Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje n...
mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest. Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. d. Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja). jne 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). a
Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“ Eesti Üliõpilaste Seltsi eesotsas olid Willem Reiman, jaan Tõnisson ja Oskar Kallas 1884 – Otepääl õnnistati sisse sini-, must-, valge lipp. Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestest ristisõdadest Baltimaades, Esimesed eestikeelsed sõnat nt. Tarapita, avita jne., Autoriks Läti Henrik. Katekismus – 1535, Saksa ja eesti keeles, säilinud 11 lk
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. 24.Praha lingvistiline ring 1920-nendad Prahas, keskseteks tegelasteks vene immigrandid Nikolai Trubetskoi, Roman Jakobson, V. Mathesius, K. Bühler, S. Kartsevkij. Nikolai Trubetskoi - tähtsaim teoreetik. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära
ringis.(Aava 2003: 30) 7 Eestikeelse kõnekunsti areng Esimesed kuulsad eestikeelsed poliitilised kõned olid pärit 19. sajandist. 1860. Aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi.( Aava 2003: 36) 1868. ja 1870 aastal pidas Vanemuises oma kõige kuulsamad kõned- kolm isamaa kõnet-Carl Robert Jakobson. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni. Vastupidiselt baltisakslaste omale, kus eestlasi nähti barbaritena, kellele ristirüütlid tõid usu ja euroopaliku kultuuri ,idealiseeris ta muistset priiuseaega kui valgust ka kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Tõstmaks eestlaste rahvuslikku eneseväärikust, moonutas Jakobson ideoloogilistel kaalutlustel üsna tugevasti ajaloosündmusi. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga
nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm
Nurgake on pühendatud tuntuimale kihnlasele kapten Enn Uuetoale ehk Kihnu Jõnnile. Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja
maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks saksastumist vaid eeskätt rahvusliku eneseteadvuse kasvu. Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis 1869a Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu 1870a Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg
2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis parima Eesti filmi auhind (Eesti filmide võistlusprogramm) zürii eriauhind (võistlusprogram) parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobson (võistlusprogramm) rahvusvahelise filmiklubide assotsiatsiooni FICC auhind Postimehe zürii auhind Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind 2007. aastal Marrakechi rahvusvahelise filmifestivali (Maroko) võistlusprogrammis parima filmi auhind 2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind
Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Konstantin Stanislavski 1992. aasta lavastuse reduktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,
Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile panoraamromaanid, Marie Under, Ilmar Laaban, silmadega", Marie Under Sädemed tuhas", Ilmar panoraamromaanid. Näite-kirjan
Julmus : traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-1941) ; Sakala (1941- 1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950) ; Tee Kommunismile (1950- 1988; Sakala (1988- 3. Sakala [Online], 1998-, 4. Viljandimaa; Tartumaa; Harjumaa; Raplamaa 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? 10 raamatut 1. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? / 2005 2. Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus / c2006 3
sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Asju ajavasse peakomiteesse kuulusid tolle aja kuulsad ühiskonnategelased: Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid just nende ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid nii tõekspidamiste, kui teravate artiklite pärast usuküsimuste üle, suurimaks probleemiks ehk isegi lõplikuks probleemiks oli aga küsimus raha paigutamise üle. Nimelt tahtis Köler osa kooli rajamiseks kogutud raha laenata väljarännanud eestlaste elujärje parandamiseks, kuid Hurt oli sellisele raha sihipäratule kasutamisele järsult vastu
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg,
kirjutuslaua juurde ja küsis: “Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?”.” Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks,--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?—Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?” Tartu periood ● 1863 kolis Koidula Tartusse Tiigi tänavale ● 1865 “Vanemuise” seltsi asutamine ● 1867 pakub C. R. Jakobson Lydiale kirjanikunimeks KOIDULA ● 1869 üldlaulupidu ● aitas isal toimetada “Eesti Postimeest” ● ilukirjanduslik tegevus ● 1870 pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ● Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldiga Elu Kroonlinnas ● 19.02.1873 abiellus Eduard Michelsoniga ● Koliti Kroonlinna ● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878 diftreeriasse) ● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig ● 23.01.1878 sünnib tütar Anna ● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,
ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski
artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va 7 sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama kontrast neutraliseerub saksa keeles sõna lõpus).
3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. Pilet nr2 *kiviaeg
Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed Kristian Jaak Peterson üliõpilasena ning arstid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841 1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Tegi
Oli märgata, et eestlased soovivad oma õigusi suurendada, ent baltisakslaste privileegid ja eestlaste puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma plaanidele tuge saada. Sellega sai temast nn Vene-orientatsiooni algataja eestlaste rahvuslikus ärkamisliikumises. 1864. aastal kohtas ta Peterburis noort haritlast Carl Robert Jakobsoni, kelle ta eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud üpris saksastunud). Kölerilt sai Jakobson tugevaid mõjutusi, muuhulgas ka Vene-orientatsiooni. Köler ise aga kujunes rahvusliku liikumise juhtfiguuriks Peterburis, kelle ümber koondusid seal tegutsenud eestlased. Neid hakati kutsuma "Peterburi patriootideks" ja nad püüdsid keisrikoda mõjutada eestlastele soodsaid otsuseid vastu võtma. Nende toel oli toimunud ka palvekirjade kogumise aktsioon 1863. aastal ning Köler toetas palvekirjade esitamist taas 1882
mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt, J.V Jannsen, C.R Jakobson ja paljud teised edastasid rahvale ühtset sõnumit: Rahvas, aeg on enese harimisele ja enese teadlikusele. Aeg on ärgata. Ja tsiteerides Jakobsoni: "...algamas on koiduaeg." Hinge saab mingil määral võrrelda lemmikloomaga. Võib tunduda labane, aga nii see on. Et oma hinge enda juures hoida, tuleb ta eest hoolitseda. Hingega tuleb pidevalt tegeleda, et ta õpiks uusi asju, saaks uusi kogemusi. Hinge tuleb hellitada, et ta oleks õnnelik
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS-i juhtimine. Edenes ka rahvaluule kogumine, algas kogutud materjalide väljaandmine. 1878 toetas Jakob rahvuslikus liikumises uue etapi algust rähistava ajalehe "Sakala" väljaandmist Carl Robert Jakobsoni toimetamisel. Kuigi meeste vahel oli varemgi hõõrumisi esinenud, oli Jannseni koostöö saksa leeriga Hurda ja Jakobsoni pikaks ajaks ühte leeri surunud. Kui Jakobson aga asus "Sakalas" ründama lisaks baltisaksa härraskirikule ka usku kui sellist, tekkis tema ja Jakob vahel tõsine konflikt. 1879-80 sattus Jakob teravasse vastuollu oma sakslastest ametivendadega ja otsustas seetõttu 1880 Eestist lahkuda, minna kirikuõpetajaks Peterburi Jaani kogudusse. Jakob lahkumine nõrgendas tema leeri positsiooni kodumaal. 1881 võtsid Jakobsoni pooldajad üle EKmS-i, mispeale Jakob koos toetajatega sellest lahkus. Nüüd lõhenes rahvuslik liikumine lõplikult
selleks tuleb kokku leppida valitsuse ja baltisakslastega Perno Postimees 1857, laulu-ja mänguselts Vanemuine 1865, I Eesti üldlaulupidu 1869 Jakob Hurt ,,Eesti rahvas on väikesearvuline, mistõttu tuleb suureks saada vaimult", eestlane peab saama kultuurseks ja harituks Eesti Kirjameeste Seltsi esimees, valiti Aleksandrikooli komiteesse, mis pidid asutama eestikeelse kreiskooli(jäi asutamata), kogus rahvaluulet ja vanavara ja õhutas teisi sellega tegelema Carl Robert Jakobson eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused, koostööd tuleks teha venelastega ajaleht Sakala, valiti Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, osales põllumeeste seltside töös, esines Vanemuises isamaakõnega 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Toimus 1869.aastal, esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon,
Viljandi C. R. Jakobson Gymnasium Liis Todesk 11c Supervisors: T. Pukk, M. Maasen Viljandi 2009 INTRODUCTION The composer Background The story Paris Opera House Characters Facts & figures Reviews Awards On Broadway THE COMPOSER Andrew Lloyd Webber Born 22 March, 1948 Attended Oxford University The Really Useful Group Knighted in 1992 Owns 7 theatres in London THE COMPOSER Years active: 1965-present 13 musicals Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat Individual pop songs Collaboration with Tim Rice Eurovision Song Contest Many different awards BACKGROUND Based on Le Fantome de l'Opera by Gaston Leroux Music by Andrew Lloyd Webber Lyrics by Charles Hart and Richard Stilgoe Choreographed by Gillian Lynne Directed...
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses.
..............................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luuletus ,,Kodu". Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis
Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe) Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja Friedrich Kreutzwaldiga. Nadd mõjutasod oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengust. ,,siis nuta" Nutaksid, et pilve alla
surmani”, mida sai kuulda ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869.aastal Tartus. Teine üldlaulupidu oli üheks suureks tõukeks eesti muusikakultuuri arengus. Kokku oli laulupeol 1070 lauljat ning 202 erinevat pillimängijat. Laulupeo eel tekkis konflikt, sest ei suudetud otsustada, millised laulud võisid kõlada ning millised mitte. Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller.
KEHTNA KÜNNIVÕISTLUS Merlin-Hans Hiiekivi Eesti künnivõistluste ajaloost • Eesti esimese künnivõistluse korraldas Carl Robert Jakobson 10. augustil 1874 oma talus Kurgjal, demonstreerides hõlmadraga kündmise eeliseid harkadra ees. • 1965. aastast on Eesti meistrivõistlusi peetud regulaarselt erinevates Eestimaa piirkondades. • Käesoleval aastal oli künnivõistlus Kehtnas, kohas kus 1964- 1987 aastail toimusid üle-Eestilised künnivõistlused. Künnivõistlusi peeti 10 aastat Olustveres kuid sel aastal toimusid nad Kehtnas. Põhjused: Kehtnas oli olemas ajalooline künnivõistluste traditsioon. 50 aastat tagasi korraldati seal esimesed kaasaaegsed künnivõistlused. Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteld...
Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953
Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,keelemängud" märksõna, keel ,,vene", artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 5 Teras, G. (14. Veebruar 2003). Stan zlatoustom. , lk.15 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,infootsing" märksõna, keel ,,eesti", väljaande tüüp ,,kogumik", artikli tüüp ,,artikkel". Tulemusi 15 Jakobson, M. (2013). Kuidas eraldada terad sõkaldest. Ela tervelt 100 aastat : Eesti arstide soovitused kogu perele, lk 8. 14. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Mitu tulemust leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,kaubandus", ,,logistika" märksõna, keel ,,eesti", ajavahemik 2010-2013, artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 10 Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides
tunnustus- ning karistusmehhanismidega. Kaotati ära erakirjastused, riigistati Click to edit Master text styles kogu kirjastustegevus, koostati Second level keelustatud kirjutiste nimekirjad, Third level hävitati raamatuid, suurened Fourth level raamatute tiraaz, alandati hindu. Mitu nõukogude eesti kirjanikku Fifth level näiteks August Jakobson, Juhan Smuul on täitnud rolle Eesti NSV ametlikes võimustruktuurides. Juhan Smuul pälvis1952. aastal ja Hans Heberecht pälvis 1953. aastal Stalini preemia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 7 Eesti Entsüklopeedia 11 Eesti üld Üldine kunsti ajalugu, Jaak Kangilaski Eesti teater, Jaak Rehesoo
Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits.
juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga? Pärisorjusest vabanemine ja talude päriseksostmine aitasid eestlastel ise majandama õppida ning sellega kasvas nende väärikus ning eneseteadvus. Rahvuslikule liikumisele aitas kaasa eesti soost haritlaste teke. Silmapaistvaimad olid J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson ning F. R. Kreutzwald. Nendest said liikumise juhid. Ärkamisajal pandi alus eesti keelsele ajakirjandusele. Tänu kirjasõna levikule said haritlased oma ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängivad eesti seltsiliikumised ja ühistegevused. Esimese laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa.
1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas
1925 loodi Riiklik Kultuurkapital, mis oli kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoritele stipendiume, toetusi ja auhindu. Tartu ülikooli juures tegutses Gustav Suitsu juhtimisel Akadeemiline Kirjandusühing, mis ühendas ülikooli noori kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Populaarseks muutusid erinevad kirjandusvõistlused. 1927 esimene romaanivõistlus. Esimese võistluse võitis August Jakobson teosega ,,Vaeste patuste alev". 1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur
- N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude
5 Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. Ise kirjutas ta oma konservatiivsuse kohta, et ta on mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
