Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalhoolekanne (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tegurid põhjustavad vanemate poolt füüsilist vägivalda laste vastu?
  • Millised tegurid põhjustavad emotsionaalse läheduse kadumist vanema ja lapse vahel?
  • Millised on kodust ärajooksmise peamised põhjused?
  • Milliseid hoolekande teenuseid vajaks tänavalapsed kelle elust on tehtud antud video?
Sotsiaalhoolekanne  
1. Hinne
Vastused küsimustele : 
1.Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded laste hoolekande korraldamisel

Tagab lastele juurdepääsu haridusele, loob võimalused laste vabaaja ja huvitegevusteks

vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule  tugiisiku  või -perekonna ja korraldab 
lapsendamist

toetab last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning 
asjaomaste asutustega
2.Milliste asjaolude korral võib lapse eraldada kodust ja perekonnast :

lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.

perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende 
kasutamine ei ole võimalik;

puudused lapse hooldamisel ja  kasvatamisel  ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps 
ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu;
3.Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kelle……

vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;

vanematelt on vanema õigused ära võetud;

vanemad kannavad eelvangistust või vangistust  vanglas .
4. Keda on Turvakodu (varjupaiga)  juhtkond  kohustatud informeerima turvakodusse 
(varjupaika) varjule tulnud lapsest:
Turvakodu peab informeerima lapse elukohajärgset omavalitsust, kui laps on tulnud või toodud varjupaika. 
5.Nimeta 3. põhjust, mis andsid sotsiaaltöötaja hinnangul talle õiguse laste 
perekonnast eraldamiseks? 
  http://www.naine24.ee/589396/ema-sai-kohtus-lapsed-tagasi/
1. Ema vaimne tervis ei olnud korras, vajas abi
2. Ema jättis lapsed hooletusse, ei pannud tähele laste raskeid haiguseid
3. Laste kodu oli räpane ja elamiskõlbmatu, kaebused tulid nii lasteaiast kui ka koolist
2. Hinne
Vastused küsimustele
1.Millised tegurid põhjustavad vanemate poolt füüsilist vägivalda laste vastu?

Kõrge kontrollivajadus

Alkoholi tarvitamine

Psüühilised häired

Ebaküps isiksus

Vähene  hoolivus  ja teisega  arvestamine

Ressursside nappus/ Majanduslikult halb olukord

Reaktsiooniline käitumine 
2.Millised tegurid põhjustavad emotsionaalse läheduse kadumist vanema ja lapse vahel? 
Vägivald kodus on kindlasti peamiseks põhjuseks. Lapsed ei mõista, ei saa aru  vanematest . Vanema ja lapse 
väljavaated on täiesti erinevad, vanem tahab lapsele head aga kas see on ikka lapsele kõige parem valik? 
3.Millised on kodust ärajooksmise peamised põhjused?
Kodust ärajooksmise põhjuseid on palju, kuid need jagunevad peamiselt kahte rühma – lapsed jooksevad 
kellegi või millegi eest ära (vägivald,  vaesus ,  kodune elu liiga vastuoliuline) või lapsed jooksevad kellegi 
juurde, et saada midagi, mida nad kodust ei saa (lähedus, turvatunne, armastus, tähelepanu)
4. Täida lüngad-
Alkohoolikust vanemad võivad raskete ajukahjustuste tõttu olla äärmiselt ebakindla tundeeluga, kõikudes 
ootamatult ja ettearvamatult järelandliku ükskõiksuse ning agressiivse äkkviha vahel!
5. Milliseid hoolekande teenuseid vajaks tänavalapsed , kelle  elust on tehtud antud video?
https://www.youtube.com/watch?v=XJ39fZWkgnM&feature=fvwrel
Lapsed vajaksid eelkõige turvatunnet, mis kõigil tänavalastel puudub. Neil peaks olema koht, elamiskõlblik 
koht elamiseks. Turvakodud on  varjant , mis kindlasti lapsi aitaks. Lisaks 
lapsendamisvõimalused/asenduskodud noortematele lastele. Kindlasti vajavad need lapsed ka haridust, 
huvitegevusi et nende tulevik oleks  helge  ja nende laste elu poleks nii kurb. Nad vajavad turvatunnet ja 
lähedust, tunnet et keegi neist hoolib.  
Kes vajavad ema ja lapse varjupaiga teenust
       Õnnelik perekond on tavaliselt iga inimese unistuseks. Leida endale 
armastav kaaslane ning saada endale kõigearmsamad lapsed. Aga tihtilugu ei 
ole kõigi inimeste elu nii roosiline. Mis siis saab, kui  armastavast kaaslasest 
saab vägivaldne kodulõhkuja? 
       Perekonnasisene vägivald on maailmas väga räägitud teema ning igal pool 
üritatakse leida sellele lahendust. Seadused, hoolekandeasutused kõik võitlevad 
perevägivalla vastu, kuid see siiski on tänapäeva ühiskonnas olemas ning on 
palju perekondi, kes vajavad abi. 
        Peamiseks pere vägivallatsejaks on peredes enamasti isad. Pereisasi 
peetakse tihtilugu perepeadeks, kuna just tema toob elamiseks raha koju. Lisaks 
on  uuringut  näidanud, et just kõige vägivaldsemad ongi tugevam sugupool ja 
peamiselt käib vägivald kaaslaste vastu, tihtilugu ka lastele vastu. Ning naised 
ei julge end ega lapsi kaitsta, kuna pereisa käes on justkui perekonna võim. 
Emad jäävad tihti kodusteks pärast lastesaamist ning pere ainsaks 
sissetulekuallikaks saabki mehe palk. Emad kardavad meestele vastu hakata, 
kuna nad on tugevamad ning kardavad, et nad võivad ema ja lapsed tänavale 
tõsta ning neil pole kuhugi minna. Lisaks ei saa emad ka kodust ise lahkuda, 
kuna kogu perekonna raha on mehe käes. Sellepärast ongi tuhandeid perekondi 
justkui kinni, emad ei saa lahkuda ja teine pool vägivallatseb päevast päeva.
     Nüüd, tänapäeva elus on sotsiaalhoolekande asutused välja mõelnud just 
selliste olukordade  lahenduseks Ema ja Laste varjupaiga teenused. Need 
asutused on mõeldud emadele ja lastele, kellel pole enam kohta kuhu minna 
kuna neil puudub maine vara. Lisaks pakub turvakodu ka lastele ja emadele 
kaitset vägivaldse isa eest ning annab võimalused lastele hoolduseks, 
kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud tingimused.  Emad ja lapsed saavad 
tunda turvakodus turvaliselt ning saavad aega, et ise enda elu peale saada. 
Vaatamata sellele, et turvakodud maksavad, on nad siiski väga odavad ja igale 
inimesele taskukohased. 
       Lisaks pakub ema-lapse turvakodu ka ajutist elamispaika raskustesse 
sattunud  perekonnale . Ootamatu tänavale tõstetud või lihtsalt koduta jäänud 
ema-lapse perekonnad saavad kõik abi turvakodust ning saavad abi sealt seni, 
kuni nad on valmis enda elupeale saama.
        Perekond on justkui püha sõna, mida iga inimene endale tahab. Aga 
tihtilugu muutub ideaalne pereelu õudusunenäoks ning riik on võimaldanud just 
sellistele peredele turvakodu, kus nad saavad kasvõi mõnda aega tunda end 
turvaliselt. 
Sotsiaalhoolekanne #1 Sotsiaalhoolekanne #2 Sotsiaalhoolekanne #3 Sotsiaalhoolekanne #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissi444 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat- Laps ja vägivald
14
doc

Referaat: "Laps ja vägivald"

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V

Sotsiaaltöö
ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL
30
doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........

Sissejuhatus kasvatusteadusesse
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................

Psühholoogia alused
Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940
20
doc

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 ­ 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.................................................

Eripedagoogika
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine
60
docx

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune

Alternatiivpedagoogika
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun