11. klassi kokkuvõte kirjandusest (3)

Realism Eestis ja mujal maailmas:
Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
Stendhal romaaniga “Punane ja must
u 1890–1905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism – elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novelližanr.
Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga.
Eesti realismi esimene tippteos on Vilde „Külmale maale“(1896).
teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson -Särgava
N. Tammsaare , FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts
20. sajandi algus eestis:
Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri sinna kuulusid selle ajastu kirjanikud.
A.H. Tammsaare on üks 20. saj tähtsamaid kirjanike sest et ta oli kõige silmapaistvam följeton: lühike pilke - või pilalugu , mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised teemad, kergus ja paroodilisus.
Novell: lühijutt/proosa väikevorm. See keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. iseloomustab: tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline, lõpp on ootamatu Fr. Tuglas " Hingemaa "
Ballaad : pikem, jutustav luuletus , mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Nt: "kevad" marie under
Romaan: jutustatava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, elukujutuse mitmekülgsus, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk.,, romaan: "nimed marmortahvlil".
Rahvusliku ärkamisaja sündmused jagatakse kolmeks perioodiks :

Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869);
1857 - “Kalevipoja” ilmumine;
1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas “Perno Postimehe” väljaandmist;
1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal “Eesti Postimehe”;
1864 - Palvekirjade kampaania ( Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.);
1865 - Laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine” loomine;
1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus.

1870. aastad;
1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas);
1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel );
1878 - Carl Robert Jakobson asutas “Sakala”. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel.

1880. aastate algus.
1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks;
1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks;
1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III;
1882 - C. R. Jakobsoni surm.
Mõisted:
Romaan - on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. „Sõda ja rahu“
Alliteratsioon - on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses
"Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul).
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid , mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.
Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt.
Raamnovell – esineb tegelasena jutustaja , kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio " Dekameron ".
Vagabund – hulkur
Rühmitused:
Arbujad - 1938 Liikmed: Betti Alver , Bernard Kangro , Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik ja Paul Viiding . Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole.
Noor-Eesti - 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik -poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti " Kiirte " neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal- Ridala .

Kirjanduslik Orbiit - ajaleht, tegevusaeg langes 1920. aastate lõppu ja 1930. aastate algusesse . Elulähedus

Tarapita - 1921-1922 - kirjanduspoliitiline rühmitus, liikmed: Albert Kivikas , Johannes Semper , Marie Under, Artur Adson , Johannes Vares -Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid.
Tammsaare:
“Tõde ja Õigus”,
“Põrgupõhja uus Vanapagan ”,
“Kõrboja peremees ”,
“Juudit”,
“Ma armastasin sakslast”,
Tšehhov:

• "Ilma isata " (1878)
  
• "Ivanov" (1887)
  
• " Kajakas " (1896)
  
• "Onu Vanja" (1899)
  
• "Kolm õde" (1900)
  
• " Kirsiaed " (1904)