Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi
.......................... 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale. * Psühholoogial on pikk minevik, aga lühike ajalugu. * Psühholoogia kui teadus sai alguse aastal 1879 (täiesti kokkuleppeline). * 1879 aastal Wilhelm Wundt lõi esimese psühholoogia labori. -) Enne seda tegeleti psühholoogiaga teiste teaduste sees. *) Bioloogia (üks suurimaid eeldusi psühholoogia, kui teaduse arenguks) *) Loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia...) *) Teoloogia (küsimus hinge surelikusest või surematusest jms)
N: loomad linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Peale selle on olemas kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kujundeid on võimalik erinevalt kombineerida ja saada täiesti uuelaadseid lahendusi. N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni. Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida
2 3) Probleemi esitamisviisi muutmine (changing the representation). Tihti takistab ülesande lahendamist selle ebaõnnestunud sõnastus. Tuleb püüda probleemi näha teise nurga alt. Näide: Joel ja Frankil on ühepalju raha. Kui palju peab Joe Frankile raha andma, et viimasel oleks 10 dollarit rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus 5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439422
Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt küsimusi, et kuidas sellise lapsega hakkama saada ja milline käitumine lapsel tegelikult ikkagi on? Inimesed tihti kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin selle referaadiga öelda, et erisusi pole ole vaja karta, vaid pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti vanemaid, seal kõrval. Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid. Puudega laste õpetamisel on väga tähtis arvestada lapse vanust ja arengutaset.
"................................................... 9 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.......................................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist
.......................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis uuritakse põhiemotsioone, nende tekke põhjusi ja väljendumist. Tööga tahetakse teada saada, kuivõrd mõjutab teatud olukord või emotsioon inimese käitumist ning miks, millal ja kuidas inimesed oma tundeid varjavad. Saamaks teada, mis on emotsioon, uuritakse erinevaid algallikaid ja tehakse kindlaks kuidas emotsioonid jagunevad ja milline on nende mõju inimestele. Samuti soovitakse teada saada erinevaid käitumisvorme kindla emotsiooni puhul. Selleks jälgitakse paar päeva inimesi ja tehakse üldistus teises osas. Pannakse kirja inimeste käitumine ja selle muutus erinevates situatsioonides. 3 1. MIS ON EMOTSIOON
Kõik kommentaarid