finantseerimiseks. funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit. Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama: huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt; inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist; seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks
USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb
USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem
Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine
inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kultuur, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Sotsiaalsete liikumiste tunnused Üleilmne ulatus Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia.
nõudmised on õigustatud ja targad. Samas kuuletutakse ka traditsioonide, karismaatilise liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest. o Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
Kõik kommentaarid