Geenitehnoloogia (0)

GEENITEHNOLOOGIA

Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi.
Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste – nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks.
Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav.

SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine

Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.

SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE

Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi.
Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta

KLOONIMINE

Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.
Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud.
Ajalooliselt olulised hetked :

• Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King and Robert W. Briggs).
  
• 1984. aastal üritasid McGrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt , kuid ebaõnnestusid.
  
• 1996. aastal klooniti lammas Dolly (elas 6 aastaseks – suri kopsuhaigusesse)
  
• Sellele eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti.
  
• 26 juuni 2000 valmis inimgenoomi kaart 90%.
  
• 2002 aasta aprillis selgitati inimgenoom täielikult välja.
  

Ka teiste kloonitud imetajate puhul (siga, kass, lehm jne.) on edukus olnud vaid mõned protsendid

TRANSGEENSED ORGANISMID

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades  kunstlikult muudetud.
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega.

GMO-de PLUSSID

• Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme)
  
• Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale
  
• Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale)
  
• Meditsiinilised uuringud (uued ravimid )
  
• Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine)
  

GMO-de MIINUSED

• Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom
  
• Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks ( allergeenid )
  
• Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes)
  
• Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule “superumbrohi”, muutes ka selle elujõulisemaks
  
• Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja)
  
• Maitseomaduste halvenemine
  

Kõige enam on geneetiliselt muudetud:

• Soja (u.60%)
  
• Mais (u.20%)
  
• Raps (u.5%)
  
• Riis
  
• Tomat
  
• Puuvill (u.10%)
  
• Kartul
  
• Teravili
  

Kõige enam on geneetiliselt muudetud:

• Hiir
  
• Siga
  
• Lammas
  
• Lehm
  
• Kana
  
• Kala
  
• Ahv
  

GMO Eestis

Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid
Kohustus on tootele märkida, et tegemist on GMO-ga.
Mitmed tooted on modifitseeritud juba enne GMO teema aktuaalseks muutumist.

ROHELISTE LIIKUMINE

Roheliste liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada.
Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi.
Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi.

ISIKUTE TUVASTAMINE

• Analüüsid bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks, peamiselt isaduse määramiseks.
  
• Analüüsid, võrdlemaks mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga.
  
• Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali ( skelett , kehaosad vms) pärinemist mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmaterjaliks on kas antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti omanud esemetelt.
  

FRANCIS GALTON

Francis Galton arvas , et inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik.
Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika .

EUGEENIKA

Eugeenika mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada.
Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus , loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism .
Margus Lind