Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J. Sternberg on veel väitnud, et praktiline intelligentsus on see, mida inimesed nimetavad kaineks praktiliseks mõistuseks,
Milles seisnes Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete testis? 1) Toortulemuste absoluutses tõusus (vanemate inimeste puhul hakkasid tulemused paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil
- ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M
EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6
1. inimest on võimalik uurida *Juhtumi analüüs-meeetod mille puhul uuritakse ühte/mitut inimest väga põhjalikult *Vaatlus-uuritava objekti sihipärane jälgimine faktide kirjeldamiseks ja üldistamiseks,sõltub vaatleja isiksusest,hoiakust ja väärtustest *Küsitlused-küsitakse arvamust mingi konkreetse asja kohta ja tulemused üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside ...
Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks
ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada. Uuringute tulemuste andmed näitavad, et praktiline intelligentsus erineb psühholoogiliselt ja statistiliselt nii akadeemilisest intelligentsusest, mõtlemise isikupäras kui ka stiilidest. Praktiline intelligentsus ennustab ka tööalast edukust (isegi teatavaid õppeedukuse näitajaid) sama hästi või koguni paremini, kui akadeemiline asjatundlikkus. Raamatus vaadeldakse põhjalikult USA-s kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringuid praktilise intelligentsuse ja selle avaldumise kohta erinevatel inimrühmadel nt nagu juhitöö,
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga (mida eile tegin, mis mul seljas oli) Amneesia- lühiajaline mälu kaotus, episoodilise mälu lünk. Näiteks avarii tagajärjel ei mäleta, kuidas avarii juhtus. Protseduuriline mälu- kehamälu, selgeks õpitud tegevus Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul.
Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. x Eneseregulatsioon- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saada ja toime tulla enda kui ka teiste emotsioonidega; IQ, ehk ratsionaalne intelligentsus, inimese võime konstruktiivselt mõelda, arutleda ning probleeme lahendada; PI, ehk praktiline intelligentsus mis on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning võime seda valida ja kujundada; SQ, ehk vaimne intelligentsus, suutlikkus olla loov, painutada reegleid ja muuta olukordi. Kuid samas see kõik sõltub ka inimese kasvatusest, haridusest ja ümbruskonnast
mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline MQ-multiintelligentsus STRESS Stress, positiivne või negatiivne- mõlemad Depreka tunnused- pidev väsimus, unehäired, pidev valmindus nutta, võimalikud seede häired, kehakaalu tõus.
1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus Kasutatud kirjandus lk 6 Lisad lk 7 Lisa 1. Gage'i ja Berlineri õppeprotsessi mudel 2 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse. 1.1
eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i.
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i.
Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäävusest, vaimsest alaarengust, dementsusest või käitumishälvetest..Testide õigsust aga mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.Näiteks ärevus testi täitmise ajal, väsimus, müra, motivatsioon, meeleolu, kellaaeg, möödunud aeg viimasest söögikorrast ja igapäevaste stressifaktorite olemasolu. Kuna isiksuse omadused ja intelligentsus on täiesti erinevad siis peaksid nad ikka olema ka vaadeldud eraldi.Ma võin ju olla kuri, õel ja paha isiksus, aga mu intelligentsuse tase võib olla seal juures isegi üle 130 punkti. Minu elu ja isiksust mingid numbrid ei mõjuta.Isiksuse määramise ja vaatlemise juures pooldan humanistlikke teooriaid.Arvan, et iga inimene on omaette isiksus ja areneb omas suunas, teda ei tohiks võrrelda kellegi teisega. Kasutatud allikad: Vikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Isiksus
materiaalsete väärtuste mõõdupuuta- pole ettevõtted võimelised kindlaks määrama oma tõelist potentsiaali ega kaardistama mõistlikku teed tulevikku. Teiseks pöörab autor raamatus suurt rõhku sellele, mis iseloomustab ühte tänapäeva intelligentset ettevõttet ning mis on teadmusmajanduse kolm põhirinnet. 21. Sajandi ettevõtluse köidavad ühtseks tervikuks kolme tüüpi intelligentsuse määrad: ratsionaalne intelligentsus, IQ ; emotsionaalne intelligentsus, EQ ning vaimne ehk sünaptiline intelligentsus, SQ ehk ettevõtte kui ühtse terviku võimet lahenduslikult mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada ; võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ja võimet ületada raskusi, tulla toime keerukate ülesannetega ja saavutada püstitatud eesmärke. Need kolm põhikoefitsenti tagavad Edvinssoni järgi teadmusliku ettevõtte loovuse, mida tänapäeva turumajandus väärtustab
Jah Kontrolltöö nr 2: vaimsed võimed 1) J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu.
inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat
mõjutab inimest tervikuna; kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
4 ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus koormustaluvus, füüsilise pingutuse võime(kastide tõstmine) Psühhomotoorsus liigutuste täpsus, kiirus, kordinatsioon, jõulisus, osavus 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID
Unustamise kõver eriti kiire on unustamine esimese tunni jooksul peale omandamist, hiljem muutub unustamise kõver laugjaks Reprodutseerimine e. meenutamine: 1) äratundmine ( tahtmatu ); 2) meenutamine ( tahtlik); 3) mäletamine ( tahtlik ja tahtmatu) Intelligentsus Üldintelligentsus seda väljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tõttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta. Intelligentsus ja pärilikkus intelligentsus on vanematelt lastele ülekanduv, st. Päritav omadus. Arvatakse, et 40-80% tuleb geenidest, ülejäänud keskkonna mõjul. Eugeenika geneetikateadmiste ära kasutamine inimese arenguks. Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne
3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama. Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast, vaid inimeset
· IQ- Inteligentsuskoefitsent (50-100-150) o Verbaalsed võimed o Loogika o Arvulised võimed o Kujundiline mõtlemine o Mälu, taju kiirus · Kristalliseerunud intelligentsus- Teadmised, mille me oleme ära õppinud · Fluiidne intelligentsus- Võime arutada ja oma teadmisi kasutada; oskus erinevates situatsioonides toime tulla ja tajuda inimeste omavaheliseid suhteid ehk voolav mõtlemine · Intelligentsus ja loovus Eeldab erivõimeid; Võime midagi teha; Ideaaliks, et inimene oleks loov ja intelligentne o Loovus ehk kreatiivsus o Võime välja mõelda või teha midagi uut o Nauditav või kasulik o Loovus Kuidas sa oma autot tuunid Kuidas sa oma aeda planeerid Kuidas sa maalid ja kuidas asju välja mõtled jne o Loovuse ja intelligentsuse seos
See püüdlus nende põhiväärtuste poole võikski olla üks kasvatuse eemärk," selgitas ta. Vinter näeb, et ka üldharidussüsteem ja õpikäsitlus on just kasvatuse suunas muutumas ja üha enam rõhutatakse inimese individuaalse arengu olulisust: ,,Me liigume rohkem ka hariduse mõttes kasvatuse poole tagasi ja tegeleme selliste inimlike väärtuste kujundamisega. Just sellised inimeseks olemise väärtused on olulisemad, nagu emotsionaalne intelligentsus, koostöövõime, teiste inimeste juhtimine ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist." Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus
Sooroll feminiinsus, maskuliinsus. Peresuhted, paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemisstiil. KLASSIFITSEERIV PARADIGMA GORDON W. ALLPORT (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. ISIKSUSE OLEMUS: Dünaamiline organisatsioon. Psühhofüüsikaline süsteem. Individuaalsus. Temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund. Tüüp – teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs isiksus – seesmine determinatsioon. Miski, mis determineerib käitumist. Omadused moodustavad struktuuri ja struktuur muutub, et omadused jäävad paika, aga muutub nende omavaheline suhe ehk intensiivsus. Isiksus on seotud kehaliste protsessidega. Kõik, mis kehas toimub, peegeldub inimese käitumises. Võib leida vastavusi psühhopaatsete inimeste ja valuläve suhtes.
järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides. 22. Intelligentsus (intelligence) -- põhijooned on hea otsustusvõime, hea arusaamisvõime, hea arutlusvõime, praktiline arukus ja algatusvõime. Intelligentsus tähendab võimet keskkonnaga paindlikult kohaneda. 23. Praktiline intelligentsus (practical intelligence) -- on see, mida inimesed nimetavad harilikult kaineks praktiliseks mõtlemiseks. See on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning seda kujundada ja valida. Seda on põhjalikult uurinud Robert Sternberg. PI korral on
Soodsates tingimustes, kus rottidel oli mitmeid tegevusvõimalusi ja hea söök, olid erinevused rumalate ja tarkade rottide vahel väga väikesed, nn. rumalad lahendasid neile antud ülesandeid umbes sama hästi kui targad tegid seda keskmistes tingimustes, tarkade tulemused paranesid aga üsna vähe. Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad tulemusi kui keskmistes tingimustes, kuid tarkade intelligentsus langes oluliselt, olles enam vähem võrdne rumalate intelligentsusega keskmistes tingimustes. Lõpetuseks tahaksin öelda, et ehkki intelligentsus on väga oluline omadus ja seda eriti edule orienteeritud ühiskondades nagu Eesti, ei tohiks seda üle tähtsustada. Palju olulisemad ja seda mitte ainult inimeste vahelisi suhteid arvestades, vaid ka tööalast edu silmas pidades, võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis-
isikuga kontakti omanud esemetelt. FRANCIS GALTON Francis Galton arvas, et inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika. EUGEENIKA Eugeenika mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism. Margus Lind
Milleks meile emotsioonid? Emotsioonid on kõikjal meie ümber, eelkõige muidugi meie endi sees. Igal hetkel valitseb meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli s...
2. Tunneb oma spordiala spetsiifilisi pedagoogilisi aspekte ja valdab treeneritööks vajalikke spordipsühholoogilisi kompetentse ning oskab neid treeninguprotsessi planeerimisel 24 ja juhtimisel rakendada 3. Tunneb kehaliste võimete pikaajalise kompleksse arendamise metoodikat 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi) 1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi) Praktiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, emotsionaalne intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus.
TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk MASLOW PÜRAMIID KOKKUVÕTE MIDA TÄNA ÕPPISIN 1) Mis on puudu ettevõttes, mis kogu aeg vahetab töötajaid püramiid, puudub tunnustus 2) Mida on vaja pühendunud töötajale KUIDAS ÕPPISIN
Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. (www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba) Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes.....................................................5 1.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................
Mis on megatrendid? Megatrendid on trendid, mis mõjutavad kõiki globaalselt. Millised megatrendid mõjutavad teid lähitulevikus ja kuidas? Demograafilised muutused, infotehnoloogia kui tugi kogu majanduse toimimisele, nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt, suur admetest tärkavad võimalused, sotsiaal- ja multimeedia mõju oluline suurendamine, sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalsed ettevõtjad, kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal, organisatsioonimudelid hägustavad, tööd tehakse kõikjal, pehmed motivatsioonipaketid ja ideaalne tulevikutöötaja. Milliseid tüüpi töö oskusi oodatakse teilt? Süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine j...
SIMPANS Helen Kauksi VÄLIMUS Üldpikkus 150 180 cm Kehakaal 4550 kg Käed jalgadest pikemad Pikad sõrmed Suured kõrvalestad Näoja käenahk on kortsuline Must karvkate LEVIK KeskAafrika lääneosa vihmametsad Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded Magavad pesades kindlates asendites TOITUMINE Omnivoor Puuviljad Lehed Putukad Joob vett INTELLIGENTSUS Tunneb ära ennast peeglist Näitavad üles vanemliku hoolt Oskavad viipekeelt Väljendavad meeleolusid. Kasutavad lihtsaid tööriistu KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike...
Mis on armastus? Mis on armastus? Kindlasti, iga inimene vähemalt kord oma elus on sellest mõelnud. Armastust on raske seletada, seda peab igaüks ise tunda saama. Kõik tahavad armastada ja olla armastatud. Tihti inimesed arvavad, et armastus on tunne, mis ilmub maagiliselt ja spontaalselt ja mis jääb terveks eluks. Mõnikord inimest köidab intelligentsus, kütkestav välimus või iseloom ja nemad arvavad, et see on juba armastus. Aga armastus on palju rohkem kui ainult emotsioonid ning palju enam kui hea tunne ja nauding. Armastus on teise inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on. See on teise inimese austamine, sügav hoolimine, kiindumus, lahkus – see kõik viib meid edasi sügava armastuse juurde. Armastus on valik ja kui me valime kedagi armastada, siis lihtsalt peab keskenduma teise inimese headele omadustele. Siis on palju lihtsam armastada. Keskendudes headusele, inimesed võiksid armasta...
Jane Eyre iseloomustus ja välimus Jane Eyre' il oli olemas kaks eelist oma saatusega toime tulemiseks: intelligentsus ja omadus vaadelda inimesi, neid analüüsida. Väljumata oma kaitsvast koorest, suutis ta jääda iseendaks igas olukorras - hoolimata, et see maksis talle nii mõnedki närvirakud ja täiusliku tervise, mis tal oleks võinud olla kui ta oleks muutunud vastavalt ümbritsevale. Jane Eyre ei kaevanud kunagi oma kurba saatust, vaid üritas sellest parimat võtta - omal moel. Kui keegi küsis talt, mida ta asjadest arvas ,oli vastuseks alati see, mis tal mõtteski. Veel üks Jane' i väärtuslik omadus: ta tundis oma kohta, ehk siis iseennast tervikuna ja oma suhet maailmaga. Ta teadis, milline ta on ja millisena teised teda näevad - ja et neis polnud kuigi palju erinevat, oli tal kergem end maksma panna. Jane ei olnud manipuleerija, vaid kurva minevikuga noor neiu, kes ei lootnud ümbritsevalt mingit heakskiitu ja p...
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
