“Kolmkümmend aastat armastust“ Eduard Vilde (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Karistamine – vajalik kasvatusmeetod või vägivald?

Karistamine ­ vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga. Olgem ausad, enamik häid vanemaid on siiski aeg-ajalt pidanud oma lapsi karistama. Palju sõltub sellest, kuidas lapsepõlves kasvatati neid endid. Kui neid vahetevahel asja pärast karistati, siis analoogsetes olukordades karistavad oma lapsi nemadki. Kui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuulmise ilma karistusteta,

Psühholoogia

6

docx

Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.

 Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte.  Vabakasvatus pole vabandus!  Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta.  Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest.  Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast.  Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead.  Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud seda.  Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi. Vähene positiivne suhtumine. 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest

Perekonnaõpetus

9

docx

Aja vaim ja kasvatus

endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks. Foto Koolivorm 1988 Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid, aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus. Lugesin 12

Pedagoogika

20

doc

Piiride seadmine

KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................

Eripedagoogika

11

doc

Armukadedad lapsed

Ühiskonnas on koostatud palju juhendeid, mis ütlevad täpselt, milline üks õde või vend olema peaks ja just need tekitavad vanemates ootusi, millised nende lapsed olema peaks. Nendest ootustest võivad saada ka normiks teiste laste jaoks, kes saavad sellest ettekujutuse, kuidas õde või vend käituma peaks ja tänu sellele mõjutab vanemate hoiak lapsi veelgi. Ettekujutustest õest ja vennast võib saada reaalsus. Suurt rolli mängib vanusevahe kahe lapse vahel, sest kui vahe on kuus aastat, siis võib neid lapsi võrrelda kui erinevaid indiviide, need lapsed ei võistle üksteisega tähelepanu pärast kuigi palju ega pea mänguasju jagama. See, milliseks kujuneb side õdede-vendade vahel, sõltub enamasti sellest, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad. Mõnikord ei kujune õdede-vendade vahel kunagi head suhet, selle asemel tulevad konfliktid armukadeduse pärast. Kui õed ja vennad on täiskasvanueas pidevalt

Psüholoogia

9

docx

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS.

Nad on alati elanud kiirete muutuste ajastul. Nad suudavad visuaalset infot töödelda oluliselt kiiremini kui nende vanemad. Nad on juba üleskasvades harjunud tegelema mitme asjaga korraga. Nad tahavad olla maailma parandada. Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi. Kasvamine postmodernlistlikus maailmas Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus, mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: ,,Ei ole fakte on ainult tõlgendused". Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks. Meie väljakutse

Enesejuhtimine

46

docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlve varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Sellist kohtlemist võib ette tulla juba varakult ja igas ühiskonnakihtides. Psüühilist abi ei vaja need lapsed, kellele on lapsepõlves osaks saanud rohkelt armastust ja mõistmist ning ei ole kogenud vägivalda nii füüsilist ega vaimset. Kuid nendel kellel on psühhiaatrilist abi vaja saavad seda läbi erinevate teraapiate ja sotsiaalfondi abil. Kuid ka siin tuleb silmas pidada seda, et terapeudid on inimesed ja tihti ei pruugi nad tähelepanu pöörata kliendi tegelikele probleemidele ega lasku sügavuti. Teraapiaid on erinevaid pikemaajalised ja lühiajalised. Pikaajalised

Psühholoogia alused

24

doc

Kasvatus eri kultuurides

pidi silma paistma oma heldusega. Muistsed kreeklased panid väga pahaks tänamatust. 6 Füüsiline kultuur muutus kreeklastel üheks olulisemaks tsivilisatsiooni teljeks. Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele

Alushariduse pedagoog

Kommentaarid (0)