Ta tappis Basili ning muretses vaid enda väljanägemise pärast ja kartis, et kui inimesed teada saavad tema tegeliku vanuse, siis kaotab ta oma staatuse. Dorian otsustas portree hävitada, ta läbistas selle noaga, kuid samal hetkel tundis kuidas ta ise vananema hakkas ja nuga hoopis teda tabas. Mees kukkus surnuna maha. Armastus oma ilu vastu oli niivõrd tugev, et lõpuks mehe tappis. Ühe näitena tooksin veel Hesse teose ,, Stepihunt''. Selle peategelane kahestunud isiksus, üks pool hunt ja teine inimene Harry Haller oli sunnitud pärast oma luhta läinud armulugu kolima väiksesse tuppa ühes odavas külalistemajas. Ta kaotas usu armastusse ning see tegi ta nõrgaks, kuid samas immuunseks kõige ümbritseva vastu. Päevast päeva üritab ta aega lihtsalt mööda saata, ilma mingigi emotsioonita. Pööre tema elus toimub pärast seda, kui ta kohtab Herminet, kes muudab tema ellusuhtumist täielikult, kes õpetab ta armastama ja naerma, elust rõõmu tundma
"Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruku Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan" Selle teose probleemiks koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõike novaatorlikum ooper. Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhtes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" Ooper "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõne dialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja vahel, valguse ja pimeduse vahel
sõpra ning julgetakse soovitada ning aidata isegi kui sa ei julge küsida. Samuti on olemas ka vastandeid, kus suhtutakse kesiselt. Klienditeenindus sõltub ka suurelt osalt töökohast. Kui töökoht on hea ja korras, siis on ka klienditeenindaja abivalmim ja tahtmist täis teenindada. Tekib küsimus, kas meeldiv klienditeenindus on isiksuse või koolituse küsimus ?! Arvan siiski, et pigem isiksuse, kuna kui koolitada inimene välja aga tal puudub korralik isiksus, siis ta suhtub sellesse töösse ükskõikselt. Teenindajal peab olema tahtmine ja motivatsioon, kuna hea klienditeenindaja peab taluma nõudlikke ja eriliste soovidega kliente ning pakkuma välja lahendusi vastavalt kliendi soovidele ja muredele. Eestis leidub vägagi erinevaid teenindajaid. Alustades kohalikest külapoodidest, kus suhtutakse nagu sõber stiilis "no mis täna siis ostma tulid ja lõpetades siis kõrgema tasemelise
oma isa ära nign ei kahetsenud selles, kuid ma arvan, et ta oli õigesti käitunud). Claude Frollo 1. Päritolu: Kogu oma nooruse pühendas oma väikse venna(Jehan) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina(kogu romaani jooksul). 2. Isiksus: Frolle peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leebe. Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andist endast märku. 3. Frollo ja teadus: Väga silmapaistev isik. Armastas väga raamatuid nind oli väga tark kõikides ainetes. Eriti hästi tundis Claude filisoofiat ning arstiteadust. 4. Kirik ja usk: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu
a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel? Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega,
reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute temperamendierinevusi nende aktiivsusest ja suhtumisest uutesse muljetesse. Enesestmõistetavalt mõjutab lapse isiksus ka arengus ühe või teise sammu astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum laps endiselt mööblist tuge otsida. Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk- järgult kasvav kontroll oma keha ja pea üle ning umbes neljakuuselt hakkab ta oma kätt esemete suunas välja sirutama
abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow
tähtis edu saavutamiseks. Materiaalsete väärtuste kõrval on tähtsad ka vaimsed, nagu sõprus, armastus ja perekond. Järeldused: Noorte püüdlused on erinevad, aga kõik ühendab see, et nad tahavad saavutada rahulolu oma eluga. 3 Essee Noorus on inimese elus kõige ilusam aeg. See on esimese armastuse tärkamise, esimeste ootuste ja lootuste täitumise aeg. Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid. Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tammsaare (1981) suurteoses ,,Tõde ja õigus" ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles vana Andres, kuid lastel oli julgust vastu vaielda. Noored mõistsid, et Andres ise
52. Kas veel all saab nutta? 53. Kui kilpkonnal poleks kilpi, oleks ta siis lihtsalt konn? 54. Kui üks sünkroonujujast peaks uppuma, kas teised upuvad ka? 55. Kas värv on vaid pettekujutelm? 56. Kas puudel on omad õigused? 57. Kas puud räägivad? 58. Miks inimesed vaatavad sinna, kuhu pole viisakas vaadata? 59. Miks naised ei suuda ripsmeid värvida kinnise suuga? 60. Miks on poksiring ruudukujuline? 61. Kui inimesel on lõhestunud isiksus ja ta tahab sooritada enesetappu, kas tegemist on pantvangi juhtumiga? 62. Kas varsaga võidu joosta on sama mõttetu kui vasikaga võidu joosta? 63. Miks lihavõttemune jänesed tassivad? 64. Miks hambavalu alati hambaarsti kabinetis ära läheb? 65. Kui must kast lennuõnnetuses ei hävine siis, miks ei võida tervet lennukit sellest valmistada? 66. Kui vang elektritoolil istudes, enne nupu vajutamist, saaks südamerabanduse, kas ta päästetakse? 67
Hugh Ross Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Et kosmoloogia tegeleb nii kaalukate ja isiklike küsimustega, on ta tekitanud omandiinstinkti ja konkurentsi. Praegu on see arvatavasti selgem kui kunagi varem. Siin võistlevad kolm gruppi: teoloogid, teadlased ja filosoofid. Praeguseks on välja pakutud, et universum sai alguse Suurest Paugust. Kui
"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele" Elus on asju, mida inimesed peavad teadma, olgugi, et nad on noored ja kogenematud. Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta...
pigem noor ja inimlik, kuigi absoluutselt oma ülesannete kõrgusel (läheks temaga koos luurele küll) J See teeb ta lugejale lähedaseks ja võimaldab pea kõigil teda endaga samastada, mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha
kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised Tööturu ja elukutsetega seotud
situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja
Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse: lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine, abi palumine või vaenulik käitumine. Näiteks hirmuga kaasneb sageli impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis võib sundida inimest kas põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 37. Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad?
Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid
kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad. Taju Taju on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimese käitumist mõjutab see, kuidas ta tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi, iseennast. Sageli leiame end imestamas selle üle, miks üks või teine inimene teatud olukorras just nii käitub? Meie ise oleksime hoopis teisiti talitanud! Probleem on selles, et inimesed tajuvad maailma erinevalt. Näiteks ühele ja samale olukorrale võib erinev tõlgendus olla autojuhil ja politseinikul,
Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud. 7 Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud!
6 kritiseerima ja taga rääkima, aga ka lihtsalt torisema. Teisel juhul on ta kogu aeg kusagil ära ja teda on võimatu tabada. Kolmas variant väljendub kangestumises, sellised töötajad võivad langeda arutelude tsüklisse: nad muudkui peavad koosolekuid, teevad plaane ja arutavad, aga kuhugi välja ei jõua. Atüüpi isiksus nõudlik enese ja teiste vastu kannatamatu ja pahane, kui teised tegutsevad aeglasemalt, kui neile meeldiks; kalduvad lõpetama teiste lauseid kalduvad agressiooni- ja vihapursetele, mis üllatab isegi neid endid suruvad alla meelepaha võivad olla peremehetsevad tunnevad pidevalt, et nad peaksid saavutama rohkem, kui on juba saavutanud on suure osa ajast ärritunud tunnevad, et peavad kõike ise tegema tunnevad, et elu on väga tüütu ja pettumapanev; puudub rahutunne
kui selle nähtuse üksikutesse juhtumitesse või ka veel toimumata juhtumitesse suhtutakse ükskõikselt, siis võib see nähtus muutuda igapäevaseks ja see kohe kindlasti pole ühe jätkusuutliku ja heaolu ühiskonna eesmärk. 7 8 Kokkuvõte Niivõrd tõsine teema, kui seda on noorte inimeste enesetapp, ei tohiks kedagi külmaks jätta, sest samal ajal, kui hävineb üks väljaarenemata isiksus teda ümbritsevate lähedaste jaoks, hävineb see sama väljaarenemata isiksus ka kogu ühiskonna jaoks. Suitsiid on justkui võitlus saatusega ja õigemini suitsiidi sooritaja võit saatuse üle. Vast kõige olulisem on alati mäletada tuntud ütlust: ,,Enesetapp on sageli jääv lahendus ajutisele probleemile". Ei ole selliseid nähtusi, nagu väljapääsmatu olukord, on vaid selline tunne, et enam ei suudeta edasi minna. Suitsiidile kalduvad inimesed on aga sageli nõrgema
,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele. Majanduspoliitiline: Sellisel puhul rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest
kui ka tema rääkimisviisi eripäras. 13 Suhtlemisel võib täheldada ikka ja jälle, et ükssama kätimisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundedi ja iseloomujooni. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksuse mõiste defineerimisel lähtub osa määratlustest nendest erinevustest,mis inimesi omavahel eristavad. Ühe sellise definatsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja
Miks ei püsi tänapäeval kooselu mehe ja naise vahel? Selle teema käsitlemisel ei taha ma lähtuda riiklikust statistikast. Ehkki ma olen veendunud, et siinkohal numbrid toetaksid minu seisukohta, et kooselud mehe ja naise vahel ei püsi enam nii nagu vanasti. Sedakorda on minu arutelu lähtekohaks inimesed minu ümber, lähedased ja tuttavad ehk elu millega ma igapäevaselt kokku puutun. Olen kuulanud vanemaid inimesi omavahel rääkimas:,, Mis jama see on, et tänapäeva noored koos elatud ei saa? Vanasti elasid paarid abiellumisest kuni surmani koos." Olen minagi juba selles eas et mõelda kooselule pikemas perspektiivis ja lahata seda küsimust, et miks siis ei kesta kooselu mehe ja naise vahel või kas see üldse on nii? Kui alustada päris algusest, siis peaks olema iga kooselu aluseks armastus kahe inimese vahel. Tõenäoliselt on olemas ka kokkuleppelisi ja majanduslikult kasulikke põhjuseid kooselamisks, kuid mina lähtun siiski kõige levinumas...
· sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!).
Ja mis halli massiga ei sarnane, see on vale. Kas pole meie ühiskond mitte armas? Sellised inimesed julgevad olla need, kes nad on, mitte ei varju selle mitte midagi ütleva halli maski taha, mis enamuses meie nägusid katab. Muidugi on tänapäeva teiseks moeks sellise inimese mängimine, jälle mask. Miks mängida kedagi, kes sa ei ole? Igatahes sellist inimest on hulga raskem jäljendada. Ja kui nüüd asuda Mari juurde.. Milline ta on? Ta on usin, masinlik ja mitte mõtlev isiksus. Arvatavasti ei tule tal isegi pähe, et ei peaks midagi tegema ja võiks teist teed minna. Kõik teevad ju nii, ju pean mina ka. Kas pole see mitte jällegi tänapäeva ühiskonna üks pahedest? Teistest julgus mitte erineda. Tema arvates on õige kõik see, mida ütlevad vanemad ja mida tegid esivanemad. Ma ei tahaks nüüd laita maha seda mõtet, et täiskasvanud on targemad, mida nad üldjuhul ka on. Kuid sellest hoolimata tuleks vahepeal oma peakesega ka mõelda
Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat"
Ma loodan, et saan sellest üle · Toomas Lunge Väga hea esitus! Piisavalt karge ja tundeline-tundetu. Laul räägib mehe enda südamepiinadest ning mitte keegi peale meesterahva ei suudagi anda edasi reaalset loo emotsiooni ning meeleolu piisavalt peene täpsusega, ilma, et ületataks ühtegi piiri. · Hedvig Hanson Huvitav. Omapärane. Naiselik. Kõik see, mida tegelikult selle laulu sisu originaalis olla ei tohiks. Naine nimelt on väga ebasobiv isiksus andmaks edasi meestemaailma keerulisi ning ettevaatlikke mõttekäike. Loomulikult ei teinud Hedvig Hanson oma esitusega mitte ühtegi viga. Kõik oli laitmatu, nagu tal ikka kombeks, aga minu nägemuse järgi peaks lugu jääma siiski meesterahva esitusse, just nagu ette nähtud. Samas, kes kuulab lugu, selleks et saada elamus Hansoni köitvast hääletämbrist, mitte niivõrd loo sõnumist, on esitus ja kõik muu seal juures õnnestunud. Muinaslugu muusikas
tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust, haridus Uimastid. Mis on uimastid?
naine24.ee/589396/ema-sai-kohtus-lapsed-tagasi/ 1. Ema vaimne tervis ei olnud korras, vajas abi 2. Ema jättis lapsed hooletusse, ei pannud tähele laste raskeid haiguseid 3. Laste kodu oli räpane ja elamiskõlbmatu, kaebused tulid nii lasteaiast kui ka koolist 2. Hinne Vastused küsimustele 1.Millised tegurid põhjustavad vanemate poolt füüsilist vägivalda laste vastu? · Kõrge kontrollivajadus · Alkoholi tarvitamine · Psüühilised häired · Ebaküps isiksus · Vähene hoolivus ja teisega arvestamine · Ressursside nappus/ Majanduslikult halb olukord · Reaktsiooniline käitumine 2.Millised tegurid põhjustavad emotsionaalse läheduse kadumist vanema ja lapse vahel? Vägivald kodus on kindlasti peamiseks põhjuseks. Lapsed ei mõista, ei saa aru vanematest. Vanema ja lapse väljavaated on täiesti erinevad, vanem tahab lapsele head aga kas see on ikka lapsele kõige parem valik? 3
Hind rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind, hinnataseme paindlikkus, soodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. Ostu mõjurid : Turunduse mõjurid: Toode, Hind, Kommunikatsioon ,AIDA , Jaotus/turustus. Keskkonna mõjurid: Majanduslikud mõjurid, Kultuurilised mõjurid, Sotsiaalsed mõjurid, Ostusitutsiooni mõjurid. Individuaalsed mõjurid: Vanus ja pereelu tsükli faas, Elukutse ja haridus , Elustiil, Isiksus .Psühholoogilised mõjurid: Motiivid, Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Hoiakud. Telemarketing plussid: annab võimaluse kohandada kliendivajadustele, annab võimaluse vastata argumentidele. Miinused: võib tekitada pahameelt, kui kõne tuleb sobimatult, kliendil on tel teel kergem öelda ei, võib olla raskem ühendust saada, ei tohi ülehinnata isiklikke kontakte tm. puhul. Turundusjuhi ül. posits. - 1)
halbade asjade ,,kasti", reklaam püüab teha asja automaatselt heaks 5. Imidzikujundus brändi omadused kvalifitseeruvad mulle ( iPhone jõukus, innovaatilisus, ilu kui mul on, olen mina ka) Võimalusel rakendatakse kõikide meelte tööd. (seda paremini jääb meelde) Värv võib äratada lõhnataju. VAJADUSE TEADVUSTAMINE Vajadus olulise asja puudujääk, sisemine jõud või rahutus. A.Maslow Motivatsioon ja isiksus Vajaduste hierarhia.(Kolmnurgas alt üles) 1.Vajadused, mis on seotud elus olemisega(sugutung, surmahirm, söömine) 2. Vajadused, mis on seotud ohutuse ja turvatundega( kui jätkusuutlik on minu eksistents) 3. Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5
kirega, mida sisendab ja süvendab rahva arv, mistõttu ongi tõsiasi see, et kui indiviid on juba saanud hulga osaks ja on moodustunud ajutine kollektiivne hing, kasvab tal julgus ja puutumatuse tunne, mis üksi olles mitte kunagi ei avalduks. Taolistes situatsioonides võib kergesti näha, kuidas ja kui suurel määral isik hulgas erinebki üksikust inimesest. Hulgas leidub mõnikord ka neid erandlikke indiviide, kelle tugev isiksus suudab vastu panna massi ideede kaasahaaravale mõjule, kuid üldjuhul on nad siiski arvuliselt tugevas vähemuses ja paratamutult lõpuks ühinevad nad hulgaga. Nad võivad siiski üritada kuidagiviisi hulka mõjutada, andes neile kätte uus juhtmõte ja panna neid lahti ütlema praegusest eesmärgist, aga siiski on selle üritamine väga keeruline. Mõnevõrra sarnase näitena võib välja tuua tõsielulise olukorra, kus grupp
Võimu olemus inimese või grupi suutlikkus mõjutada teste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu teostamise meetodid autoriteet ja sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, (trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine) Autoriteetse võimu korral kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad Karismaatiline silmapaistev isiksus , karismaatiline liider 11. Selgita eiigivõimule omaseid tunnuseid ja komponente? Millist meetodit eelistatakse tänapäeva riigivalitsemises? Tunnused: ainuõigus kehtestada seadusi ainuõigus koguda makse ainuõigus kasutada vägivalda otsused on kohustuslikud kõigile õigus ja kohustus korraldada avalikku haldust riigivõimul on üks keskpunkt Komponendid:
parem asi selle juures, aga on teadmine, et sul on keegi, kellele usaldada oma saladusi. Tänu sellele loole sain ma aga aru, et tõelisi sõpru on mul palju vähem, kui ma algul arvasin. Meie klassi tuli paar nädalat tagasi uus tüdruk. Tal olid kastanpruunid juuksed ja hallid silmad. Algul paistis ta mulle liiga eemalolev ja ma hoidsin temast pisut kaugemale, kuid lõpuks jäime me ühel vahetunnil vestlema. Ta tundus tõeliselt sõbralik ja tore isiksus olevat. Ta teadis palju rääkida teatrist ja muusikast. Muusika on talle eriti hingelähedane, sest ta õpib muusikakoolis viiulit. Peale meie ühiseid vestlusi koolis hakkasime aega ka väljaspool klassiseinu veetma. Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka. Me võisime rääkida nii vabalt, nagu me oleksime lapsepõlvesõbrad. Me naersime ja lõbutsesime koos. Aga miski pole püsiv. See juhtus ühel külmal ja tuulisel pühapäeva pärastlõunal
uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud
tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt.
See on näide lihtsusest ja autori osavast stiilist, samuti võimest ületada maalimispiiratust vaimsetel ja religioossetel teemadel. Ikooni lüürilised ja rütmilised omadused tõid sellele kohest edu. Ei ole juhuslik seegi, et Rubljovi kolmainsust määratletakse vene kunsti kõrgeimaks saavutuseks, sest see on sama hästi ka loomingulise mõtlemise kehastus paljudele järgmistele põlvedele. Kahjuks pole paljud Rubljovi tööd tänaseni säilinud ning tema isiksus ning looming jääb sisuliselt mõistatuseks, kuna ei ole veel päris kindlalt selgeks tehtud, millised on päris tema maalitud ikoonid ning millised on tema nimele omal ajal lihtsalt omistatud. Ikoonide maalimisel kehtisid kindlad kiriku poolt kehtestatud reeglid. Erinevad stseenid paigutati vöötidena üksteise peale või väiksemad pildid raamina ümber suurema. Pühakuid kujutati askeetidena ja pikaks venitatuina. Näos olid valdavad suured tumedad silmad
Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Aktsionäride eesmärgid Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha ROI- return on investment ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Strateegiline juhtimine Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas? Tüübid: Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus, keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. Keskkonna kontroll. Kohanev lähenemine: Juhtkond, probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Keskkonnast ohud. Planeerimismoodus: Võimalused + probleemid. Strateegiline juhtimine 2 Strateegia võib olemas olla ka formaalse juhtimiseta, lihtsalt vastus ootamatutele asjaoludele. Mitte ainult plaan, aga ka tegu. (Henry Mintzberg) Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib
Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma nii nimetatud parimale sõbrale selga lööma. 4. Lühike kokkuvõte Alceste oli kogu maailma inimeste peale vihane, kuna nad olid lipitsejad ja võltsid. Ta ei sallinud valelikkust
Teiseks põhjuseks, mis vaevas ka Basil Hallwardi, võib olla see, et teosesse pannakse liiga palju iseendast. Kuna Basil kujutas portreel inimest, keda ta armastas nii siiralt ja sügavalt ning tegi seda väga suurte tunnete mõjust, tundis ta, et pilti ei tohiks keegi teine näha. Seda võib tunda ka iga teine looja, kes kujutab midagi liiga isiklikku. Pannes oma loodud personaalset elu seina peale ja kõigile vaatamiseks, võib jääda tunne nagu oleks kogu enda isiksus paljastatud. Nõnda selgitas ka Hallward oma kaasvaatlejatele, miks ei soovi ta viia tööd galeriisse ega seda müüa. Erinevalt kunstnikust, imetles endast tehtud tööd väga pildil kujutatu. See oli Dorian Grey. Seda võis temas süvendada talle omane masiivne edevus, kui ka iseenda nägemine läbi armastatu silmade. Ta nägi enda ilu, noorust ja võluvust kõike korraga. Ta soovis lausa, et jääks selliseks kogu oma elu lõpuni. Nõnda
mõistsid inimest, kui isiksust, kellel on vajadused. Peplau jaoks oli inimene isik, kes on arenev organism, mis üritab vähendada ärevust, mida on põhjustanud vajadused. [3] Jean Watsoni definitsioon langeb samuti kokku eelneva kahe teoreetikuga. Inimene on väärtustatud isik, kelle eest tuleb hoolitseda, austada, rikastada, arusaada ja abistada. Üldine filosoofilises vaade inimesest on kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus. [4] Teiseks õenduse keskseks mõisteks on „tervis“. Nightingale teoorias kajastus osaliselt, et peale füüsilise tervise on inimesel ka vaimne pool ning sellepärast antakse õdedele kohustus lisaks keskkonnatingimuste parandamisele patsienti nõustada ja vajadusel rahustada. Inimesekäsitluse poole pealt kinnitas ta, et inimest vaadeldakse bioloogilispsühhosotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikog...
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia.
Marie-Antoinette sündis 2. november 1755, sünninimega Maria Antonia Josepha Johanna, ja oli noorim tütar keisrinna Maria Theresa ja Püha Rooma keisri Francis I. Kümneaastaselt ei suutnud Marie-Antoinette korrektselt kirjutada saksa keeles või mõnes muus keeles, mida kasutati õukonnas nagu prantsuse või itaalia keel. Christoph Willibald Gluck'i all õppis Marie-Antoinette harfi, klavessiini ja flööti, lisaks oli ta silmapaistev tantsija. Marie-Antoinette oli ilus, temperamentne ja elav isiksus. Abielu Louis XVI ja Marie-Antoinette abiellusid 16. mai 1770. Abielludes oli Louis XVI 15-aastane ja Marie-Antoinette 14-aastane. Prantsusmaal suhtuti noorte abiellu vaenulikult, kuna Austria, kus Marie-Antoinette pärit oli, sundis Prantsusmaad osalema seitsme aastases sõjas. Abielu esimesed aastad olid jäigad, kuna paar kohtus päev enne laulatust ning Louis oli iseloomult häbelik ja kahtlustas, et Marie proovib teda manipuleerida.
saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus - 20. saj algul klassikaline kirjeldav psühhiaatria haigussümptomid; klassikaline psühhoanalüüs alateadlikud kaitsed - Kategooriad vs dimensioonid neurotis Melanhoolik Koleerik m Flegmatik sangviinik ekstravertsus Paranoiline isiksus Vajalik 3 sümptomit - Umbusklikkus ja kalduvus kõike vaenulikuna tõlgendada - Kalduvus kaua viha pidada - Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes - Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine - Sage ja alusetu armukadedus - Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil
Isiksust iseloomustab kindel struktuur Isiksusel on võime areneda Inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskonnaga, käituda ja mõtelda. Käitumine pole mitte üksnes adaptiivne, vaid ka ekspressiivne. Isiksuse kese on Allporti järgi tema väärtustele ja veendumustele toetuv prooprium. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu,
organisatsiooni seisukohast? Psühholoogiline töövägivald ehk bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Ohvri seisukohast: Ohvriks langeb tavaliselt: · Väljapaistev isiksus · Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus · ***Ohvrite hulgas on ülekaalus koolis, ülikoolis, haiglas, lasteaedades ja usuorganisatsioonides töötavad inimesed Kiusaja seisukohast: · Kiusaja kiusab, et oma enesehinnangut kaitsta, tal on sotsiaalsuse puudus ja tema käitumine on mikro-poliitiliselt motiveeritud. Kiusamine väljendub:
Ka võivad teatud kahjulikud bioloogilised protsessid esile kutsuda kroonilisi psüühikahäireid. Näiteks võib hapnikupuudus (hüpoksia) põhjustada depressiooni.Lisaks võivad paljud haigused sh süüfilis, AIDS ja Alzheimeri tõbi, mõjutada ajuprotsesside tööd ja seega kutsuda esile muutusi isiksuses. Kuna pereliikmed märkavad muutusi isiksuses ennem, kui arst otsustab teha meditsiinilised testid, võib neil tekkida vale-arusaam, et isiksus prognoosib või põhjustab haigust. Ka paljud ravimid ja ravimiteraapiad põhjustavad depressiooni, tuju-muutusi, ärevust, langenud seksiiha ja muid psühholoogilisi kõrvalmõjusid. Kahjuks on tänapäeval pidevalt suurenenud ravimite tarbimine, kuid samas ei ole mahuliselt kasvanud teaduslik uurimustöö nende mõju kohta inimese psüühikale. Isiksuse otsesed mõjud Isiksus võib mõjutada haigust otseselt läbi füsioloogiliste mehhanismide. Näiteks vihane või ka koleeriline
Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle. Neljandas osas käsitleme erinevate psühhoanalüütikute nägemusi, kuidas ravida nartsissiti. Nartsissistlik isiksusehäire 4 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
