TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida.
,,Invaliidid"1930 ja proosa poeem ,,Viuletsuse komõõdia"1935. Debüteerib luuletajana ,,Lugu valgest varesest"(1931). Esik luulekogu ,,Tolm ja tuli"(1936). I. Tolmu ja tule periood. Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule. II. Sõja aegne ja järgne. 30 aastat ,,vaikib" ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema. ,,Elu helbed"1971, koondkogu ,,Lendav linn"1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed ,,Teosed". ,,Kaks saarlast" 1939, ,,Tuli punane vihmavari". Tema luules läbiv motiiv must vari. ,,Rumalad sõnad"1966, ,,Sõnarine"1966, ,,Hirmsa kisaga"1968, ,,Tuju"1967, ,,Looming"1975
Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema
Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus. Kultuur ja vaimusus on ülim, reaalsusest kõrgem. Võitlesid väikekodanlikuse vastu. Oluline vorm ja kujund Eeskuju A. Puskin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini. 4. Tarapita ja Siuru
Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked Loomingulist teed alustas Tammsaare külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored" (1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 1907. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha- auk" (1907). Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst, keskseks tõusis
(1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903- 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb
jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine, noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August
Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele. Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha
Kõik kommentaarid