Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel (0)

Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel
1918.aastal lõppes esimene maailmasõda . Kaotajaks jäid Saksamaa ja tema liitlased. Peale seda hakkasid võitjariigid arutama mida teha kaotajariikidega. Hakati koostama Versailles ’i lepingut.
Versailles’i rahulepingu tingimusi arutati Pariisi rahukonverentsil. Selles osalesid USA president Woodrow Wilson , Suurbritannia peaminister David Lloyd George ja Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau . Wilson soovis hoida rahu ka tulevikus ning, et Saksamaad koheldaks õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda selleks, et taastada Briti Impeeriumi kaubandussidemed teiste rahvastega, samuti tahtis ta säilitada Briti Impeeriumit. Clemenceau tahtis Saksamaa täielikult purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama.
Milles seisnes Versailles’i rahuleping ? Rahuleping oli mõeldud sõja ärahoidmiseks. Selles seisnes kaotajariikide karistamine. Saksamaalt võeti ära palju maid ja asumaid nt Ruhri ja Elsass -Lotring. Saksamaa pidi ka hakkama maksma reparatsiooni makse võitjatele ning Saksamaal ei tohtinud enam olla suurt sõjaväge, neile lubati vaid 100 000 maaväelast ja 15 000 mereväelast. Paljusid maid ja asumaid võeti ära ka Saksamaa liitlastelt. Näiteks võeti Trianoni rahuga Ukrainalt 72% tema territooriumist. Selle lepinguga prooviti ära hoida sõdu tulevikus. Minu arvates oli Versailles’i rahuleping liiga karm.
Missugune oli maailmamajandus peale esimest maailmasõda? 1920. aastate esimesel poolel korraldasid maailma juhtivad riigid oma majanduse põhjalikult ümber. Mindi üle konveiersüsteemile millega sai alguse tarbekaupade hulgitootmine. USA-s, Prantsusmaal ja Põhjamaades suudeti oma majandus kiiremini ümberhäälestada ning nendes maades algas majanduslik tõus, mis kestis 1929.aastani. Suurbritannias ei toimunud majanduse areng sama kiiresti. USA-st sai maailmamajanduse juhtriik. Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas . Saksamaal toimus inflatsioon , sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse.
Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi miljoneid inimesi töötuks ning selletõttu inimeste ostujõud vähenes. Sama toimus ka Euroopas. USA süüdistas Euroopat majanduskriisi tekkimises, öeldes, et eurooplased ei osta piisavalt USA tooteid ning neil tekkis seetõttu ületootmine. Euroopa aga süüdistas USA-d kriisi tekkimises ning tõi põhjuseks, et nad ei saa oma kaupu USA-s müüa kõrgete sisseveomaksude pärast.
Tänapäevani pole ajaloolased ja majandusteadlased jõudnud peapõhjuse suhtes üksmeelele. Näiteks arvavad mõned, et tähtsaim põhjus oli kaupade ületootmine. Teised arvavad, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mina isiklikult arvan, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse.
Ülemaailmse majanduskriisi lõpuks nimetati 1933.aasata. 1932.aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas New Deali majanduskriisist väljatulemiseks. Seda järgides hakkas USA majanduskriisist välja tulema . Prantsusmaal võttis see rohkem aega, sest nad hakkasid New Dealiga sarnaseid seadusi rakendama 1930.aastate teisel poolel. Suurbritanniale avaldas majanduskriid väiksemat mõju kui Prantsusmaale või USA-le, sest Suurbritannial oli palju temast sõltuvaid riike, kuhu nad said oma kaupu müüa ka kriisiaastatel. Lisaks seadsid nad sisse tollimaksud välismaistele kaupadele. Itaalias, Saksamaal jt riikides, kus valitses diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte. Niimoodi hakati majanduskriisist vaikselt välja tulema.
Stella-Maria Link
9.klass