Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg? (0)

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg?
Arutlus
Rootsi ajaks nimetatakse Eesti ajaloo perioodi 17. sajandil. Sellel perioodil olid Rootsi kuninga juhtimise all nii Eestimaa kubermang , Liivimaa kubermang kui Saaremaa. Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne?
Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti-saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine . Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg kroonumõisate talupoegadele, kuid erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei paranenud.
Aadlike jaoks muutus elu Rootsi ajal märgatavalt. Algselt proovis Rootsi allutada aadlikke tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi. Tühja riigikassa tõttu alustas Karl XI reduktsiooni ehk erakätes olevate riigimaade tagasivõtmist. Aadlikud ei olnud sellega rahul, kuna nad pidid hakkama Rootsile renti maksma. Liivimaal riigistati 4/5 maadest. Karl XI tegevuse tagajärjel peaaegu kaotati aadli omavalitsus ning kehtestati oma tahe . Aadlike plussideks Rootsi ajal olid kindlasti vilja müügist saadud suur tulu ning ka see, et Rootsi kuningas ei suutnud riigistada kõiki mõisaid. Aadlikud hakkasid saama väiksemaid koormiseid, kuna talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslikule olukorrale. Aadlikud kaotasid õiguse tõsta talupoegade koormiseid ning ajada neid taludest välja. Aadlike jaoks oli Rootsi aeg siiski rohkem kahjulik, kuna enmik neist pidi maksma Rootsile renti ning nende õigused talupoegade üle vähenesid.
Rootsi ajal paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu reduktsioonile täienes riigikassa ning rohkem raha läks hariduse ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal oli valdavaks usuks Luteri usk. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering, kes andis välja ka esimese eesti keelse aabitsa. Sel ajal hakati korraldama nõiaprotsesse. Avaldati juhend, kuidas nõida ära tunda ning levinuimaks karistuseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal. Rootsi ajaga algas ka rahvaharidus. Toimusid õpetajate seminarid , et koolmeistreid koolitada . Lõuna-Eesti oli Rootsi aja lõpuks rahvakoolidega kaetud. Tänu sellele oli lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. 1632. aastal avas Tartus uksed Tartu Ülikool. Rootsi ajal koostati esimene eesti keele grammatika. Ilmus ka esimene lõunaeestikeelne Uus Testament . Rootsi aeg pani suuresti aluse haridusele Eestimaal.
Rootsi ajal oli Eestimaal 12 linna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste ehk gildide liikmed. Käsitööalal säilis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord. 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eestimaa põlisrahvas. Käsitööliseks saamise eeldus oli saksa rahvus. 17. sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure. Püsivamat manufaktuuritööstust Rootsi ajal veel ei kujunenud. Linnadele jäi olukord Rootsi ajal üsna samaks, mis oli enne.
Mina arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks kuldne. Sel ajal oli eestlaste jaoks nii plusse kui miinuseid. Kuid plussid kaaluvad minu arvates miinused üle. Aadlike omavalitsust piirati, talupojad said rohkem õiguseid ning nende koormised olid vastavuses nende talu majanduslike võimalustega. Aadlil ei olnud talupoja üle enam täielikku õigust, talupoeg võis aadliku üle isegi kaevata. Kõige olulisemaks plussiks on minu aravates hariduse areng. Rootsi ajal hakati eestlaseid õpetama, avaldati esimesed eesti keelsed trükised ja loodi rahvakoole ja Tartu Ülikool. Nende põhjuste tõttu oli minu arvates Rootsi aeg Eestimaal kuldne.