Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I). Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II. Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, arvutatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Näiteks KClO4 on kaaliumi oksüdatsiooniaste I, hapniku oksüdatsiooniaste II ja kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 , O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil: SO2 S(IV), O(-II); NH3 N(-III), H(I). Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend
kotiriide, nööride, võrgu jms. valmistamiseks. Teistest kiutaimedest väiksema kiutoodangu tõttu ei ole siiski kultuuri viidud. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega
Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid amalgaamina, sest ta töötas elavhõbedast katoodiga. Ta elektrolüüsis õigupoolest elavhõbeoksiidi ja magneesiumoksiidi segu.. Ta näitas, et magneesia on uue metalli oksiid. Selle metalli nimetas ta algselt magniumiks. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Kevadel varajase arenguga – lutsern, kerahein
mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K-grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele. Mandlid on silmapaistvad kaltsiumi, kaaliumi ja raua sisalduse poolest, mistõttu on neil oluline roll vereloome moodustamisel. Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 4,2 Kalorid 627 Rasvad 55,8 Valgud 21,1 Süsivesikud kokku (imenduvad) 17,3 (6,9) Tüüpiline tk kaal (g) spl(kuhjaga)=20g Pildil Mandlid Brasiilia pähkel Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned
O hingamine, töö, toitainete lõhustamine. N põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA), on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. P - Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. On vaja organismi energiavahetuses osalemiseks. S - antikehade moodustamine. Väävlit on vaja pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks. Na reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine. K - Kaaliumi on vaja:vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks. Ca Esineb luude koostises, on vaja struktuursete funktsioonide täitmiseks. Mg Esineb klorofülli koostises. On vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Fe On vere koostises, tagab vere hüübivuse. Hemoglobiini koostises I Esineb kilpnäärme hormooni koostises. On vaja kilpnäärme hormoonide normaalseks talitluseks. 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid
normaalseks kasvamiseks, glükogeenist energia tootmiseks, antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, soolhappe tootmiseks, linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. B8 - Vajalik biomembraanides ja mujal struktuurides olevate fosfolipiidide sünteesil; inositoolfosfaadid on olulised signaaliülekandes; juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. inositool reguleerib kolesterooli metabolismi. B10, B11 - teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet (nt. nukleiinhapete sünteesil).
Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett) Maakirbud, kapsakärber,
Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas.
vahustusaine Naatriumkarboksümetüültselluloos, E 466 Paksendaja, stabilisaator karboksümetüültselluloos Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Paksendaja Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud E 469 Paksendaja karboksümetüültselluloos Rasvhapete soolad: E 470 emulgaator, stabilisaator, a) rasvhapete naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumisoolad paakumisvastane aine b) rasvhapete magneesiumisoolad Rasvhapete mono ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide estrid: E 472 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator
kannatab ka lühemaajalist kuumtöötlemist. Jääsalat- Iseloomustus: Maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuv. Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib võileibadele, salatitesse ja toitude kaunistamiseks.Võib kasutada kergelt kuumutatult soojade võileibade või vokitoitude valmistamisel. Spinatileht- Iseloomustus: Maitsetaim.Tarvitatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Toiteväärtus: Sisaldab palju E-, K- ja C- vitamiini, kaaliumi, rauda, joodi, fosforit ja kaltsiumi. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks liha- ja kalatoitudes, vormiroogades, suppides ja salatites. 18 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT Füüsal-
liival. Sellist peeneteralist ainet on näha nelja "Venera" tüüpi automaatjaama maandumiskohtadest edastatud piltidel. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. "Vega 2" maandumiskohas puuriti ja saadud proovist tehti röntgenfluorestsentsmeetodil analüüs. See näitas, et pinnas on normaalse aluselisusega ning on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele. Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär.
orgaaniliste ainete sisaldusega aga rabajärved ning pruuniveelised järved Põlvamaal. Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale. Tunduvalt vähem on meie väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. Kaaliumi jaotumist on Eestis vähe uuritud, kuid ka selle elemendi tähtsust peetakse aineringes oluliseks. Väikejärvede vees on sageli arvestataval hulgal sulfaatioone, nende negatiivne mõju järvede ökosüsteemidele ilmneb anaeroobse keskkonna tekides, kus sulfaatide baasil moodustub väävelvesinik. Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk
hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkaloidides. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite koostises. · Väävel esineb kahes aminohappes metioniinis ja tsüstainis, ka osades vitamiinides. · Naatrium, kaalium naatrium raku väline element, raku sees leidub teda vähe. Kaalium on raku sisene element, väljaspool leidub teda vähe. naatriumi ja kaaliumi ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasi andmist, kindlustavad rakkude laengu ning transportprotsessid rakkude tasandil. · Magneesium kuulub luude koostisesse(fosfaadina). On klorofüllis keskne element. Kuulub taime raku kesta koostisesse(magneesium pektaadist sõltub marjad küpsus) · Kaltsium kuulub luukoe koostisesse(fosfaadi ja karbonaadina). Osaleb verehüübimis protsessis
eelöeldule ka mitmeid sõna otses mõttes tervistavaid omadusi. Austerservik sisaldab ohtrasti väärtuslikke mineraalaineid, vitamiine, aminohappeid ning mikroelemente. Teadlased on kindlaks teinud, et mõned austerservikus leiduvad polüsahhariidid on vähivastase toimega; ka omistatakse austerservikule võimet alandada kolesteroolitaset. Siitake-seene sisaldab palju kasulikke taimseid valke, aminohappeid, vitamiine D, B1, B2 ja PP, mikroelementidest aga kaaliumi ja tsinki. Seene regulaarne söömine alandab vere kolesteroolitaset, vähendab loomsete rasvade kahjulikku mõju ning pakub kaitset stressi ja kurnatuse vastu. Aasias on shiitaket aastasadu kasutatud immuunsüsteemi tugevdamiseks; lisaks omistavad tänapäeva teadlased seenele ka vananemist aeglustavat toimet. Shiitakest valmistatud ekstrakti soovitavad Aasia meedikud ka kõrge vererõhu, allergia, viirusinfektsioonide ja gripi puhul. Jaapani teadlased avastasid ja eraldasid shiitakest erilise
kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal. Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud, valke on viljalihas minimaalselt, rasvollus puudub üldse. Kiudainete rohke sisalduse tõttu kasutatakse kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka askorbiinhapet ning rohkesti karatenoide. Kõrvitsa kollane värvus tulenebki karatenoidide rohkest sisaldusest, eriti beetakaroteeni küllusest, mis on vitamiin A eelühendiks meie organismis ja toimib ka tõhusa antioksüdandina . Kõrvits toidulaual 2.12.2012 Konservatiivne kõrvitsa kasutus koduköögis
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad...
vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Kõige sagedamast kasutamist on leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata üksnes saagi suurendamiseks
jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine Tsüaneerimine on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500... 600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust
Teisel katsel sadestus soojendamisel aeglaselt peeglit meenutav metall. Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO 3 lahusest. Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina. 4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse leeliseline Fehlingi reaktiiv (Fehling I + Fehling II lahus). Milline on nende koostis? Fehling I lahus: CuSO4 vesilahus Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett'i soola vesilahus. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I)oksiid, mis sadestub. Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happega. Tekib invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu).
35.pH-meetri elektroodisüsteemi potentsiaal 36. Kuidas tekib membraani potentsiaal 37.pH meetri tööpõhimõte 38.Potentsiomeetrilise tiitrimise põhiidee (tiitrimiskõvera moodustamine) Rakendused: ● loodusliku, põhja- ja heitvee, värvilise ja häguse keskkonna pH; ● kääritatud piimatoodete, liha, mahlade, jookide ja muude toiduainete pH; ● Ioonide sisaldus analüüsitud proovis. Vase, hõbeda, elavhõbeda, tsingi, kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, ammooniumi, plii ioonide määramine. ● Anioonide määramine (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 39.Kromatograafia definitsioon Kromatograafia - ainete segu komponentideks lahutamine. Teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse faasiga ja läbi mille voolab mobiilne faas. 41. Kuidas tekib kromatogramm? 42. Kromatograafilise piigi kuju 43. Aine tsooni laiust määratavad faktorid 45. Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg 46
leiba, 4 sorti saia ning 1 sorti sepikut. Leibade osas teeme rukkileiba, kroovleiba, peenleiba, teraleiba ning musta leiba. Saias teeme lisaks klassikalisele saiale ka suhkurvaba saia.Sepikule annavad lisaväärtust valmistamisel kasutatud rukkikroovjahu, kaerakliid ning tatrajahu. Kaerakliid aitavad alandada vere kolesterooli taset ning kaalust alla võtta, kiudaine soodustab seedimist, puhastab organismi, aitab vabaneda jääkainetest. Tatrajahul on kõrge kaaliumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus, sisaldab ka P-vitamiini. Toimib ainevahetuse korrastajana. Rukkijahu on rikas B1, B2, B12 ja mineraalide poolest. Sepikutarbimine on populaarsem noorte inimeste hulgas.Rukkileib on 100% see kõige tervislikum, meie Pärnu leib on lisaks 100%le rukkisisaldusele ka pärmivaba, nii et igati tervislik leib. Täisteraleib on seemnetest rikas. Sealt saab organismile vajalikke rasvhappeid. Peenleib on kõige vähem tervislik
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longa...
jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. (3) Kuna kodukorstnad on enamasti väga väikesed ja neil puuduvad spetsiaalsed filtrid, siis kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja nii hingame ja sööme selle ise sisse. Meie esivanemad on meile edasi andnud õpetussõnad, et tuhk on hea väetiseks ja kahjurite tõrjeks. Puhta puidu tuhk sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente – eelkõige kaaliumi ja vähemal määral fosforit. Kuid aedades tohib kasutada ainult puhta puidu tuhka. 100 m2 suuruse aia puhul on see 30 liitrit aastas, mis vastab 5 ruumi küttepuude põlemisel tekkinud tuha kogusele. Intensiivsem väetamine saastab pinnast ja veekogusid.(8) Kui seal sees on kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam meie tervisele ohutu. Tekkinud ained võivad põhjustada inimestele mürgistusi ja
Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2, Hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3, Taandumine (vastupidine hapendumisele), Hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3, Hüdrolüüs – mineraali osaline lagunemine 3
Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................5 1.3 Doktorivorst..................................................................................................................6 1.4 Säilitamine......................................................................................................
Kui sul on kõrvetised, siis banaanil on looduslik happevastane efekt su kehale. Seega, kõrvetiste puhul söö banaani, see leevendab valu. Uskumatu, aga sääsehammustust aitab leevendada banaani koor, kui koore sisepoolt hõõruda hammustuse kohale. Banaaniga stressi vastu. Kaalium on eluliselt tähtis mineraal, mis aitab normaliseerida südame tegevust, saadab hapnikku ajju, reguleerib vee taset kehas. Kui me oleme stressis, siis ka meie ainevahetus on rikutud. Siin tuleb appi kõrge kaaliumi sisaldusega banaan. Uurimused on näidanud, et süües regulaarselt banaani, väheneb oht surra südamerabandustesse 40%.Kui otsida soolatüüka hävitamisel alternatiive, siis võite appi võtta banaani koore välimise poole ja see plaastriga asetada soolatüükale. Kui võrrelda banaani näiteks õunaga, siis on banaanis 4x rohkem proteiini, 2x rohkem süsivesikuid, 3x rohkem fosforit, 5x rohkem vitamiini A ja rauda ning 2x rohkem teisi vitamiine ja mineraale. 1
5 Joonis 3. Bigemiinia, trigemiinia. Joonis 4. Salvad. VES ravi 1. Kui patsiendi süda leitakse terve olevat, siis VAS tavaliselt ravi ei vaja. Subjektiivsete kaebuste korral vajadusel sedatiivne ravi. 2. Põhjuslik ravi VES orgaaniliste südame haiguste korral on tähtsaim ja otsustavam prognoosi jaoks, nt revaskulariseerimisabinõud MIC-i korral jt. 3. Sümptomaatiline ravi VES orgaaniliste südame haiguste korral: · Kaaliumi ja magneesiumi kontsentratsiooni määramine seerumis ning digitaalisravi kontroll · Elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu korrigeerimine · Arütmiavastane ravi (flekainiid, propafenoon, amiodaroon jt) 6 · Mittemedikamentoosne ravialternatiiv (implanteeritav kardioverter/defibrilaator = IKD, kateeterablatsioon, rütmikirurgia) · Beetablokaatorid (Herold 1999, Mäkijärvi jt 2010).
Pakendamisel, fooliumid, erinevad purgid ja taara. Tarbeesemed, köögitarvetest kuni spordivahenditeni. Tänavavalgustid, elektriliinid, Elektroonika. Samuti kasutatakse alumiiniumipuru värvides metalliläike saamiseks. Alumiiniumi kasutatakse peamiselt kõikjal ning see ümbritseb meid igal pool, kus me ka ei viibiks. [1] Ajalugu Taani keemik ja füüsik Hans Christian Ørsted tootis 1825. aastal esimest korda puhastamata alumiiniumi, pannes reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami, selle tulemusena sai ta tina meenutava metallitüki. Hiljem viis Friedrich Wöhler läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. Wöhler viis 1827. aastal läbi sarnase katse, segades veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning selle tulemusena sai ta alumiiniumi. Pierre Berthier avastas hiljem ka alumiiniumboksiidi, mida kasutatakse tänapäeval alumiiniumi tootmiseks. 1890. aastaks oli alumiiniumi hind juba langenud, ning see
võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu. Booraks ja boorhape on nimetatud räbustites baasiks, fluoriühendid on metallpindade oksiidikilede täiendavateks lahustajateks. Räbust kantakse jootekohale pulbrina-, kondenseeritud vesilahusena- või pastana. Soovitused joodise valikuks mitmesuguste metallide jootmisel gaasipõletiga Joodis
tekib aktsioonipotentsiaal. Erinevalt juhtesüsteemi rakkudest ei toimu töömuskulatuuri rakkudes spontaanset depolarisatsioon kriitilise läveni. Ühesõnaga aktsioonipotentsiaali teke töömuskulatuuri ja erutusjuhtesüsteemi rakkudes on erinev. Üheks põhjuseks on erinev teatud tüüpi K+ kanalite geenide ekspressioon rakus. Näiteks sinuatriaalsõlme ja atriventrikulaarsõlme sammuandja rakkudel ei esine kaaliumi sissevoolu alaldi kanaleid ning seeõttu on nende membraanipotentsiaal rahulolekus rohkem depolariseerunud kui mitte sammuandja rakkudes1. K+ kanaleid võib jagada funktsionaalselt mööduvateks väljapoole, hilinenud (ülikiireteks, kiireteks ja aeglasteks) alaldi ja sissepoole alaldi kanaliteks. Sissepoole alaldi K + kanalid jagunevad veel omakorda lekekanaliteks, atsetüülkoliinist-sõltuvateks ja ATP-sõltuvateks kanaliteks1
Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet. Optimaalseks õhuniiskuseks on 6070%. Muld peab olema huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,56,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud ja ilmnevad mitmesuguste ainete puudusest tingitud haigused. Tõusmeperioodist õienuppude moodustumiseni vajavad taimed palju lämmastikku, viljakandeperioodil suurel hulgal kaaliumi. Tomatitaimed vajavad neli korda vähem fosforit kui kaaliumi ning kaltsiumi ja kaaliumist 23 korda rohkem lämmastikku. Kaltsiumivajadus on ühesugune kogu kasvuperioodi jooksul. (http://www.agri.ee) Erinevatel eluperioodidel vajab tomat erinevaid kasvutingimusi. Nii võivad nad kasvada ja viljuda nii pika päeva tingimustes kui ka pideva valgustatuse korral. Lühikest päeva vajab tomat ainult istikustaadiumis. (http://www.seemnemaailm.ee)
Kaaliumi on vaja: vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, rohke higistamise korral, diureetikumide kasutamisel, kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: - 5 ülemäärasest naatriumi, - kohvi, - suhkru ja/või, - alkoholi tarbimisest ja - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: seedetrakti haiguste põdemisel, suhkurtõve puhul, kestval ühekülgsel toitumisel ja pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad.
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast val...
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele. Viljavaheldus 5 aastat. Väetamisel tuleb arvestada sellega, et kaunviljad vajavad kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi rohkem kui teraviljad. Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine. KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada. Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada. Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide. Koristamine Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel
Tallinna Mustamäe Gümnaaisum Mudaravi Uurimustöö Marleen Ankur G1L Juhendaja: Tiiu Saava 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Mudaravi.................................................................................................................................4 Ravimuda................................................................................................................................5 Enne mudaravi tegemist.....
Juuksed hõrenevad ja muutuvad hapraks, nahk muutub kollakamaks ja kuivab ning pidevast oksendamise esilekutsumisest tekivad küünarnukkidele haavad. Tekivad südamehäired, madal vererõhk ja nõrkushood. Musklid muutuvad nõrgaks, liigesed on paistes, luumurrud on kergemad tulema. Hambad kukuvad suust välja, igemed veritsevad, kurk on valus ja ka neelatada on raske. Häiritud on neerude töö. Kuna keha ei saa piisavalt toitaineid, siis on madal magneesiumi, naatriumi ja kaaliumi sisaldus organismis. Kõhus esinevad puhitustunded ning valu. Naistel lõppeb menstruatsioon ning rasedatel võib rasedus katkeda (Shepphird, 2010). 1.4 Ravi Ideaalis peaks anoreksia ravi olema kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast, pereteraapiast ja nõustamisest. Ravi on sageli pikajaline ja eesmärgiks on taastada patsiendi normaalne kehakaal, ravida vaimseid probleeme ja aidata mõista õigesti toitumise vajalikkust (Nordqvist, 2014).
13 • E – vitamiini: rohelised köögiviljad-lehtviljad, oliivid, kapsas, brokkoli, seller • Rauda: rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) suvikõrvits, kartul, brokkoli • Kaltsiumi: porgand, kapsas, seller, brokkoli, rohelised lehtviljad, petersell, läätsed, küüslauk • Magneesiumi: rohelised lehtviljad ja muu roheline (brokkoli, herned...),läätsede, oad, herned, kartul • Kaaliumi: kartul, tomat, lillkapsas • Tsinki: hernes, oad • Seleeni: mais, hernes, oad, läätsed, brokkoli • Milliseid aineid köögiviljad veel sisaldavad? Cr, Al, Si, Cl Kogutud artiklid TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu Autor: Monika Otrokova, 07.04.2015 http://www.valgamaa.ee/uudised/uudis/2015/04/07/tai-koogiviljade-soomine-aitab-hoida-tervislikku- kehakaalu/
Piima valgusisaldus on üheks kvaliteedinäitajaks, mida võetakse talunikele piima eest maksmisel üha enam aluseks Erinevalt rasvast ei tõuse valk kunagi piima pinnale, vaid jääb piimas ühtlaselt jaotunuks Piimasuhkur e. laktoos Piimas esineb ta lahustunud kujul Annab umbes 30% piimaga saadavast energiast On oluliseks toitaineks piimhappebakteritele, mille tõttu laguneb piimhappeks soodustab kaltsiumi omastamist organismis Mineraalained Piim on hea kaltsiumi, fosfori, kaaliumi, tsingi, joodi ja seleeni allikas Kogu piimas olev kaltsium on inimesele omastatav Suhteliselt vähe esineb piimas rauda, magneesiumi, vaske ja floori Mineraalained Toksilised ühendid plii, kaadmium ja elavhõbe satuvad piima põhiliselt loomasöödast ja ümbritsevast keskkonnast, kuigi valdav osa nendest ladestub lehma organismis ja ei jõua piima Vitamiinid Esindatud on kõik tuntud vitamiinid A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Sisaldus sõltub loomasöödast Vesi piimas
Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad).
Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad).
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused sel...
Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad).
aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast. Nimed on tuletatud linna järgi. [1] Joseph Black Sotimaalt avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755. aastal. Sir Humphry Davy isoleeris 1808. aastal elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli. Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831. aastal magneesiumi sidusal kujul. [2] Magneesium on maakoores suhteliselt levinud element (kaaluprotsent on 2,1%, 8. kohal kaaliumi järel). Vabal kujul teda looduses aga ei leidu. Magneesium esineb üle 60 mineraali koostises. [6] 4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis Magneesium asub keemiliste elementide perioodilisustabelis kolmandas perioodis, teise rühma peaalarühmas. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Suhteline aatommass on 24,305. Omadustelt on magneesium metall
29. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Neerupealse hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Neerupealised koosnevad kahest funktsionaalselt erinevast endokriinsest näärmest: neerupealiskoorest ja -säsist. Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid. Need on steroidhormoonid. Toime järgi eristatakse: 1. mineraalsed kortikoidid Toime on seotud eelkõige mineraalainete, eeskätt naatriumi ja kaaliumi taseme regulatsiooniga veres. 2. glükokortikoidid Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone. Neerupealissäsi hormoonid: 1. adrenaliin - adrenaliini toimel lõhustatakse maksas rohkem glükogeeni ja veresuhkru tase tõuseb 20 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
