Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Surmanuhtlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus?
Surmanuhtlus
Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmaga.Tänapäeval ei ole surmanuhtlus enam nii levinud, vanasti oli see kõige kõrgem karistusmäär. Tänapäeval on levinumad meetodid surmanuhtluseks mahalaskmine(Hiinas), mürgitamine (Hiinas, USA-s), pea maharaiumine (Saudi-Araabias),poomine ja kividega surnuksloopimine ( Iraanis ) ning surmamine elektritoolil(USA-s).
2005. aastal hukati 22 riigis kokku 2148 inimest. Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul.
Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis kuritegusid ja on otsustanud, et pole muud karistust kui surmanuhtulus. Osades riikides on põhiseaduses kirjas, et igal inimesel on õigus elule aga kui on pandud toime väga raske kuritegu ollakse vastu põhiseadusega kuid see peab olema tõesti väga raske kuritegu mis ei ole väärt ellu jätma.
Surmanuhtlus-õiglane karistus ? Mina olen täiesti surmanuhtluse poolt, kuna kui inimene on võtnud kelleltki elu siis on see täiesti piisav karistus. Surmanuhtlus on sama võrdsusega kui eluaegne vangistus . Surmanuhtlus kehtib kõigile olenemata soost kuid enamasti on raskete kuritegude sooritajaks mehed mitte naised.
Enne surmanuhtluse sooritamist käib väga põhjalik uurimine kuidas juhtus, miks juhtus ja kes süüdi on ning kui inimene lõpuks osutubki süüdlaseks siis võib ta ennem surmanuhtlust oodata aastaid kuni on põhjalik uurimine lõppenud.
Surmanuhtluse vastu olevad argumendid:
Vangide ülalpidamine on suur kulutis vaestele riikidele.
Surmanuhtlus peaks hirmutama kurjategijaid kui ometi mitte.
Surmanuhtlus võtab võimaluse sooritada uusi kuritegusid.
Kui surmanuhtlus on täide viidud ja on selgunud uued asjaolud ning hukatu ei osutu süüdlaseks ei saa ülekohut enam heastada.
Surmanuhtluse poolt olevad argumendid:
Kurjategijale tuleb anda võimalus meeleparanduseks, et ta saaks aru kui valesti ta on käitunud ja võtab antud võimalusest tõepoolest maksimumi ja parandab ennast ja ei soorita enam raskeid kuritegusid.
Inimesel pole õigus otsustada teise elu või surma üle.
Kas eestis võiks kehtestada surmanuhtluse? Mõnes mõttes võiks, kuna siis oleks riigis palju rangem kord ja inimesed ei sooritaks nii palju kuritegusid. Tegelikult mina ei pea seda nii õigeks, kuna inimene on ikkagi inimene, tagasi tegemine on lapsik, minumeelest võiks just efektiivsema lahenduse või karistuse välja mõelda, näiteks mängida temaga psüühilist mängu, no tõesti tekitada sellele inimesele trauma ja süümepiinad aga see oleks kordades hullem kui surmanuhtus aga jah minu seisukoht on see, et võiks välja nuputada modernsema karistuse, mitte surmanuhtluse.
Kuid samas kurjategijad väärivad seda surmanuhtlus, et aru saada mida ja kuidas on nad midagi ilmas valesti teinud.
Kokkuvõte
Surmanuhtlus oleks hea tõesti just rahalisest seisukohtast, samas tuleks sisse vastuolu, et kui kurjategijal oli õigus otsutadas selle üle kas see inimene suri kelle tappis, et miks siis mängitakse lapsikut mängu ja tehakse tagasi ning kui surmanuhtluse jaoks on piisav põhjus siis on see väärt karistus. Kui riigis kehtib surmanuhtlus siis mõeldakse rohkem sellele mida teevad.
Surmanuhtlus #1 Surmanuhtlus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairiliiis Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Surmanuhtlus-Reino Veielainenile
10
docx

Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile.

mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu (Saar 1996: 1840) Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon, kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000). 1. SURMANUHTLUS JA ÜHISKOND Surmanuhtlust defineeritakse kolmel erineval viisil: · surmanuhtlus on kättemaks mõrva eest; · surmanuhtlus on karistus mõrva eest; · surmanuhtlus on tagatis, et mõrvar muutuks ohutuks tulevikus Surmanuhtluse sisulised argumendid poolt ja vastu: · kas riigil on õigus surmanuhtlust kui karistust kehtestada ja kohaldada; · kas surmanuhtlus on kuritegude ärahoidmiseks vajalik ja vältimatu; · millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid.

Kirjandus - 7. klass
Kriminaalpoliitika kordamine
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

avalik-õiguslike elu-, kehalise- ja aukaristustega, mille tõrjus uusajal välja vabadusekaotus. Uusaja lõpul hakkasid tekkima töökaristuse alged, kuna XX sajand tõi uue ja tänapäeval valitseva karistusliigi ­ rahalise karistuse. Tänapäevaks on karistusõiguse pika ajaloo jooksul jäänud vähe neid karistusi, mis oleksid kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa riikide karistusõigusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk häbistavad karistused ja sellised, mis heidavad süüdimõistetu ühiskonnast välja (nt sunnitöö ja sellel järgnev õiguste kaotus ehk nn tsiviilsurm). Kriminaalpoliitilises plaanis seisneb sanktsioonisüsteemi põhiprobleem juba sadakond aastat tasumisidee ja kohtlemisidee konkureerimises. Esimesel juhul rõhutatakse enam karistuse olemust ja nähakse selles süüdlase poolt tehtud ebaõiguse heastamist, teisel juhul vaadeldakse karistust

Õigusteadus
Hälbiva käitumise sotsioloogia-TLÜ-konspekt 2012
17
doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Vangla - Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid. - Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid ­ vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp ­ 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu.

Hälbiva käitumise sotsioloogia
Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

ja kult. paktiga on liitunud 161 riiki, ligikaudu 30 riiki, kes ei ole ühegagi ühinenud. Ligikaudu 6-7 riiki ei soovi ühineda kas siis ühe või teisega. Näiteks USA pole ühinenud esimesega. ICCPR-l on kaks lisaprotokolli: · CCPR'i esimene fakultatiivne protokoll (1966) sätestab üksikisikute kaebuste esitamise võimaluse. Sellega on ühinenud 111 riiki. · Teine fakultatiivprotokoll (1989), eesmärk kaotada surmanuhtlus. Juhtiv roll oli Sm, kelle konstitutsioonis on konkreetselt kirjas, et surmanuhtlus on keelatud. Enamik riike, kes on ühinenud, on Lääne -ja Ida Euroopa riigid, lisaks mõned riigid mujalt. Aasiast need riigid, mis on seotud Euroopaga. · Surmanuhtlus võib kõne alla tulla, kui on sõjaolukord või isik on toime pannud väga raske sõjakuriteo ja on kohtu poolt süüdi mõistetud.

Õiguse entsüklopeedia
Euroopa ja Eesti õigusajalugu
34
doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) ­ karistus kerge või raske. Eriline süütegu ­ kiriku lõhkumine ­ eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. ­ elu ja ihukaristus ­ surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mõisakohtutes); varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt tagasi, 14 saj.-st sai end välja osta ( inimelu hind 10 hõbemarka ­ pääs surmanuhtlusest). Vangistusi ei tarvitatus ­ kulukas. Varandust karistuseks määrates said oma osa kõigepealt kohtunikud, siis ülesandjad, kirik ning alles siis kannatanu, mis üle jäi. Kui süüdlane maksta ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude

Õigus
Moraal ja eetika
14
doc

Moraal ja eetika

Oh Jumal küll! Jessas! Isver! Jne. 3. Sina pead hingamispäeva pühitsema. Algne mõte. Hingamispäev ­ sabat ­ algas juutidel reede õhtul päikese loojanguga ja kestis laupäeva õhtuse päikese loojanguni. See oli Jumalale pühendatud päev - käidi pühakojas teenistustel, loeti kodus pühakirja, palvetati ja ei tohtinud teha mingisugust argipäeva tööd. Sabati rikkumise eest - kui keegi ka sellel päeval tegi argipäeva töid - oli ette nähtud surmanuhtlus. Kristlik täiendus. Jeesuski käis hingamispäevadel pühakojas. Ometi oli just hingamispäev see, mis tõi Jeesusele kõige rohkem pahandusi. Ta aitas temalt abi palunud haigeid ka hingamispäeval - tervendades neid imeliselt. Ent tema vastased leidsid, et tervendamine nagu ka arstimine on töö, mida võib teha ainult argipäeviti. Jeesus vastas neile: "Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see

Kriminoloogia konspekt
66
doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast

Sissejuhatus õigusteadusesse
Kriminoloogia loeng
25
doc

Kriminoloogia loeng

Kriminoloogia ­ Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid nin

Kriminoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun