles seisnes Versailles'i rahuleping? Rahuleping oli mõeldud sõja ärahoidmiseks. Selles seisnes kaotajariikide karistamine. Saksamaalt võeti ära palju maid ja asumaid nt Ruhri ja Elsass-Lotring. Saksamaa pidi ka hakkama maksma reparatsiooni makse võitjatele ning Saksamaal ei tohtinud enam olla suurt sõjaväge, neile lubati vaid 100 000 maaväelast ja 15 000 mereväelast. Paljusid maid ja asumaid võeti ära ka Saksamaa liitlastelt. Näiteks võeti Trianoni rahuga Ukrainalt 72% tema territooriumist. Selle lepinguga prooviti ära hoida sõdu tulevikus. Minu arvates oli Versailles'i rahuleping liiga karm.
Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: ·palli mängupanek, ·mängu peatamine, kui pall on "surnud", ·minutilise vaheaja korralduste andmine, ·viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, ·vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. ·reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: ·varustuse kontroll ja heakskiit, ·palli lahtiviskamine väljaku keskelt, ·lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, ·ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, ·ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, ·protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus, ·reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.
talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Metsavennad Eesti, Läti, Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 Nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt vajadusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. Massirepressioon - surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Euroopas omavad kõrget väärtust ka inimõigused. Tänu nendele õigustele on Euroopa väga sobiv koht pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Inimõigused tagavad turvatunde, stabiilsuse ja vabaduse ennast erinevates olukordades kaitsta. Mitmel pool maailmas pole inimestel taolisi hüvesi nagu Euroopa inimestel. Näiteks Lähis-Ida riikides, kus levinuim religioon on islam, pole naistel ja lastel niivõrd palju õigusi ning seetõttu on neil enda kaitsmine keerukas. Euroopas on kurjategijate karistamine õiglasem ja inimlikum kui mõnedes teistes kohtades – varastel ei raiuta maha käsi ning inimesi ei hukata blasfeemia pärast. Inimõigused tagavad töötajatele nõuetele vastavad töötingimused ja haiglates viibivaid patsiente koheldakse väga hoolivalt ja väärikalt. Lisaks on Euroopas mitmeid organisatsioone ja asutusi, mis kontrollivad inimõiguste rakendamist ning seisavad nende eest. Eestis on inimõigused ja nende kasutus sama kõrgelt arenenud ning väga eeskujulik
IV osa on laps ja perekond (Lastega perekondade toetamine, lapse tundmaõppimine, üksikvanemaga perekond, lapse eraldamine perekonnast, suhtlemine lahus elavate vanematega, õigus saada teavet puuduva vanema kohta, suhtlemine eri riikides elava vanemaga). V osa räägib lapse kohtlemisest ja karistamisest (Lapse kohtlemise üldpõhimõtted, hädaohus olev laps, kaitse seksuaalse kuritarvituse eest, lapse karistamine, spetsialistide arvamus õiguserikkujate karistamisel või lapse saatuse otsustamisel, lapse vabaduse piiramine, kinnipeetava lapse kohtlemine, kinnipeetava või piiratud vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine) . VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine).
kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli
nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist ega arutelu. 6. Mis on kriminaalmenetluse eesmärk? Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid selgitamaks välja, kas toimepandud tegu on kuritegu ja kes on selle toimepanemises süüdi. Samuti toimub kriminaalmenetluse käigus süüdlase karistamine. 7. Missugused on põhinõuded kriminaalmenetlusele? · Keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Süü peab tõendama riiklik süüdistaja. Kui süüd tõendada ei suudeta, tuleb isik õigeks mõista. · Kedagi ei tohi käsutada süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. · Kedagi ei või kuriteos kahtlustatavana kinni pidada ilma kohtu selle kohase loata kauem kui 48 tundi. 8
Riigi avalik võim : riigiorganitesüsteem: riigikogu , valitsus , riigikohus. 5. Kuidas võib jaguneda riigi rahvastik? Riigi rahvastik võib jaguneda etograafiliseks ja poliitiliseks. 6. Loetle riigi spetsiifilisi ülesandeid. 1. Riigivõimu otsus on kõikidele riigiterritooriumil elavatele või viibivatele isikutele kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Maksude kogumis õigus. 7. Loetle ja kirjelda Eesti Vabariigi sümboolikat. Eesti Vabariigi lipp 1881 esimest korda Eesti Vabariigi vapp suur ja väike vapp Eesti vabariigi hümn- ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm,, 8. Erinevad valitsusvormid TABEL! Absoluutne monarhia, Konstitutsiooniline monarhia, Vabariik, Diktatuur. 9. Demokraatia Demokraatia on valitsusvorm , milles rahvas valib oma esinduse parlamenti , nn . rahvavõim. 10
tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olulisele tunnusele. Väärkohtlemisliigid omakorda rühmitatakse vormidesse. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne,
Järgnevad aastad oli laps naistepoolel, kuid võis juhtuda ka, et isa, kellel polnud aega, ega ema, kes oli liiga noor ja kogenematu, ei võtnud lapse kasvatamisest osa ja laps kasvas hoidjate valve all. Varakad kreeklannad imetasid oma lapsi harva ise. Tavaliselt anti nad ammedele. Laps oli kuni järgmisesse vanusegruppi jõudmiseni ema kaitse all olev. Kasvatusvahendina olid iidsest ajast tuntud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Siia juurde kuulusid ka hirmutavad muinasjutud, kuid üldiselt peegeldus juba väikestele lastele jutustavates lugudes rava kõlbeline maailmanägemine ning eelkõige Homerose kangelane. Kreeka poiss hakkas juba seistmeaastaselt õppima relvakäsitlemise oskust, muusikat(laulmist ja mänguriistal mängimist) ning tantsu. See oli vajalik igale inimesele, kes tahtis osaleda religioossetel pidustustel, mida oli kreeklase igapäevaelus palju
võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. 10 LASTEKAITSESEADUS Kehtiv lastekaitseseadus ütleb, et „lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.” (§31/1). Seadus ise tundub olevat lapsesõbralik keelates laste füüsilise karistamise, mis aga ei tähenda, et seaduse täitmisega on lood sama head. Uskuda, et seadus muudab ühiskonna väärtushinnanguid ja norme on ilus, aga kas seadus ka tegelikult nii toimib?
On ka teisi viise lastele selgeks teha et nad ei käitunud õigesti või ei käitu õigesti.Minu arvates tekitavad karistused teismeliste noorte ja vanemate vahel vaid "paksu verd".Ka minu ema on mind mitmeid kordi karistanud,ka isa,aga nendega rääkimine ja jutud aitavad minu arvates tunduvalt rohkem.Seda mis nad räägivad paneb mõtlema,aga karistused panevad vaid oma vanemais põlgust tekitama,kuigi me ju teame et nad tahavad meile vaid parimat. Eriti mõtetu on füüsiline karistamine.See ei pane mingil määral mõtlema ega arvama et vanemad tahavad sule vaid kõige paremat.Ma ei saa aru mis vanemad küll siis mõtlevad kui "teevad lapsel kõrvad punaseks",mis nad arvavad et see kui laps neid pelgab,kardab taas peksa saada mingi tembu eest,et see siis peatab neid järjekordset vingerpussi tegemast?Selle jaoks on sõbrad kes ei lase selle peale mõelda ja nagu õeldakse:"ütle kes on su sõbrad ja ma ütlen kes oled sina".Sõbrad viivad ikka alati sellele samale teele
Mida vägivaldsem oli isa, seda sagedamini jäi tütar klassikursust kordama. Kehalise karistamise vastu Laste kehalist karistamist kritiseeritakse üha teravamalt ja selle ebahumaanse karistusviisi likvideerimiseks on tekkinud laiaulatuslik rahvusvaheline sotsiaalne liikumine, mis hõlmab paljusid ühendusi ja organisatsioone.Paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelustavad laste kehalise karistamise kõik vormid.Rootsi oli esimene riik, kus keelustati laste igasugune kehaline karistamine.Rootsi eeskujule järgnesid peagi ülejäänud Põhjala riigid ning seejärel ka paljud teised Euroopa riigid.Eesti peaks samuti liikuma laste kohtlemisel Euroopa Liidu teiste riikidega samas rütmis.On ilmne, et Eestiski kannatavad paljud lapsed kehalisest karistamisest tekkinud tagajärgede käes.Kui Eestis tahetakse langetada vägivallakuritegevuse taset ja vähendada hälbivust,siis üks esimesi samme selles suunas oleks laste kehalist
Jaan Sild Lapsed, keda on kasvatatud sõnadega, ei pruugi tulla nendest häid lapsi, sest nad ei ole karistada saanud valesti tehtud asjade eest (valesti tehtud asjade all pean silmas lõhkumine, laamendamine ja muu selline). Kui lapsi kasvatada ainult sõnadega, siis on see sama hea kui last üldse mitte kasvatada, sest laps ei pruugi alati kõike kuulata, mida vanemad räägivad ning võivad teha samuti ka öeldule vastupidist. Vanemal ajal oli füüsiliseks karistuseks karistamine vitsaga. Muidugi oli ka olemas palju karmimaid viise kuidas karistada (näiteks lüüa pead vastu pliidi rauda), aga need karmina meetodid on minu arvates juba liiga karmid. Kui aga võrrelda vanemaid karistusmeetodeid praegustega, siis võiks öelda, et nüüd on mindud palju heldemaks. Kui lapsevanemad ütlevad, et neil on ka oma elu, siis mina ütleks selle peale, et nende elu ongi laste kasvatamine ja tööl käimine, et lapsi kasvatada. Kui inimesed on otsustanud, et
kohustus. Sul on õigus olla kaitstud, kuid vanemate seisukohast tähendab see kohustust valvata su järele ja hoida sind ohtude eest (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapsevanema- oigused-ja-kohustused). Igal lapsevanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolt kanda. Vanemal ei ole lubatud sind ei kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta sind hooletusse. Ta ei tohi sinu vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. Tähendab, sinu kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige sinu võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega sa suhelda tohid. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda sinu vara ja raha eest ning sind esindada (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapsevanema-oigused-ja-kohustused). Veel on igal vanemal õigus esindada oma last
- Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine) Positiivne suhe mõjutatavaga (meeldimine, sarnasus; positiivsete kontaktide sagedus, füüsiline atraktiivsus, seostumine eduga, tasu) Atraktiivsus Huumor Sõnumi edastamine enesekindlalt Mõjutatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale Poolt ja vastu argumendid Vastastikusus Ärevuse tekitamine (koos lahendusega) Moraalile rõhumine Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine, isiku enda aktiivsus, vabatahtlik)
vaherahu juba ennem sõjalise tegevuse algust. Posvoli leping: 1557. aastal sõlmivad Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu. Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola Kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik ja Taani kuningriik 3.Vana- Liivimaa häving 1558. Aastal saatis Moskva tsaar Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes ilma vastupanuta vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu,
riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg kroonumõisate talupoegadele, kuid erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei paranenud. Aadlike jaoks muutus elu Rootsi ajal märgatavalt. Algselt proovis Rootsi allutada aadlikke tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
jumalateenistused ja katoliku kiriku pearõhk usu välisele küljele). - talupoegadel kristlike arusaamade ja muinasusundiga seotud nähtuste segunemine või vanade tavade järgimine. · Muutused talupoegade õiguslikus ja majanduslikus olukorras: Eesti talupoegade olukorda keskajal iseloomustas pidev õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine: - Jüriöö ülestõusu mahasurumisele järgnes eesti talupoegade ulatuslik karistamine. - Mõisate rajamine ja nende arvu pidev kasv (16.saj. ~500 tk.). - Kasvav vajadus teravilja järele Euroopas põhjustas mõisapõldude laiendamist, et suurendada vilja väljavedu. - Teotöö (teoorjuse) pidev osatähtsuse kasv talupoegadede koormiste hulgas seoses mõisapõldude laiendamisega. - Naturaalandamite pidev suurendamine, mida soodustasid eriti teravilja kõrged hinnad.
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
-hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
