Hulkade psühholoogia - essee (3)

Hulkade psühholoogia
Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost “Hulkade psühholoogia”. Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna " kambavaim ". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid  ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata.
Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad . Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veendumused, mida ta iga hinna eest järgib, neist kinni peab ja täide püüab viia.  Liidritel on väljakujunenud austajad, kes naudivad oma eeskujude sõnavõtte ja tegusid ning nõustuvad selges veendumuses, et eeskuju jutt on õige ning ei kuulu vastuvaidlemisele. Kaasaja maailmas on säärasteks mõjukateks juhtideks, keda massid järgivad ja lugu peavad näiteks poliitik  ja keskkonnakaitsja Albert Arnold  Gore, kes oma loomu poolest hea suhtlemis- ja väljendusoskusega inimestele oma veendumustest teada annab ja neid peale surub, kuna ka Le Boni teoses oli välja toodud, et oma ideede kordamine on hulkade mõjutamiseks ülimalt tähtis, sest tõekskinnitatud idee jääb kordamise tagajärjel niivõrd meelde, et seda hakataksegi tõeks pidama , seejuures teadmata selle idee tõele vastavust. Ka Gore on aktiivselt tegelenud inimkonna teadlikkuse tõstmisega sellest, kuidas inimeste tegevus on põhjustanud olulisi kliimamuutusi viimastel sajanditel ning avaldanud oma mõtteid erinevatel debattidel ja meediaväljaannetes. Tema seisukohad ei pruugi aga tõele vastata, kuna maakera ajaloos on olnud teisigi kliima soojenemise ja jahenemise perioode ning veel ei ole sada protsenti ära tõestatud, et viimase aja soojenemise aluseks on just inimtegevus, kuid väga suur hulk inimesi pigem siiski usuvad teda, sest inimesed kuulavad seda, mida nad tahavad kuulata ja kui lihtsalt neile kogu infot serveeritakse. Keerulisi mõtteavaldusi ja uudseid ideid sellel teemal hetkeseisuga veel üldjuhul ei aktsepteerita, kuna kliimasoojenemise idee ja sellega seonudvad arvamused ja uskumused on sügavalt juurdunud ning lisaks sellele levivad nad edasi veel ka nö nakatuse teel. Hulga keskel on nakatusel esmapilgul vähetähtsam jõud, kui tegelikult. Kuid vastupidi, nakatus ongi üks kõige mõjuvamaid juhtide tegevuse vahendeid. Näiteks mingi hirm, kus mõnede lammaste segadus kandub edasi kogu karjale ning just samamoodi kehtib see ka Al Gore'i ideede puhul. Ideed levivad inimeselt inimesele ja lõpuks niiviisi see keskne arusaam massides hüpnootiliselt kinnistubki.
Hulgad on anonüümsed, hulgal puudub vastutus, vaatlemisvõime ja ka kriitiline meel ning nad väljuvad tihti kontrolli alt. Nõnda juhtus ka kahetuhande seitsmendal aastal Tallinnas nn pronksööl, kus toimusid rahutused ja vandaalitsemised, kusjuures märatsejateks olid valdavalt vene rahvusest inimesed, kelle iseloomulik äge temperament aitas kindlasti kaasa asjade säärasele kulgemisele. Oletates, et kui näiteks oleks meeleavaldajateks olnud mõnest teisest rahvusest inimesed, näiteks Norrakad, ei oleks asi minu arvates kindlasti mitte nii tõsiseks kujunenud, kuid siiski tollel õhtul Pronkssõduri juurde kogunenud inimesed väitsid, et nad tulid kaitsma Teises maailmasõjas fašismi vastu võidelnute mälestust, polnud Tõnismäelt kesklinna vandaalitsema suundunud purjus noortel poliitiliste tõekspidamistega enam mingit pistmist. Neid juhtis vaid pime eesmärgitu kihk lõhkuda ja laamendada. Märatsejate hulgas oli ka eestlasi, kes ei hoolinud oma linnast ning kes ühinesid üldise mässuga, et lihtsalt rüüstata ja aktsioonist materiaalset kasu saada. Vaevalt et igaüks eraldi neist kunagi nii oleks käitunud. Nad ei oleks ealeski tundnud kiusatust midagi lõhkuda või põlema panna, aga massis olles kadus neil oma mina ja see asendus kollektiivse kirega, mida sisendab ja süvendab rahva arv, mistõttu ongi tõsiasi see, et kui indiviid on juba saanud hulga osaks ja on moodustunud ajutine kollektiivne hing, kasvab tal julgus ja puutumatuse tunne, mis üksi olles mitte kunagi ei avalduks. Taolistes situatsioonides võib kergesti näha, kuidas ja kui suurel määral isik hulgas erinebki üksikust inimesest.
Hulgas leidub mõnikord ka neid erandlikke indiviide, kelle tugev isiksus suudab vastu panna massi ideede kaasahaaravale mõjule, kuid üldjuhul on nad siiski arvuliselt tugevas vähemuses ja paratamutult lõpuks ühinevad nad hulgaga . Nad võivad siiski üritada kuidagiviisi hulka mõjutada, andes neile kätte uus juhtmõte ja panna neid lahti ütlema praegusest eesmärgist, aga siiski on selle üritamine väga keeruline. Mõnevõrra sarnase näitena võib välja tuua tõsielulise olukorra, kus grupp inimesi on arusaamal, et talverehve ei ole ennem öökülmade perioodi saabumist vaja ära vahetada, kuigi see võib juhtuda alles näiteks kooljakuu viimasel nädalal, siis eiravad nad seaduse ettekirjutust ja sõidavad niikaua edasi suveperioodi rehvidega, hoolimata sellest, et valel ajal valede rehvidega sõitmisel kaasnevad ka karistused. Üritades nende arvamust antud olukorras muuta, oleks see üsna raske, kuid mitte võimatu. Aga söötes neile ette mõtte, et naastrehvidega on pidamine parem, võib ehk selle hulga arvamust muuta ja nad võtavad omaks selle uue idee ja vahetavad oma rehvid ära siiski õigeks ajaks. Sellest saab järeldada, et inimene, kes liigub vaid eelmainitud veendumustega seltskonnas ja ta ei allu hulga mõjutustele, saab ta ise, kui ta seda tahab, hulka mõnevõrra mõjutada.
Hulgas ei saa kuhjuda mõistus vaid ainult keskpärasus. Hulk on anonüümne ning hulgas olevad inimesed anduvad puhtalt instinktidele - puudub vastustus - ja karistamatuse tunne. Rahvahulk tegutseb primitiivsete impulsside ajel , arutult ja ebamõistlikult. Vahel võivad nad olla väga ohtlikud, koguni patoloogilised nähtused.