Hiroshima (2)

Hiroshima
Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega „Little Boy“ (ehk „Väike Poss“), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes.
Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vigma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne.
Kogu see protsess üleüldse oli ameeriklaste poolt väga julm. Paljud süütud inimesed surid, ning said kannatada: nii haiguste, vigastuste, kui lähedaste surma pärast. Arvan, et USA ei osanud ettegi kujutada, mis see kõik endaga kaasa tõi. Nad ei näinud reaalselt seda, mis toimus Hiroshima linnas. Nende jaoks oli sel hetkel oluline vaid ülemvõimu saavutamine. Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets.
Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki . See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu.
Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
Film „Hiroshima“ oli väga huvitav. Sai ettekujutuse, mis teises maailmasõjas toimus, ja missugune oli olukord süütute inimeste jaoks. Film on minu arvates heaks õppematerjaliks. Arvan, et otsus Hiroshimat, ning seejärel ka Nagasakit pommitada, oli väär. Kuna nii paljud süütud inimesed kannatasid. Usun, et oleks olnud ka mingisugune teine väljapääs, sõjast väljumiseks. Ameerika läks aga äärmuslikuks, ning kasutas kõige julmemat viisi.