Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata: · sagedane öine urineerimine · väsimus · peavalu · vererõhu tõus
lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.5Naha hooldamine a) Kontrolli üle oma toidulaud. Koka, saiakesed, sokolaad ja eriti veel kartulikrõpsud on ju vistrikule tõeline magustoit, sest vistrik ongi ju end nahapinnale pressinud jääkained. b) Nahka ei tohi üle toita, sest siis läheb see laisaks. Kui kuival nahal rasuse naha hooldusvahendeid kasutada, võib näo päris põhjalikult ära rikkuda. Kui T-tsoon ehk otsaesine, nina ja lõuaots läigivad, siis on kombineeritud nahk, ja kui terve nägu läigib, siis rasune. Ja vastupidi kui pärast pesu nägu veidi kisub, siis on normaalne nahk. c) Bioaktiivset ja madalmolekulaarset kosmeetikat ei tohi kasutada ilma, et nahk
ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. Lisaks peaajule alkohol kahjustab maksa. On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust -- maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 3050% ja 3040% kõigist juhtudest. Alkoholi tarvitamist hinnatakse alkoholi ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
kes mitte, praegu saab selle kohta infot interneti põhisest andmebaasist. Veekogu reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järved, jõed, mered, põhjavesi jm). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, maavärinad ja tormid võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks kui teda ei saa kasutada mõndadeks otstarveteks. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilisid mürke, õlisid jõudmine veekokku. Veekogude reostumise vastu
paremini. Rõngussidel, mõnedel limustel ja kõigil selgroogsetel. Käsnad-lihtsamaid loomad, vaid rakud, räni- või lubiainest sisetoes Elukoht: ookean, leidub ka magevees, kogu maailmas. Eestis jõekäsn ja järvekäsn Ei liigu adults, ei fotosünteesi, toit, teised organismid, rakukestata rakud nagu loomadel Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi, keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka
tasakaalu. ASHTANGA JOOGA Ashtanga jooga on Hatha jooga dünaamiline vorm, mida õpetas Sri K. Pattabhi Indias asuvas Ashtanga jooga teaduslikus instituudis. Ashtanga joogas tehakse harjutusi ilma muusikata ning tähelepanu keskmes on liigutuste ja hingamise kooskõla. Selle lähenemise eripära seisneb eri asendite ühendamises vinyasa süsteemiga. Vinyasa tähendab hingamise ja liigutuste sünkroniseerimist. Selline tegevus tõstab kehatemperatuuri, lihased ja siseorganid puhastuvad ning jääkained väljuvad kehast. Selle sulemusena paraneb vereringe, suureneb painduvus, keha muutub tugevamaksning meel rahulikumks ja keskendunuks, pideva harjutamisega suureneb teadlikkus omaenda kehast, meelest ja vaimust. Ashtanga joogal on kolm eri astet. Esimest harjutuste seeriat nimetatatkse Yoga Chikitsa`ks. Yoga Chikitsa tähendab joogateraapiat. See harjutuste seeria puhastab keha ja muudab ta tervemaks. Ta viib keha tagasi tema loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat nimetatakse
ainevahetus. Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid
Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus. Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed organellid. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased.
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
Tsütoplasma Vesi, mis koosneb *Seob raku organellid ja lahustunud orgaanilistest ja tuuma ühtseks tervikukus ning anorgaanilistest ainetest kindlustab nende koostöö *Tagab toitainete laiali kandmise *Erituvad jääkained *sisaldab varuaineid Tsütoplasmavõrgustik Kanalite süsteem, mida Siledapinnaline ER- mööda ained liiguvad Lipiidide sünteees, varusüsivesikute süntees, bioaktiivsete ainete süntees, kaltsiumiioonide depoo
Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik läheb verre, süsihappegaas aga vette. Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga ning vere paneb liikuma süda. (Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide) 2.3 Luukalade elupaik Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes
elusorganismides olevat orgaanilist ainet, kuid bakteritel on eriline tähtsus jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Bakterid moodustavad koos seentega laguahelaid, milles oksüdeeritakse looduses olevaid orgaanilisi aineid lihtsama ehitusega ühenditeks ja lõpp-produktiks on anorgaanilised ained. Anorgaanilised ained on taimedele fotosünteesi lähteaineteks. Bakteritel on oluline osa mulla kujundamisel. See on keerukas protsess, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkained lagundatakse - huumus. Taimed ei oska mullas olevaid keemilisi ühendeid omastada enne, kui mullabakterid muudavad need anorgaanilisteks aineteks. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel looduslikes ringetes. Mis tähtsus on bakteritel teistele organismidele? Bakterid elavad organismide pinnal ja võimaluse korral ka sees. Bakterid on ka inimese juustes, suus, seedekulglas jne
närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude Veri viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkained, kannab laiali hormoone, teeb kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Lümf kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl) Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes
Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates
b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed ! a) Põhiosad: facies articularis, cavitas articularis, capsula articularis, ligamenta b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained, suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada c) mis on amfiartroos, näited: Amfiartroos e. pingulliiges on praktiliselt liikumatu kolmeteljeline liiges lamedate liigesepindadega ja paksu pingul liigesekihnuga. Näited: artt. intercarpales, art. sacroiliaca d) liigestuvad pinnad alalõualiigeses: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) ! 8. Pealiiges (Kuklaliiges) ! a) osad: art. atlantooccipitalis, art. atlantoaxialis
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega nö surnud tsoone, kus miski enam elada ei saa. Nii Mehhiko lahes kui ka Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad. Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate
Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke eluajal juurde ei teki, kui skeletilihaseid ei koormata, siis nad kõhetuvad. Peaaegu kõik lihased töötava vastandite paaridena, üks tõmbub kokku, teine lõtvub. Ühed lihased on sirutajad, teised painutajad, niiviisi saame kätt ja jalga painutada ja sirutada. Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU:
Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed. Toitefunktsiooniga *veri – koosneb vereplasmast ja vormeelementidest (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Täiskasvanud inimesel u 4,5-6 L verd. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, kannab ära jääkained ning kannab laiali hormoone. Lisaks on tähtis ka vere kaitsefunktsioon (tehakse kahjutuks organismi sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid). *lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmede poolt eritatud lümfotsüütidest. *retikulaarne sidekude – koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas.
Saun on nahka puhastava toimega: kuumuse käes naha poorid avanevad, surnud rakud eemalduvad koos mustusega ning seetõttu paraneb ka naha jume, tekstuur ja elastsus. · Soolasaun Temperatuur: toatemperatuuri lähedane. Mõju: mõeldud eelkõige valutavatele liigestele, mille valu muutub väiksemaks, ja nahale, mis muutub pärast soolateraapiat siidpehmeks. Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub. Sool stimuleerib immuunsüsteemi, viies välja jääkained. Soovitatav: suitsetajaile või tolmuse tööga tegelevatele inimestele, et vältida krooniliste haiguste kujunemist. Efektiivne kopsuhaiguste ja allergiliste nahapõletike korral. Aitab neid, keda vaevavad krooniliste hingamisteede haigused, sealhulgas astma, krooniline bronhiit, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu või krooniline kurgumandlite põletik. Rahvameditsiinis tuntud ravim on sool. Selles saunas tuleb end meresoolaga kokku
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimes...
Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud. Nad on loomad, sest nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Käsna keha moodustavad eri ülesannetega rakud: kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud jt. Keha pinnal on avaused ehk poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Kaelusviburrakud tekitavad viburite abil veevoolu ja ka püüavad veest hõljuvad toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. Amööbjad rakud seedivad toitu ja jaotavad toitained kõigi teiste rakkude vahel. Käsna toese moodustavad tugirakud, mis on kas rasv, lubi või räniainest. Järvekäsna kehas arenevad suve lõpul sisepungad, kes elavad üle talvel. Järvekäsn ise sureb sügisel.
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivaj...
Kloroplastid rohelised (klorofüll), viivad läbi fotosünteesi suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valguse abil. Leukoplastid värvitud, talletavad varuaineid. Vakuoolid. Magusad! Vakuoolid kindlustavad raku siserõhu taime siserõhk ehk turgor. Kui taimel on veepuudus, kasutab ta vakuoolides olevat vett -> turgor langeb ja taim närbub. Noortes taimerakkudes on mitu vakuooli, milles on toitained, vanades 1 suur tsentraalvakuool (ühinenud), milles on jääkained. Vakuoolid annavad magusa maitse et loomad sööks taimi (seemnete levitamine) ja hapu maitse et ei sööks. SEENERAKK Seened on päristuumsed. Seened ei fotosünteesi, neil on kitiinist taimekest. Elutegevuseks vajaliku energia saamiseks kasutavad teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet heterotroofid. Seened on moodustunud seeneniitidest ehk hüüfidest (tegelikult me söömegi seeneniite). Hüüfid moodustavad läbipõimunud seeneniidistikke ehk mütseele
Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes. Infrapunasaun Organismi kuumenemine infrapuna saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestvuseks on 30 minutit temperatuuril 45-50°C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5°C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid,
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
organismidevahelistele suhetele. Taimede kehas (rakkude kestades) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri ligniini. Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle ...
,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis muutub tahkemaks võrreldes sellega, mis sulgurlihaselt tuleb. Mida kauem jämesooles need jääkained on, seda tahkemaks ta muutub. Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt.
Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000. 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei liigu, osalevad vere hüübimises, neid on u. 250 000. Veri koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vereplasma-valkude vesilahus+mineraalsoolad, hormoonid, toitained, jääkained, süsihappegaas jne. ülesanne:toob süsihappegaasi kudedest kopsu, transpordib toitaineid ja jääkaineid. Haigus- kõrgvererõhktõbi, madal vererõhk, südamelihase infarkt, ateroskleroos, mida nim. ka veresoonet lubjastumiseks. 3.seedeelundkond- Osad: 1.)suu-toidu peenestamine, toit seguneb süljega, sülg sisaldab ensüümi AMÜLAAS-lagundab süsivesikuid. 2.)neel-sealt algab söögitoru ja hingetoru. 3.)söögitoru-juhib toidu makku. 4
ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel:
köögiviljad.Optimaalse sooletegevuse tagamiseks tuleks igapäev süüa vähemalt viis portsjonit puu-või köögivilja. Maks ja neerud on põhilised elundid mis osalevad jääkainete ja mürkide eemaldamisel organismist.Kahjulikud ained võivad tekkida kehas normaalse seedeprotsessi ja ainevahetuse kõrvalproduktidena või sattuda organismi väljastpoolt,nagu ravimid ja narkootikumid. Kui maksa aj neerude talitus on häiritud, hakkavad verre kuhjuma jääkained, põhjustades tõsiseid haigus seisundeid. 6 Puu- ja köögiviljas leiduvatel kiudainetel on ärritatud soole sündroomi korral väga hea ja soodne mõju. Toit ja kehakaalu jälgimine Rasvumine on arenenud tööstusriikides üldlevinud nähtus. Hoolimta inimeste kasvavast terviseteadlikusest, näitab ülekaaluliste inimeste arv pidevat tõusutendentsi. Lisaks sellele, et
Mis on vee reostumine? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/ Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku./1/
3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10
Nimeta 3 sümptomit. e. sokk on kõige tõsisem hoiatussignaal vereringeorganitelt. Veri ei täida piisavalt veresooni ja selle tagajärjel ei saa elutähtsad organid piisavalt hapnikku. Sümptomid: kiire ja nõrk pulss; kahvatu ja külm nahk; vererõhu langemine. Mis on neerupuudulikkus ja milles see seisneb? Neerupuudulikkuse korral ei suuda neerud enam verest normaalselt filtreerida kehategevuse kõrvalsaadusi. Selle tagajärjel kuhjuvad kehas jääkained ja koguneb ülemäärasel hulgalvett. Ootamatult tekkiv äge,järkjärgult krooniline Mis on valu ja milline on õendustegevus valu korral? Valuaisting on aju reaktsioon mingis kehapiirkonnas aset leidvatele keemilistele ja elektrilistele muutustele. Kui inimene saab haiget, näiteks lööb varba vastu kivi, antakse see Millised on kuseteede infektsioone soodustavad tegurid ja milline on õendustegevus selle korral? Kõige sagedamini põhjustavad kuseteede infektsiooniE
Seminar veri ja verehüübimine 1. Vere funktsioon organismis? · Hapniku, toit- ning ehitusainete transport seedetraktist kudedesse ning ainevahetuse käigus vabanenud CO2 kopsudesse, jääkained erituselunditesse · Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotumine kehas, organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine · Kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigustekitajate hävitamine. 2. Mis põhjustel võib tekkida rauavaegusaneema? Rauavaegus aneemia sümptomaatika. Miks on rauavaegus ohtlik? Rauavaegusaneemia põhjused:
mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1. Juustupiimamassile lisatakse: Juuretise bakterkultuurid CaCl2 Laapferment (laabijuustud) Juustu tootmise etapid 2. Kalgend Teradeks lõikamine Kuumutamine ja järelsoojendamine
Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu
Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu
Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka veritsus. Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud. Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontesttranspordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on täiesti kadunud ja ei sega sind enam (vaataka lk 81 ja lk 97). Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb sind arst. Pärast sünnitust võid jääda veel paariks tunniks
sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. · Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. · Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: · Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu
Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid. Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks.
Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka mikroskoopiliselt avastatavaid seeni. Jämesoole bakterid produtseerivad mõningaid kasulikke aineid, nagu vitamiine ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on
Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide, vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis- ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda. Seega, kõik organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja ka väljutavad seda. Soojusenergiat väljutavad kõik organismid, kelle temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem
Hingamiselund 1. Organismi varustamine hapnikuga Hingetoru, ninaava, kurk, kond 2. Gaasivahetus (vabanemine kõri, kopsutorud, kopsud süsihappegaasist) Ringeelund- 1. Hapniku transport rakkudesse. Süda, veresooned kond 2. jääkainete trasport 3. stabiilse sisekeskkonna tagamine 4. organismi kaitse (antikehad) Eriutuselund- 1. Eemaldada organimist jääkained ja Neer, kusejuha, kusepõis, kond mürkained kusiti 2. Jahutada keha Närvisüsteem 1. Reguleerib organismi elundite talitlust Peaaju, meeleelundid, 2. Kooskõlastab organismi kõikide elundite seljaaju, närvid tööd 3. Kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele 4
- suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda - eemaldab kehasse kogunenud toksiinid. Sellised nagu pestitsiidid, ravimijäägid, happelised jäätmed ja palju muud - stimuleerib immuunsüsteemi - hävitab baktereid ja viiruseid; 2 Infrapuna saun Tegemist on heatoimelise soojuskiirgusega, kuna radioaktiivne kiirgusfoon puudub. Soojus tungib kudedesse ca 4 cm sügavusele. Koos higiga eralduvad organismist jääkained ja mürgid, raskemetallide soolad, rasvhapped ja kolesteriinijäägid, toimub organismi täielik puhastumine. Saunale eelnevalt ning saunas olemise ajal soovitatakse juua palju vett. Saun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset, muudab reipaks, vähendab stressi, puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist ning tarbimisel puudub ealine keeld. Infarpunasaun on tõhusaks tselluliidi lammutajaks
vaimsele stressile, mida keha peab taluma. Kui inimese kogu nägu katavad vistrikud, siis on üha raskem määratleda, mis on nende põhjustajateks. Kõige kiirem, loomulikum ja odavam viis oma kehale ja organitele puhkust anda on paast. (San Jouz, 2005) Paastumine aitab väljutada järgmisi toksiine (San-Jouz, 2005): ·surnud või surevad rakud, ·soovimatu rasvkude, ·ülemäärane kolesterool, ·transrasvhapped, ·kleepuv lima soolte seintel, ·lima kopsudes ja põskkoobastes, ·toksilised jääkained lümfi- ja vereringes, ·toksiinid põrnas, maksas ja neerudes. Paastumise järgselt tunneb inimene ennast paremini (San-Jouz, 2005): ·energiatase tõuseb, ·organid on noorenenud, ·närvisüsteem on tasakaalus ja rahunenud, ·kiire, ohutu, ilma tagasilangusteta kaalukaotus, ·nahk muutub siidiseks ja pehmeks, ·keha muutub erksamaks, ·hingamine on sügavam ja kergem, ·seedesüsteem saab puhkust. 11 2.1.1. Mahlapaast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
