Prantsuse revolutsioon (4)

Koostanud:Liisgren
Pärnsalu 8.c
REVOLUTSIOONI TEKKE PÕHJUSED
Esiteks valgustusest tingitud despoootia ja riigi juhtimisega halvasti
hakkama saava absoluutse monarhia kriitika.
Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused
ning majanduskriisi.
Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis.
Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel
ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes.
Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal
Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks:
1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud
(1%)
2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%)
3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas
(97%)
I seisus II seisus III seisus
Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja
nad ei pidanud makse
III seisuse õlgadele langes maksukoorem
Kokku kutsuti generaalsttadid seisuste esinduskogu mida polnud kokku
kutsutud 175aastat.
Kolmas seisus nimetas end 17. Juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsus teisi
seisuseid enesega ühinema, seetõttu sai Rahvakogust Asutav Kogu kelle
põhieesmärgiks oli kehtestada kontitutsioon.
REVOLUTSIOONI KÄIK
Rahva seas tekkis rahulolematus ning rahva poliitiline
aktiivsuskodanikukaitserahvuskaart.
14.juulil 1789. Aastal vallutati rahvahulgas vihatud Bastille
kindlus.( Revolutsiooni algus )
Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine,
trikoloor.
Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine ­
aadlikute lahkumine.
1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON ­ väljendas
inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust.
1.põhiseadus ­ konstitutsioon:
Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan
Kuningastäidesaatev võim
Kohuskohtuvõim
JAKOBIINID
22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks.
Jakobiinide tugevnemine ­ tugevam rühmitus zirodiinid ­ juhid
Robespierre, Danton, Marat.
Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. ­ jakobiinide käsitöö.
JeanPaul Marat
(17431793)
Maximilien Robespierre
George Jacque Danton (17591794)
(17591794)
JAKOBIINIDE TERROR
Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele.
Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll
jakobiinide käes.
Uus põhiseadusPransusmaa pidi jääma ühtsaks ja jagamatuks
vabariigiks.
Diktatuuri kehtestamine Revolutsiooni päästmiseks.
Jean Paul Marati surm ­ rahvapäästekomitee juhiks sai
Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest
hukati)
1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle
järele".
1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk.
REVOLUTSIOONI LÕPP
Direktooriumpõhines uusrikastele.
Napoleonsurus maha suurema mässu Direktooriumi vastu,
temast sai garnisoni ülem Pransusmaal.
Direktooriumit hakkas valitsema 3 konsolit Napoleon oli üks
neist.
1799.a.riigipöörelõpp Revolutsioonil algus
Konsuli ajastusele.
Hukkunute päritolu
2%
11%
Talupojad
28%
Töölise
14% Aadlikud
Vaimulikud
Kõrgharitlased
7%
Väikeharitlased
8% Andmed puuduvad
30%
Napoleon Bonaparte
REVOLUTSIOON EUROOPAS
Euroopa ei näinud peamist ohtu Pransuse Revolutsioonis.
Võeti vastu otsus sekkuda Pransusmaa sise asjadesse.
Peamised Euroopa riigid kes sekkusid olid Austria ja Preisimaa
Moodustati esimene kualitsioon Pransusmaa vastu:
Austria, Holland, Hispaania ja Inglismaa, Preisimaa.
Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks st kui algselt oli
eesmärk kaista Revolutsiooni siis hakkati hoopis
hõlmama uusi alasi.
Moodustati teine kualitsioon Pransusmaa vastu:
Austria, Preisimaa, Türgi, Venemaa, Inglismaa.
REVOLUTSIOONI TAGAJÄRG
Kaotas aadli ja vaimulike eesõigused.
Kukkutas monarhiaja murdis feodaalsüsteemi.
Seisused kaotati.
Inimesed muutusid seaduse ees võrdseks ja ausse tõsteti
eraomanduse puutumatuse.
Pransuse talupojast sai maaomanik.
Võeti kasutusele meetrissüsteem.
Hakkas levima üllad mõtted vendlusest, inimeste võrdsusest,
vabadusest ja õiglusest.
Tõi kaasa vägivalla ja poliitiliste vastaste
massilise hävitamise.
Paljud 20.sajndi diktaatorid võtsid eeskuju Pransuse
Revolutsiooni terrorist.