Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel - Konspekt

4

doc

Maailmne majanduskriis 1929 aastast

KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO

Ajalugu

2

odt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL

Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotajad, Keskriigid, (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Saksamaale suruti peale selline leping, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja ei tahetud, et Saksamaa tugevneks. kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30

Ajalugu

5

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

· vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918

Ühiskond

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

· vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918

Ajalugu

6

rtf

Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping

1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest,

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Nii siis sõlmis ta selle Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liit tahtis kommunismi kogu Euroopasse. Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse

Ajalugu

2

rtf

Ajaloo kordamine pt 1-2

AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulep

Ajalugu

2

odt

Riik kahe maailma vahepeal

1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonveren

20. sajandi euroopa ajalugu