Jumalaema kirik Pariisis ja tegelased (4)

5 VÄGA HEA

Jumalaema kirik Pariisis
Quasimodo

Välimus : Kole , sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas , kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured.

Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks.

Jumalaema kirik , kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks.

Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks kirikut ning oma suure armastuse pärast on ta võimeline ennast ohverdama.

Quasimodo vastuolulisus :
Välimus
Hing
Välimuselt väga inetu ning hirmus kõikide jaoks. Keegi ei teadnud , milline inimene ta on ning ma arvan, et keegi ei tahtnudki teada, kuna tema välimus ei meeldinud kellegile ning aina hirmutas kõiki.
Mina arvan, et Quasimodo nagu inimene oli väga heasüdamlik ning lahke . Lähtudes sellest, et ta päästis Esmeralda arvan ma, et ta on väga truu oma armastusele ning ei suudaks kunagi petta . Kindlasti on ta julge, sest suutis isale vastu hakkata. Võib olla on ta süda veidi külm(lähtun sellest, et ta tapis oma isa ära nign ei kahetsenud selles, kuid ma arvan, et ta oli õigesti käitunud).
Claude Frollo

Päritolu: Kogu oma nooruse pühendas oma väikse venna( Jehan ) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina(kogu romaani jooksul).

Isiksus: Frolle peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leebe . Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andist endast märku.

Frollo ja teadus: Väga silmapaistev isik. Armastas väga raamatuid nind oli väga tark kõikides ainetes. Eriti hästi tundis Claude filisoofiat ning arstiteadust.

Kirik ja usk: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu. Kindlasti tähendas see tema jaoks midagi enamat, kui lihtsalt kirik.

Koer ja isand: Mina arvan, et mõte on selles, et Quasimodo on koer ning Frollo on isand. Kuna Frollo võtis Quasimodo endale, ning kasvatas teda üles, tundis Quasimodo ennas nii, nagu oleks midagi Frollole võlgu. Quasimodo täitis kõik tema käsud, tegi kõik nagu Frollo tahtis. Jooksis kogu aeg Frollole järgi, nagu krants.

Naised: Lood naistega oli kehvad. Frollo ei usaldanud naisi üldse ning oli nö isoleerinud need oma elust. Ta ei tahtnud naisi üldse enda ellu lasta, ma arvan, et ta kartis . Kui ta kohtas Esmeraldat, ta armus ning tema vaated muutusid. Ta hakkas taas naisi usaldama ,

Autori suhtumine:
Esmeralda

Päritolu : Ema oli teda Prantsusmaal sünnitanud ning andis talle nime Agness, kuid laps oli emalt hispaania mustlaste poolt varastatud ning need andsid tütarlapsele nime Esmeralda.

Välimus ja iseloom : Kindlasti oli Esmeralda imeilus .Ta tumedad , suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. Iseloomul on nii plussid kui ka miinused. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellegile haiget teha, ta oli lahke, abivalmis ja heasüdamlik, kuid samas liiga usaldusväärne ning naiivne , mina arvan, et see on miinus , kuna elus ei tohi olla liiga naiivne ning uskuda kõike ja kõiki. Tema lahkus väljendus selles, et ta kogu aeg aitas(oli ainuke kes andis Quasimodole juua, kui see oli häbiposti juurde kinnitatud). Esmeralda on liiga usaldusväärne, kuna liiga palju usub enda fantaasiat ning mõteid ning mina arvan, et Esmeralda alt vedamine ei pakuks kellegile suurt pinget.

Esmeralda ja armastus : Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märkanud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustab ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes eda armastavad(näiteks sundis Quasimodot ootama Phoebust öö ja päev, ning oli petunud, kui too tuli üksinda, sest Phoebus ei tahtnud ise kokku saada; Esmeralda oli vihane ning solvunud, unustades ära, mida Quasimodo tema jaoks teinud on).

Esmeralda ja Quasimodo : Esmeralda ei tundnud Quasimodo vastu midagi ning ta ei suutnud rahule jääda mehe välimusega, kuid ma arvan, et kindlasti oli tal kahju temast. Ma olen kindel, et tütarlaps oli väga tänulik talle, elu päästmise eest, kui armastus Phoebuse vastu muutis teda jumalks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 139 allalaadimist

Jumalaema kirik Pariisis ja tegelased #1

Jumalaema kirik Pariisis ja tegelased #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

139 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tan123 Õppematerjali autor

quasimodo esmeralda jumalaema kirik pariisis kirjandus claude frollo

Sarnased õppematerjalid

odt

Jumalaema kirik Pariisis

Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks

Kirjandus

odt

Jumalaema kirik pariisis

Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo

Kirjandus

doc

Jumalaema kirik Pariisis - V.Hugo

,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska

Kirjandus

doc

Jumalaema kirik Pariisis analüüs

1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale

Kirjandus

docx

"Jumalaema kirik Pariisis" kiriku roll teoses

,,Jumalaema kirik Pariisis" Jumalaema kirik mängis raamatus väga olulist rolli. Kirikut ning temas toimunud muutusi oli tihti kirjeldatud lehtede ning isegi peatükkide viisi. Jumalaema kirikus ning selle ümber toimusid suur osa kõige tähtsamatest sündmustest. Raamatu alguses oli kirjeldatud Jumalaema kirikus aset leidnud müsteeriumi, millest sai alguse Pierre Gringoire allakäik, samuti narride paavsti valimist. Samuti toimus Jumalaema kirikus üks raamatu tähtsamaid sündmusi, kus Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga

Kirjandus

doc

Jumalaema kirik Pariisis

«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline;

Kirjandus

doc

Lugemiskontroll „Jumalaema kirik Pariisis“

Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse. Esmeralda

Kirjandus

doc

Vene kirjandus ja kirjanikud

sõnavabadus jne) Kui Napoleon III sai troonile, läks ta Hugo'ga tülli ja ta saadeti riigist välja (riigireetur) Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel Kirjutas võõrsil pamflette (,,Napoleon väike", ,,Kuriteo ajalugu"), need keelustati Pr-maal ära. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne Looming: Luulekogud: ,,Oodid ja ballaadid" ,,Sügislehed" ,,Kunst vanaisa olla" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla

Kirjandus

Rohkem sarnaseid