Keemilised elemendid ja nende
tekkelugu
Tänapäeval tuntakse
112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20
on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on
neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu
vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes
väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida.
Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige
kergem gaas . Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega , eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli
plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist
raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas , et see põlev
aur ei ole midagi muud kui flogiston . 1766. aastal eraldas selle
põleva auru puhtal kujul ja uuris tema omadusi inglise keemik Henry Cavendish. Ta tuvastas selle gaasi omadused: hingamiseks kõlbmatu,
õhuga segatult põleb süütamisel ja plahvatab sageli ning on väga
kerge. Gaasi tiheduse määramiseks kaalus Cavendish kolvi happe ja
tsingiga enne katset ja pärast gaasi eraldumist. Gaasi aga kogus
kolbi ja määras tema ruumala ning siis arvutas tiheduse. 1787.a.
soovitas prantsuse keemik Guyton de Morveau anda sellele nimetus
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-08-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hilary1
Õppematerjali autor
Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust, püüti loogiliste
värvusindikaatoreid. Tema eesmärk keemiaga tegelemisel oli üldise filosoofilise pildi loomisel. Mõtiskles palju elementide üle. Üks tema olulisemaid teoseid on ,,Skeptiline keemik" (,,Keemik skeptik"), mis ilmus 1661. See ilmus vestlusena (neli inimest vestlesid ja arutlesid). 1)Paracelsus 2)Neutraalne vaatleja 3)Boyle ise 4)Aristoteles · Kas tuli on analüsaator? Tules ained lagunevad · Kas põlemisel tekkivad saadused on elemendid? · Kas elemente võib olla 3,4,5... või mitu? · Kas on olemas sellised elemendid nagu sool, väävel, elavhõbe? · Kas elemente on üldse olemas? Tema andis elemendi definitsiooni (mis meile küll mitte midagi ei anna). Element on aine, mida rohkem lagundada lihtsamateks lagundada ei saa. Metalle ei pidanud elementideks, pidaks võimalikuks metallide transmutatsioone. Pöördus kuninga poole palvega, et tühistataks seadus, mille kohaselt ei tohtinud metallide transmutatsiooniga
Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. André Marie Ampère Oli voolu vastastikmõjude avastaja. Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu
Kuna tema enda vajadused olid väikesed, levisid jutud tema määratust rikkusest, mis olevat saadud alkeemia abil. Alkeemiat Cavendish ei harrastanud, kuigi oli sellega hästi kursis. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. Teisalt väärib märkimist, et tänapäeval kummutatud flogistoniteooria veendunud pooldajaks jäi Cavendish kuni surmani.
Keemilise elemendi defineerimine aga sama tuumalaenguga aatomite liigina on puhtalt 20. sajandi seisukoht. Vahest on ehk huvitav märkida, et 2006. aasta sügisel teatati elemendi nr 118 saamisest, ometi pole aga elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente? Igal keemilisel elemendil on oma nimetus ja tähis (sümbol). Kui alkeemia perioodil olid need võrdlemisi allegoorilised ja abstraktsed, siis elementide ja nende ühendite arvu kasvuga muutus selline tähistusviis tülikaks. Seetõttu võeti kasutusel rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanek tähistada elemente sümbolitega, mis saadakse ladinakeelse nimetuse esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. Kust on pärit keemiliste elementide nimetused? Mitmed elemendid on saanud oma nimetuse taevakehade järgi. Nii on heelium saanud nime Päikese järgi (kreeka keeles helios, sama nime kandis ka päikesejumal), sest avastati esmalt
2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: · H2O + S = H2S (divesiniksulfiid) · H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid) Vesinikuühendid · Vesinik (I-) ühendid- vesinik kui oksüdeerija käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o
eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga
Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees. Tahkel kujul hõlmaks sool 20 000 000 km3. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Saamine Kloori saadakse 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O 5 Kloori ühendite kasutamine Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid