Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus Fibrokartilagiinne kallus Periostist moodustunud uus luukude
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus:
võib seda pidada traditsiooniliseks eesti kodu mööbliks. Tuntuimad on Lutheri toodangust kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504 5 1920. aastatel jõudsid Eestisse uued mööblistiilid art deco ja funktsionalism. 1930ndatel kasvas
1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selek...
kõva kallusega. Luukoe paranemine algab murru otsetest natuke kaugemal, kus verevarustus on vähem kahjustatud. Pehme kalluse suurus ja kõhrkoesisaldus sõltub murrufragmentide stabiilsusest. Intramembranoosne ossifikatsioon 4 Intramembranoosset ossifikatsiooni alustavad prekursor-rakkudest tekkinud osteoblastid. Murruotste vahele kasvab granulatsioonkude. Kallus kasvab murru suunas, kui ta jõuab piirkonda, kus verevarustus ei ole piisav, hakkab toimuma endokondraalne ossifikatsioon. Endokondraalne ossifikatsioon Murrupiirkonna hüpoksilised tingimused võimaldavad ainult kõhrkoe kasvu ja seega endokondraalset ossifikatsiooni. Kondrotsüütide vahele kasvavad uued veresooned. Mõne aja pärast kondrotsüüdid hüpertrofeeruvad ning kaltsifitseeruvad. Uued veresooned
IMETAJATE KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida.
väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena,
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
650 1503357432 8500 A Paju 650 1100234565 7200 S Mets 650 2201187032 15300 K Tammearu 479 10102043915483 4500 J Veski 479 10102043909371 6340 M Toman 650 2261998384 2000 R Luhats 479 10102043984730 9460 K Kask 650 2210348636 3640 T Rebane 650 2203949463 9845 T Mägi 479 10102043934518 8820 J Toomsalu 479 10102043998710 12000 T Tambet 650 1188763263 4560 E Viisimaa 650 22987698434 3400 R Kallus Kujund koosneb poolsilindrist, väiksest risttahukast ja suurest risttahukast a 10 b 100 c 10 k 5 l 10 r 3 S(täispindala) 4544,2477796077 V 9358,6283305885 Ristlõike number on jääk õppemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082176 Variant 26
mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude,
keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1
25 A Paju 650 1100234565 460.16 S Mets 650 2201187032 977.85 K Tammearu 479 10102043915483 287.6 J Veski 479 10102043909371 405.2 M Toman 650 2261998384 127.82 R Luhats 479 10102043984730 94.6 K Kask 650 2210348636 232.64 T Rebane 650 2203949463 29.21 T Mägi 479 10102043934518 563.7 J Toomsalu 479 10102043998710 766.94 T Tambet 650 1188763263 1291.44 E Viisimaa 650 22987698434 217.3 R Kallus 650 2247607834 287.6 S Susi Ideaalne inimene Kas tunned i Nimi Anne Algandmed Isikukood 49012120369 l 170 pikkus (cm) l - pikkus (cm), m - mass ( m 60 mass (kg) Sünniaeg 12.12.1990 sünniaeg: pp.kk.aa Ideaalne mass ehk kaal
pööriseks. Kaera pähik on mitmeõieline 2-4 õit pähikus. Terad kinnituvad üksteise külge õieraokestega. vaheter Välis sõkla tipu kuju: välistera a · Ogateravik (suurim) · Hammas sisetera Metsikul kaeral on hobuseraua kujuline kallus alumisel teral (osadel liikidel kõikidel teradel). Oder Igal peatelje lüli astmel kolm üheõielist pähikut. 6 realine 2 realine Hordeum vulgare Hordeum disticum Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas
3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos?
Sojauba on kõige valgurikkam, päevalille õlid on idulehtedel, rapsis on endospermis ehk toitekoes. Jääkainete mahutid: 1.idulehelisedrafiidid 2.iduleheliseddruusidkristallid 3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja
Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e
4 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused (1) Põhjust tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed. Taime kudesid vigastadades kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus. Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist) - vähediferentseerunud haavakoest kasvavad võsud ning juured. Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sellel meetodil põhineb meristeempaljundus. Taimerakkude võime moodustada puuduvaid kudesid lubab mõningaid taimeliike paljundada näiteks pistokste teel: taime küljest lõigatud oksake kasvatab alla juured
Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude. Paiknemine - eristatakse tipmisi(varte ja juurte tippudes, pungades), külgmisi(kambium) ning vahe(varre sõlmekohtades asuvaid) algkudesid. Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest.
Võimaluste piires võib anda lisavalgust taimelampidega 23 tundi ööpäevas. Väetamine lõpetatakse ja kastmist vähendatakse märgatavalt. Algab puhkeaeg. [4. Internet] 4. KAKTUSELISTE PALJUNDAMINE Suurimaks veaks kaktuste paljundamisel on kaktusepistiku kohene muldapanek, kastmine ja päikese kätte tõstmine. Selline tegevus võib kaasa tuua kaktuse põdemise või hukkumise. Kaktusepistikud peavad enne istutamist kuivama 48 tundi, et lõikekohale tekiks kallus. Vastasel korral võib kaktus hakata juurdumise asemel mädanema. Kaktusi ei tohiks pärast istutamist nädal aega kasta. Päikese kätte tohib taime tõsta alles pärast juurdumist. Talve jooksul välja veninud kaktusi on võimalik uuendada. Lülidena kasvavaid kaktusi, nagu viigikaktused, on lihtne paljundada või uuendada, lõigates ära ühe lüli. Sammasjalt kasvavate kaktuste puhul tuleb ära lõigata kaktuse tüve ülemisest osast umbes viie sentimeetri pikkune jupp. [3. Internet]
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja
muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste.
millega peab patsiendi ravis arvestama. Luumurdude füsioteraapia Luumurdude paranemise periood Üldiselt sõltub luumurru paranemise aeg sellest, kus piirkonnas murd on. Kaks tähtsamat faasi luumurru paranemisel on: • Kalluse (lad.k callus- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude) teke: osaline luu paranemine, kui luuotstesse formeerub esmane kallus nii, et piikonnas on minimaalne liikuvus. Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik. Röntgenpildilt pole näha murrujoont, sest luu trabeekulid ületavad piirkonna, kus oli murd
preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne jagunemine) ja sees on sisemiste rakkude mass korpus (anti, peri, transversaalne jagunemine). Kõige nooremad rakud on tipus; mida kaugemal tipust, seda vanem. Jaguneb omakorda: CZ korpuse ja tuunika rakud, sh tüvirakud
Püsivalt poolduvad – pidevas paljunemises Kõrresõlmedes – vahemeristeem Hajusalt lehtedes – hajus meristeem Varre ja juurte juhtkimpudes – külgne meristeem e. kambium Taime vigastatud kohtades – haavameristeem e. kallus Püsikoed 1. Kattekude a) Epiderm – 1-kihiline tihedalt paiknevate (vaheruumideta) rakkude kiht b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla
Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks
Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodus meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude, asub taimede võrsete tipus, pungades ja mitmel pool mujal. Kallus ehk haavkude, sisaldab ka meristeemi. Taimede meristeempaljunduse põhiline käik: 1) Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmesse. 2) Meristeemirakkudest hakkavad kasvama uued võrsed. 3) Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4) Juurdumissöötmel kasvatatkse taimi seni, kuni neist on arenenud istutamisvalmis istikud. Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogumhübridoomide loomiseks
meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele
KOED · Taimekoed jagunevad: algkoed(asuvad juure, varre jne kasvukohas, rakud väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed. · Püsikoed jagunevad: kattekoed, juhtkoed, põhikoed, tugikoed, erituskoed. · Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes vahemeristeem · Hajusalt lehtedes hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades kallus e. haavameristeem KATTEKOED · Epiterm noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja tra...
Näiteks paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meristeempaljunduds meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes), pungades ja mitmel pool mujal sh. Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja
läbimurdumisel luu kasv peatub. 2. Jämedaks kasvamine toimub apositsiooni e. pealistumise teel perikondraalsel ossifikatsioonil Luukoe regeneratsioon Kahjustuse korral hakkavad kambiaalse kihi rakud paljunema, muutuvad osteoblastideks, mis moodustavad kahjustuse kohas põimikluu. Luumurru korral haarab põimikluu murru enda sisse ja tungib luu fragmentide vahele. Moodustub fibroosne, siis kondrofibroosne, seejärel kondraalne ja luuline kallus, lõpuks formuleerub luukude. Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest.
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud
Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre sõlmekohtades asuvaid) meristeeme. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke -- kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed -- haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Ka kallusemeristeem on sekundaarne algkude. 2.1.1. Apikaalsed algkoed
Osad kohastumusega taimed suudavad ioonide kogust kontrollida ja reguleerida. 10. Biootilised stressifaktorid. Herbivooria kui nt loom sööb taime osaliselt ära patogeenid tihedus kui kasvatakse liiga tihedalt ruumi vähe, valgust vähe. 11. Stressiained. Antioksüdandid Polüamiidid Proliinid, glütsiinis Suhrkud ja polümeesed alkoholid. (soola je veestressi puhul= Fütoaleksiinid bakterite ja haiguste puhul Kallus haava korral Proteiinid Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused: (kaasa sündinud) 1 mehhaaniline paks kutiikula (väikesed tegelased ei saa läbi), Õhulõhed allpool 2 Keemiline enamlevinud. Toodab kaitseaineid söödikute vastu derpeenid putukate vastu, alkaloidid selgroogsete vastu. Vastuvõtlikkus haigustele:
· Juurepistikuga paljundatakse liike, mille juurtel on uinuvad pungad, milledest kasvavad uued võrsed. · Paljundamiseks peab kaevama emataime juured lahti ja sealt võtma juuri niisuguse arvestusega, et 50% emataime juurtest jääks terveks. · Pistikud tehakse sügisel. · Pistikuteks sobivad 0,5 1,5 cm läbimõõduga juured, mis lõigatakse 510 cm pikkusteks. · Seejärel asetatakse juured liiva ja hoitakse mõni päev soojas, et tekkiks kallus. Seejärel viiakse pistikud keldri talvituma (liivas, saepurus või turbas). · Kevadel tuuakse pistikud kasvuhoonesse ja istutatakse substraati nii, et ülemine juure pind oleks substraadipinnaga tasa. · Suve lõpuks on taimed valmis istutamaks välja. 27.04.2016 Marje Kask 105 Paljundamine juurepistikuga 2 · Juurepistikuga saab paljundada valget leppa, hõbevahtrat, väikest mandlipuud, h
6. Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
6.Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa
täiskasvanud embrüo (seemnes olemas väike taim) 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab indutseerida kallusest pealmaaosade, samuti juurte tekke ja moodustub terviktaim kõikide taime jaoks tüüpiliste organite ja kudedega. Samuti on võimalik taimerakke `veenda' selles, et nad on viljastatud munarakud. 8. Mis on kalloos?
diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume
10. Biootilised stressifaktorid. Kuuluvad keskkonnasaastajate alla: Biootiliste tegurite hulk (haigustekitajad, kahjurid, konkurents) Herbivooria, tihedus, patogeenid. 11. Stressiained. Antioksüdandid Vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vitamiin, uraat) Rasvas lahustuvad (A-, E-, D-vitamiin) Ensüümid Polüamiinid Proliinid, glütsiin jt Suhkrud ja polümeersed alkoholid Rakuseinte materjalid: suberiin, korkaine Fütoaleksiinid Kallus Proteiinid Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Kõige harilikum vastureaktsioon infektsioonile on hingamise intensiivistumine, isegi kuni 10 korda. Infektsiooni tõttu võib katkeda normaalne ATP toodang. Pärsitud on ka fotosüntees. Suureneb IAA süntees. Immuunsus kujuneb taimedel välja loodusliku valiku tagajärjel põlvkondade läbi ja on pigem resistentsus taimekahjurstajate suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
