See sari on väga elutruu ja on aru saada, et on vaeva nähtud, et vaatajatele luua kõige ehtsamat illusiooni päris elust. 3.,,Suletud uste taga". Ka siin saates näeb kõiki meediasuhtlus rolle. Selles sarjas ei reklaamita midagi ega kedagi. Saade põhineb tõsieluloodes, mida inimesed on ise kirjutanud. Saadet vaadates saab tihti ka ennast analüüsida, kuidas sa erinevates olukordades käituksid. Kuidas muudavad diskursust need sõnad. Inimkapital, inimressurss, inimvare- need on tähendusnihked, nende sõnade tähendus on sama. Elukvaliteet, kvaliteetaeg lapsega, lastesse investeerimine, konkurentsivõimelist haridust andma- need on võtmesõnad, mis peegeldavad ühiskonna suundumisi ja eesmärke. Tööjõuturule sisenemine- on euferism, mis on pehmendav väljend. Konkurentsivõimelist haridust andma, haridusteenust pakkuma- need on uudissõnad. 3 artiklit, kus meedia loomulikustab uudset rollilahendust. 1. https://elu24.postimees
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadu...
20 olulisemale arvamusele sai ostitud Andres 20 ning Silvia 20 vastust küsimusele ,,Miks?" Sai välja tuua vastused 6-e gruppi: 1. Pole peetud tähtsaks siseinfo liikumist Puuduvad laiemad vajadused selleks Puudub tahe sellega tegelda On puudunud vajadus ja või oskus pole huvi tuntud teema vastu Ei ole tahet tegelda sellega Halb struktuur 2. Inimressursi puudus Pole aega selleks Tegeldakse mitme asjaga korraga Kiirustades tehtud vead Puudub inimressurss Töötajad on koormatud, vähene tööliste ressurss 5 Xxxx xxxx 3. Vähene koolitus Halb väljaõpe, ühiste eesmärkide mitte tundmine Ebakompetentsed töötajad Ei ole investeeritud väljaõppesse Puudub kompetents Ei peeta oluliseks infot 4. Juhid pole tegelenud probleemiga Ei ole juhatuse poolt määratud Ei ole teadvustatud probleemi Ei oska hinnata selle mõjusid
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest ressurssidest (inimesed, tehnoloogia, aeg, raha) inimkapital (human capital) vastand füüsilisele kapitalile personal (personnel) viitab personalijuhtimise (personnel management) administratiivsele iseloomule tööjõud (workforce, manpower, labor) enamasti oskustöölised, kelle hulka ei arvata juhtkonda; ka kogu töötajaskond, kes on töö teostamiseks saadaval; ka abstraktne
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota? Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiratuid vajadusi. 9.1 Ressursid loodusressurss, kapital, inimressurss Inimressurss jaguneb: -tööealine elanikkond 15-74a -aktiivsed (hõivatud, töötud) ja mitteaktiivsed (vanurid, heitunud, kodused, lapsed) Ressursside kasutamisel eristatakse järgmiseid mõisteid: -Efektiivsus (20. Saj keskpaigas) kuidas toota
Alati kui kokku saadi, võeti jutuks reisibüroo rajamine. Üks neist läks ajutiselt tõlgiks tööle, et mõne aja pärast reisibüroo töös osaleda. Aasta möödus, ikka räägiti lähitulevikus büroo avamisest ning loeti erinevate maade reisikirju. Tegu oli intellektuaalsete tüüpidega, neil oli suurepärane visioon, aga seltskonnast puudusid praktikud, kes oleksid hakanud praktiliselt seda ideed ellu viima. Meeskonna areng Meeskonna tööalase edukuse määravaks faktoriks on inimressurss. Ükskõik, kui geniaalsed ideed on õhus, sõltub ideede ellurakendamine ikkagi inimestest. Millistest inimtüüpidest peaks meeskond koosnema, et tulemused oleksid suurepärased ja toimuks pidev dünaamiline areng? Eristada võib siis erinevaid tüüpe, millest oli ka eelnevates näidetes juttu. 1. Intellektuaalne tüüp See inimene on meeskonnas ideede genereerija ja projektide väljamõtleja. Tal on selged visioonid eesmärkidest, kuhu firma peaks jõudma
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad
keskkonnale? Kergem turule pääseda, odavam, rohkem tarbijaid, reklaamikuludelt kokkuhoid, võimalus täita mahukaid tellimusi Mõju keskkonnale: heitgaasid -> kasvuhooneefekt, teeäärse pinnase saastumine, tolm, müra, loomade rändeteede tõkestamine, teede rajamisel hävinevad viljakad põllumaad 20. Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtet ja teadusparkide paigutust? Transpordi kättesaadavus, inimressurss, kultuur ja keskkond, masstootmine, kõrgtehnoloogia 21. Miks on kõrgtehnoloogia enamus maades tähtis? Paljud KTT harud on seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega 22. Too näiteid teadusparkidest maailmas? Silicon Valley ehk Santa Clara (USA), Cambridge (Suurbritannia), Lund ja Uppsala (Rootsi), Oulu (Soome) 23. Tea ja oska kanda kaardile rauamaagi, boksiidi peamised leiukohad.
Üks selliseid oli näiteks koordineeritud sõjakäik Turaidasse 1211. aasta suvel. Eestlaste kogu hoiak on siiski märkimisväärne, st et eestlased ei lasknud ennast enda maalt välja suruda, kõik jõud tuli mängu panna et vaenlane ajada tagasi sinna, kust ta on tulnud. 12.-13. sajandi vahetuse Baltikumi rahvad olid enam-vähem ühesugusel arengutasemel. Kuigi eestlased olid õppimisvõimelised, ei olnud neid midagi enamad vastu panna, sest eestlaste inimressurss ei olnud lõputu, vallutajate taga seisis aga kogu katoliiklik Euroopa. Koostatud raamatu ,,Eesti aastal 1200" abiga.
tuleks neid kahandada).Sisekommunikatsiooni abil ühendatakse kõik organisatsiooni koostisosad üheks töötavaks tervikuks ning tekib püsiv inimsuhete süsteem ning suhtlemise läbi lahenduvad nii probleemid, ennetatakse neid ja on eduka organisatsiooni alustalaks (Past, 2009). Sisekommunikatsiooni tähtsus on oluliselt suurenenud ning mitmete teoreetikute arvates on see välisest isegi olulisem. Kuna organisatsiooni olulisem vara on inimressurss ja nende sisemine väärtustamine ja hea kommunikatsioon meeskondade ja üksiksindiviidide vahel on ka organisatsioonist välja peegelduv ja mõjutab kogu organisatsiooni mainet. See peab olema kahesuunaline ja dünaamiline protsess, mille eesmärgiks on töötajate vastastikune mõistmine ja informeeritus, mille läbi suureneb töörahulolu, ühtekuuluvustunne ja omakorda ka organisatsiooni eesmärkide efektiivsem täitmine (Grunig, 1992) – kas siin viide ainult viimase
o ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid. o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist - Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega 5) Lühi- ja pika perioodi eristamise alus. Lühiperiood on vaatluse all olev periood ning pikk periood on tulevikule suunatud.
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS? GPS pole piisav termin, kuna Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile leidub sarnaseid alternatiive ka teistel riikidel. Peaks kasutama ehk sõna satelliitpositsioneerimine või asukohamääramine satelliitide abil. Rahvusvaheliselt on tulnud uus termin GNSS (Global
võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi)
Ettevõtjal on otsuste tegemiseks vaja hinnata konkurentsitingimusi oma tegutsemiskeskkonnas. Kõik konkurendid ei oma konkurentsivõitluses sugugi võrdset tähtsust, seega tuleb osata konkurentse õigesti klassifitseerida. Edukaks kujuneb konkurentsivõitluses see ettevõte, kes pidevalt analüüsib oma tegevust, võrdleb enda ja konkurentide hindu, tooteid, turustuskanaleid jms. Ressursid. Ressursside alla mõeldakse siin nii inim- kui ka finantsressursid. Inimressurss ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et luua tooteid ja teenuseid. Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine Jätkusuutliku ettevõtte rajamiseks on oluline leida väärtuslikud inimesed ja luua neist tulemusrikkalt koos tegutsev meeskond. Viimastel aastakümnetel on enamikes arenenud riikides suurenenud nõudlus harituma tööjõu järele kui kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu
tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed
massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet
Kolmas ja neljas peatükk on kahest tarkvara lahendusest, mida rakendatakse. Aga, mis see GIS on? GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Ajalugu ulatub tagasi 1854. aastase John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.Tema uurimus koolera leviku kohta viis haiguse allikani, milleks osutus haiguspuhangu keskmes asuv nakatanud
· MONOPSON on ühe ostjaga turg. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? · MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. · TÖÖ inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks. · KAPITAL hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel. 16. Mis on vaesus?
..44 Joonis 7. Vastused küsimusele nr 12 Kuidas hindad töötajate omavahelisi suhteid ja koostööd?......................................................................................................................45 Joonis 8. Vastused küsimusele nr 13 Kuidas hindad praegust koolituste korraldamist? 45 4 SISSEJUHATUS Personal ja inimressurss on tänapäeva kiiresti arenevas ja pidevalt muutuvas ühiskonnas organisatsiooni väärtuslikumaid vahendeid püsida konkurentsis. Ettevõtte edukus ei sõltu aga mitte ainult olemasolevast tööjõust, eesmärgid ja strateegiate elluviimine saavutatakse läbi töötajate motivatsiooni ja arendamise. Töötajate oskuste ja võimete taseme pidev tõstmine, töötajate süsteemne koolitamine ja arendamine peaks looma ettevõttele kindla konkurentsieelise, muutes töötajate koolitusele kulunud
töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. o Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse.
Tsentraliseeritud süsteem on selline, kus (Inimesed oskavad organisatsioonile öelda millises organisatsioon on horisontaalse ülesehitusega ja organisatsioonis nad tööd teha soovivad.) tegemist on võimuhierarhiaga. Juhtimine toimub ühest Loovutav roll inimressurss peaks olema ettevõtlik, keskusest. Käsuliin liigub ülevalt alla. Tavaliselt on paindlik, ebamäärasust taluv, meeskonnatöö- ja väga palju hierarhia astmeid (Meie struktuuriüksuses kommunikatsiooni oskusega jne. toimiv süsteem mingil määral, kuid tegemist ei ole samas liiga tsentraliseeritud organisatsiooni üksusega.)
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
sees. 5) 20.saj lõpp 1960-1970 vanemate inimeste inimlikud soovid eraettevõtetes ja avalikus sektoris viisid suurte koosseisude, hierarhilise bürokraatiani. 20.saj lõpuks oli võetud üldine suund koosseisude vähendamisele. Mitmed funktsioonid osteti org. sisse. 2 6) 21.saj algus Personalijuhid olid eriti teadlikud riskidest, mis olid seotud koondamistega. 7) Uus lähenemine Uus inimressurss. Inimesed demonstreerivad oma pühendumist korporatiivsetele väärtustele ja filosoofiale. SUUNATUD KLIENDILE. Enamus töötajaid peavad saama emotsionaalse seotuse tööga, klientidega, kolleegidega ja seega organisatsiooniga. 5. Inimressursi ja organisatsiooni strateegilise juhtimise olemus. Sisu on seotud tippjuhtide rolli ja ülesannetega inimressursi juhtimisel, seostades seda org. strateegilise juhtimise ja arendamisega. Tööandjate ja töötajate suhete muutused
Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu. Kes juhib Põlvat? Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi? Milles see seisneks? Millised on selle head ja halvad küljed? Korruptsioon. 6. Majandus. Millised on majanduse põhiküsimused? Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused? Naturaalmajandus - kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Vabaturumajandus - Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine
München, Dresden jt paanika, kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud. Saksamaa olukord 1945. a apr · Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale. · Liitlased olid vallutanud ka P-Itaalia. · NSVL oli vallutanud Ida-Saksamaa ning piiranud sisse Berliini. · NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni. · Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku.
keskne taotlus, mille üle ei ole tingitud. Ehkki 1990. aastatel vähendati avalikke kulutusi oluliselt, ei puututud üldse hariduskulusid, need olid kogu aeg üle 6% sise-majanduse kogutoodangust ning on olnud Rootsi ja Taani kõrval Euroopa Liidu maade hulgas kõige suuremad. 8 2007 4.Finants- ja inimressurss Ostujõu pariteedist lähtuvalt kulutavad õpilase kohta kõige enam USA ja Sveits (aastas 12 000 dollarit õpilase kohta). Kokku kulutatakse ühe õpilase kohta algkoolist gümnaasiumini 100 000 dollarit Austrias, Taanis, Islandil, Itaalias, Norras, Sveitsis ja USAs. Kõige madalamad on kulud õpilase kohta Tsehhis, Poolas, Slovakkias, Venemaal (alla 4000 dollari). Samal ajal on nimetatud riikides suhteline kulu haridusele kõrgem, st. siin kulutatakse sisemajanduse
Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · -
Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida. [2] Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud Euroopa Liidu ning maailmamajandusega, mõjutab meid ka vahetult ja suures ulatuses väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste
teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia- lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei tohiks kasvada, vaid läbi nende peaksime saama teha protsesse kiiremini, paremini ja lihtamini jälgitavateks. Peame tundma kogu protsessi, selle vajadusi, mida meil on
Pareto efektiivsus? - Eelduseks on ressursside piiratus - Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima
formaadis. Ettevõtte eesmärk on, et valminud video või film annaks kliendile unustamatu elamuse. Filmitakse üritus vastavalt kliendi soovile. Hiljem on võimalik kliendil tellida ka monteerimine, vastasel juhul saab klient lindistatud materjali. Toimub maksmine ja tehnika koju viimine. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kõik tööks vajalikud tarvikud, ka inimressurss Ressurss Ressursi varu Kaameramehed Vaja otsida Monteerija Vaja otsida Vaja osta Kaamerad Statiivid Vaja osta Arvuti Vaja osta Koduleht Teen ise 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid
21.4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 7. koolituspäev VIII Ettevõtte tegevuskava. Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool Ülesanne 22. Koostage ettevõttele tegevuskava, kus selgitate, mida, mis ajaks, ja milliste ressurssidega on plaanis oma ettevõtluse arendamiseks teha. Näidis: Tegevus Inimressurss Ajaressurss Ajakava Eelarve Toetuse (isik) (h, päev, (periood) (EEK) vajadus kuu) kuupäev (EEK) IX Riskianalüüs. Ülesanne 23. Määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid ja pakkuge välja lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks
(Samas 2013:44), siis sageli inimesed kas ei tea, mis on nende tervisele kõige parem või ei oska olemasolevate ressursside põhjal alati teha kõige õigemaid valikuid. Nende otsused võivad olla pigem negatiivse kaaluga arvestades püstitatud eesmärke tervise edenemise osas ning just see tingibki terviseökonoomika tähtsuse. Majanduse põhiküsimuseks, nagu eespool selgus, on ressursside õige kasutamine. Ressurssideks, mida majandusteadus uurib on maa, kapital ja inimressurss ehk tööturg (O´Connor 2004:2). Kui keskenduda viimasele, siis ilmneb veelgi enam, kuidas tervishoiu tase näiteks riigi majandusele mõju avaldab. Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada
(Samas 2013:44), siis sageli inimesed kas ei tea, mis on nende tervisele kõige parem või ei oska olemasolevate ressursside põhjal alati teha kõige õigemaid valikuid. Nende otsused võivad olla pigem negatiivse kaaluga arvestades püstitatud eesmärke tervise edenemise osas ning just see tingibki terviseökonoomika tähtsuse. Majanduse põhiküsimuseks, nagu eespool selgus, on ressursside õige kasutamine. Ressurssideks, mida majandusteadus uurib on maa, kapital ja inimressurss ehk tööturg (O´Connor 2004:2). Kui keskenduda viimasele, siis ilmneb veelgi enam, kuidas tervishoiu tase näiteks riigi majandusele mõju avaldab. Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. 73. Kuidas nimetatakse keskmise tootmiskulu alanemist suurtootmise tagajärjel? Seda nimetatakse mastaabisäästuks. 74. Millised on tootmisressursid?(3) Millised on tootmistegurid? (4) 8 Tootmisressursid on: 1) Loodusvarad (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75. Kuidas nimetatakse tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastamist? Tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastet nimetatakse heitmeteks. 76. Millised on ettevõtja palgakulud töötajale, millest need koosnevad?
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
· Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud.
valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. 14. Müncheni konverents 1938: (Vt. ka õpik lk.165-167): · Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tsehhoslovakkias elavate sudeedisakslastest vähemusrahvuse autonoomia laiendamiseks ning hiljem nõuded nendega asustatud alade liitmiseks Saksamaaga. · Tsehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste
· Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. 14. Müncheni konverents 1938: (Vt. ka õpik lk.165-167): · Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tsehhoslovakkias elavate sudeedisakslastest vähemusrahvuse autonoomia laiendamiseks ning hiljem nõuded nendega asustatud alade liitmiseks Saksamaaga. · Tsehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele
mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Muistse vabadusvõitluse alguses oli eestlastel kasutada nii materiaalne (teras ja selle töötlemisoskus, relvameisterdusoskus, kaubandus) kui ka sobiv inimressurss (elanikkonna rohkus, algse sõdiva klassi teke, relvastatud elanikkonna suur osakaal), et pidada tolle aja ja koha jaoks moodsat sõda. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked.
omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 14 VIII Ettevõtte tegevuskava. Koostage ettevõttele tegevuskava, kus selgitate, mida, mis ajaks, ja milliste ressurssidega on plaanis oma ettevõtluse arendamiseks teha. Näidis: Tegevus Inimressurss Ajaressurss Ajakava Eelarve Toetuse (isik) (h, päev, (periood) (euri) vajadus kuu) kuupäev (euri) IX Riskianalüüs. Määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid ja pakkuge välja lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks
Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Mitmetest teistest mürast tulenevatest tervisehäiretest oleme pikemalt ja täpsemalt andnud ülevaate referaadis. 15 Kasutatud kirjandus 1) Inimressurss säästva arengu alustala http://www.agenda21.ee/EA21/2_7sotsareng.html 2) Kahn, H. Töötervishoid Euroopa Liidu riikides - http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.html 3) Kontorimüra - http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1422909 4) Lisapuhkust antakse ka arvutiga töötamise eest - http://www.index.ee/postimees/310700_1_files/showlugu.htm 5) Luts, E. Eestis on sada tuhat vaegkuuljat http://arhiiv.postimees
Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Mitmetest teistest mürast tulenevatest tervisehäiretest oleme pikemalt ja täpsemalt andnud ülevaate referaadis. 15 Kasutatud kirjandus 1) Inimressurss säästva arengu alustala http://www.agenda21.ee/EA21/2_7sotsareng.html 2) Kahn, H. Töötervishoid Euroopa Liidu riikides - http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.html 3) Kontorimüra - http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1422909 4) Lisapuhkust antakse ka arvutiga töötamise eest - http://www.index.ee/postimees/310700_1_files/showlugu.htm 5) Luts, E. Eestis on sada tuhat vaegkuuljat http://arhiiv.postimees
trükitakse kuni 1,6m laiuseid trükiseid. Trükkimiseks/printimiseks kasutatav MUTOH laiformaatprinter kasutab looduslikke ecosolvent (lahustivabad) tinte, mis ei haise ja on keskkonnale sõbralikud. Nimetatud värvidega trükitud trükised peavad välistingimustes (UV kiirgusele) vastu kolm aastat. Mutoh printeri töökiirus on 20m2/h ehk maksimaalne tootlus masinal on umbes 14000m2 kuus. Printeri töötamisel vajaminev inimressurss on minimaalne, sest printimisel võib masin iseseisvalt mitu ööpäeva järjest rulli printida, kuna masinal on kuivatusprogramm, mis kuivatab tindi koheselt. Kilede töötlemiseks kasutatakse kilelõikurit Roland Camm1. Kilelõikur on sarnaselt kõikidele teistele kasutatavatele masinatele digitaalselt juhitav ja väga kasutajasõbralik. Paari proovitööga õpetab masinate kasutamise selgeks igale soovijale.
(4) Tööjõu kasvav mitmekesisus •Pealispindne mitmekesisus: vaadeldavad demograafilised või füsioloogilised erinevusedRassRahvusSuguVanusFüüsilised erivajadused •Varjatud mitmekesisus: erinevused psühholoogilistes tunnustesIsiksusUskumusedVäärtusedHoiakudPsühholoogilised erivajadused. Süsteemikesknelähenemine organisatisoonikäitumisele •Seosed organisatsiooni elementide ning organisatsiooni ja keskkonna elementide vahel •Sisend keskkonnast: materjalid, inimressurss, finants, informatsioon •Juhid kombineerivad ja kasutavad sisendeid •Muundatud sisendid tagasi keskkond järgmisel kujul: tooted/teenused; töötajate käitumisviisid; finantstulemus; täiendav info •Süsteem saab väljundile keskkonnast tagasisidet •Kui juht ei mõista vastastikuseid seoseid, siis võib jätta mõne olulise teguri arvestamata. Situatsiooniline perspektiiv organisatsioonikäitumisele
Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
asendatakse uutega järjest kiiremini · tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind) · uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv Mikrokeskkond · ettevõte ise koos oma sisekeskkonnaga · finantsressursid ettevõtte rahalised vahendid, ettevõtte laenuvõime · füüsilised ressursid ettevõtte tootmisvahendid, materjalid, kinnisvara; · tehnoloogilised ressursid- patendid, oskusteave, äriprotsessid; · inimressurss ettevõtte töötajad, nende oskused, ka töötajate vahelised suhted, usaldus; · ettevõtte tuntus ja maine · hankijad · konkurendid · tarbijad Innovatsioon · Uudsus · Konkurentsivõimelisus · Toode, teenus, tehnoloogia, meetod või protsess · Patendid! · Turustamine, rakendamine ühiskonnas · Ettevõtja vs leiutaja · Uudsus ei tähenda alati patenti see võib olla uudne ka kohalikul või tasandil Küsimused alustavale ettevõtjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
