Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimesed, keda on raske mõista (8)

4 HEA
Punktid

Inimesed, keda on raske mõista
Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette .
Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu . Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud.
Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi.
On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus , inimesel on võimailk aru saada ja toime tulla enda kui ka teiste emotsioonidega; IQ, ehk ratsionaalne intelligentsus, inimese võime konstruktiivselt mõelda, arutleda ning probleeme lahendada; PI, ehk praktiline intelligentsus mis on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning võime seda valida ja kujundada; SQ, ehk vaimne intelligentsus, suutlikkus olla loov, painutada reegleid ja muuta olukordi . Kuid samas see kõik sõltub ka inimese kasvatusest , haridusest ja ümbruskonnast. Ka iidsetel aegadel püüdsid inimesed jaotada endasugused erinevateks tüüpideks, 8.saj. arvasid hiina meedikud, et inimesi saab jaotada isikutüüpideks nende sees olevate algete põhjal, mis on : õhk, sapp ja lima, ning nad jaotasid inimesi, vastavalt ühele neist algest ülekaalule organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata , liikuv; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane ja väheliikuv.
Kuid kuidas mõista inimest kes saadab korda verd õõvastama panevaid kuritöid ja astub vastu kõigele mis on inimlik. Vastuseid on raske leida, kuid kõigel on põhjus.
Meie kõikide tegude taga seisava emotsioonid nagu viha, armukadedus, armastus ja kurbus . Emotsioonid tekkitavad meis tunde, mille ajal on õige otsuse tegime keerukas. Seega mida keerulisemas olukorras inimene on seda raskem on tal anda olukorrale subjektiivne hinnang ning see tõukab teda tegudele mida ta hiljem võib kahetseda.
On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib pikkalt ja laialt kuidas teda on Jumal teda aidanud ning ilmutanud ennast. Kuid samas usk pole halb asi, on küll raske uskuda tavainimesel, aga need inimesed kes usuvad on palju rahulikumad, siirad ja soojad .
Usule väga sarnane on foobia. Kõik foobiad on kinni inimese mõtlemises. Paljudel on väga imelikud ja tavainimeste jaoks veidrad kartused. Näiteks on olemas Alliumfoobia mis on hirm küüslaugu ees, tundub veider kuid kellegi jaoks võib see tõsine hirm olla. Enamus hirme tuleb lapsepõlevest, kui me kogeme midagi väiksena siis me ei mõista seda nii nagu täiskasvanud. Kui väike laps jääb pimetasse ruumi kinni võib tekkida tal eluaegne foobia kinniste ruumide vastu.
Lapsepõlves kogetu võib meie elule hoopis teise pöörde anda, vanemate kasvatus mõjutab meid paljuski mis me elus teeme. Näiteks suures peres üles kasvanud lapsed ei pruugi saada vajaliku tähelepanu, ning see omakorda alandab laste enesehinnangut ja võib nad arglikuks ja enesekeskseks muuta. Paljudel lastel on vägivaldsed vanemad, see aspekt mõjutab lapsi kõigerohkem, sellega kaasnevalt võivad tekkida erinevad hirmud ning selliste laste käitumine kindlasti erineb normaalses peres kasvanud laste omast. Sellised läbielamised ning nendega toimetulemine võib viia erinevate mõnuainete tarvitamiseni ja alkoholi sõltuvuseni. Kuid kindlasti on ka neid kes on suutnud sellest üle olla ning oma lastele paremat lapsepõlve pakkunud.
Mõnuainete ja alkoholini viivad veel teisedki läbielamised ning mõned inimesed tarvitavad mõnuaineid ning alkoholi seltskonna pärast. Sõltuvustest pole kerge vabaneda , selle küüsis on paljud noored. Mittesõltlasel on raske arusaada miks peab narkootikume tarvitav noor neid pidevalt saama. Narkootikumide tarvitamine pole kuidagi õigustatav, mõnel võib tunduda vägagi veenev vabandus, kuid probleemidaga saab ka teisiti toime tulla.
Võib öelda, et pajude meie tegude taga on emotsioonid, mis tulenevad erinevatel põhjustel. Kui halvad emotsioonid kuhjuvad tekib viha ja kui pole kedagi kellele sellest rääkida võib inimene teha mõtlematuid tegusi või kui ta lihtsalt peab õigeks seda mitte kellegile teisele rääkida. Ning see kibedus mis tema sees on ei pruugi olla mõistetav teda tundvate inimeste jaoks. Niisiis , võime öelda, et iga inimene on omamoodi keeruline ja vahest raskesti mõistetav, mõni rohkem, mõni vähem. Meie keerukus teebki meid eriliseks , erinevaks teistest. See, et meid ei mõisteta ei pruugigi väga halb asi olla, tähtsam on see, et me ise teame mida me tahame.
Inimesed-keda on raske mõista #1 Inimesed-keda on raske mõista #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 207 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor deodorajosephamaria Õppematerjali autor
arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogia küsimused ja vastused
27
odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning

Psühholoogia
Emotsioonid
10
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi

Perekonnaõpetus
Psühholoogia osa ülevaade
27
doc

Psühholoogia osa ülevaade

.......................... 27 Psühholoogia * Psühhologos ­ hingeteadus -) Psühho (psyche) ­ hing -) Logos ­ õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia ­ teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale. * Psühholoogial on pikk minevik, aga lühike ajalugu. * Psühholoogia kui teadus sai alguse aastal 1879 (täiesti kokkuleppeline). * 1879 aastal Wilhelm Wundt lõi esimese psühholoogia labori. -) Enne seda tegeleti psühholoogiaga teiste teaduste sees. *) Bioloogia (üks suurimaid eeldusi psühholoogia, kui teaduse arenguks) *) Loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia...) *) Teoloogia (küsimus hinge surelikusest või surematusest jms)

Psühholoogia
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

N: loomad linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe ­ antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Peale selle on olemas kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kujundeid on võimalik erinevalt kombineerida ja saada täiesti uuelaadseid lahendusi. N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni. Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida

Psühholoogia
Gleitmani raamtumaterjal
8
doc

Gleitmani raamtumaterjal

2 3) Probleemi esitamisviisi muutmine (changing the representation). Tihti takistab ülesande lahendamist selle ebaõnnestunud sõnastus. Tuleb püüda probleemi näha teise nurga alt. Näide: Joel ja Frankil on ühepalju raha. Kui palju peab Joe Frankile raha andma, et viimasel oleks 10 dollarit rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus ­ 5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439­422

Sissejuhatus psühholoogiasse
Vaimupuue
16
docx

Vaimupuue

Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt küsimusi, et kuidas sellise lapsega hakkama saada ja milline käitumine lapsel tegelikult ikkagi on? Inimesed tihti kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin selle referaadiga öelda, et erisusi pole ole vaja karta, vaid pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti vanemaid, seal kõrval. Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid. Puudega laste õpetamisel on väga tähtis arvestada lapse vanust ja arengutaset.

Psühholoogia
Emotsionaalne intelligentsus
12
doc

Emotsionaalne intelligentsus

"................................................... 9 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.......................................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist

Psühholoogia
Emotsioon ja sellega seonduv
12
doc

Emotsioon ja sellega seonduv

.......................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis uuritakse põhiemotsioone, nende tekke põhjusi ja väljendumist. Tööga tahetakse teada saada, kuivõrd mõjutab teatud olukord või emotsioon inimese käitumist ning miks, millal ja kuidas inimesed oma tundeid varjavad. Saamaks teada, mis on emotsioon, uuritakse erinevaid algallikaid ja tehakse kindlaks kuidas emotsioonid jagunevad ja milline on nende mõju inimestele. Samuti soovitakse teada saada erinevaid käitumisvorme kindla emotsiooni puhul. Selleks jälgitakse paar päeva inimesi ja tehakse üldistus teises osas. Pannakse kirja inimeste käitumine ja selle muutus erinevates situatsioonides. 3 1. MIS ON EMOTSIOON

Suhtlemisõpetus




Kommentaarid (8)

Aljonx profiilipilt
Aljonx: 50 punkti see küll väärt ei ole. Kui korrigeerida lehekülje joondust ja teha see kirjand korrektseks siis tuleb ainult lehekülg.
19:17 04-11-2009
sreawer profiilipilt
Oliver Niinas: Väga mõistlik tekst,osaliselt küll natuke mööda pandud aga muidu mulle meeldib küll.
19:03 15-10-2009
easytosay profiilipilt
easytosay: ei saanud väga palju abi, aga aitäh ikkagi
18:34 26-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun