Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI?“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
xxxx

„MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI?“


Kvaliteedijuhtimine

1. Ajurünnaku tulemused


Ajurünnakul genereeritud ideede täielik loetelu koos esimeste hääletamistulemustega.
Jr.nr
Ideed
sarn.
Andres
Silvia
Summa
1.
Info jääb toppama
2
7
9
2.
kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid
13
16
29
3.
Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge
1
17
18
4.
Ei ole ühtset süsteemi
20
20
40
5.
Pole kokkulepitud mängureeglid
14
12
26
6.
On lihtsalt rumalad
1
7.
Kardetakse ennast lolliks teha ja ei saadeta infot kõigile
1
8.
Mõnadel pole isiklikke telefone
9
9
9.
Ei ole võimalust arvutit kasutada
11
10
21
10.
Puudub kontrollsüsteem erinevate osakondade vahel
9
9
11.
Teatud infot ei peeta oluliseks
5
19
1
20
12.
Info ei ole korrektselt sõnastatud
7
13
20
13.
Info ei jõua kõigile, infokanalid ebapiisavad
17
18
35
14.
Pole kindel mis info peaks jõudma kelleni
5
5
15.
Puudub inimene kes vastutab info liikumise eest
6
15
21
16.
Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest
4
4
17.
Nõrk probleemi teadvustamine
8
8
18.
Puudub teemakohane kompetents
10
10
19.
Juht ei taha lollina paista
1
20.
Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada
1
21.
Ei ole ettevõttesisest siseveebi
3
19
22
22.
Osakondade vaheline dilemma
12
12
23.
Ei ole võimalik, on lisatöö
15
3
18
24.
Vanameelsed juhtimismeetodid
1
25.
Infovahetus on tehtud ebamugavaks
18
14
32
26.
Ei julgeta ülemusele öelda
1
27.
Pole aega protsessida kõike
16
4
20
28.
Ei viitsita kõike läbi lugeda
5
5
29.
Info unustatakse edastada
2
1
30.
Meelega ei edastata
1
31.
Infosüsteem ei tööta mõni päev
11
11
32.
Paber läheb kaotsi
8
8
33.
Info läheb spämmi
6
6
34.
Kiire töö käigus ei jõua infot lugeda
2
2
35.
Firma liiga kiire areng-puudub struktuur
1
36.
Juhtkond ei informeeri töötajaid olemasolevast olukorrast
1
37.
Töötajad ei tea kaastöötajate tööülesandeid ja positsioone
 
 
1

2. NGT Tulemused, Pareto diagramm.


NGT tulemused, kus iga idee järel on märgitud tema nimetamise sagedus ja prioriteetsus koos tulemuste graafilise esitlusega Pareto diagrammil . Kordade arvu asemel (grupp osutus liig väikseks ehk 2 liikmeliseks) arvestatud on olulisuse prioriteedi summasi. Välja on toodud 20 olulisemat punkti 37-mest. Iga idee (kaart) on pandud järjekorda prioriteetide summana. Kõige tähtsam punkt sai hindajalt 20 prioriteetsuspunkti, järgimine 19 … kuni 1-ni. Viimased said kõik 1 punkti, et need üldse välja toodi, või esitati.
Andmete tabel prioriteetsus järjekorras:
Jr. Nr
Ideed
Sarn.
Andres
Silvia
Summa
Prior %
4
Ei ole ühtset süsteemi
20
20
40
100%
13
Info ei jõua kõigile, infokanalid ebapiisavad
17
18
35
97%
25
Infovahetus on tehtud ebamugavaks
18
14
32
95%
2
kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid
13
16
29
92%
5
Pole kokkulepitud mängureeglid
14
12
26
89%
21
Ei ole ettevõttesisest siseveebi
3
19
22
87%
9
Ei ole võimalust arvutit kasutada
11
10
21
84%
15
Puudub inimene kes vastutab info liikumise eest
6
15
21
82%
11
Teatud infot ei peeta oluliseks
5
19
1
20
79%
27
Pole aega protsessida kõike
16
4
20
76%
12
Info ei ole korrektselt sõnastatud
7
13
20
74%
23
Ei ole võimalik, on lisatöö
15
3
18
71%
3
Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge
1
17
18
68%
22
Osakondade vaheline dilemma pärsib infot
12
12
66%
31
Infosüsteem ei tööta mõni päev
11
11
63%
18
Puudub teemakohane kompetents
10
10
61%
10
Puudub kontrollsüsteem erinevate osakondade vahel
9
9
58%
1
Info jääb toppama
2
7
9
55%
8
Mõnadel pole isiklikke telefone
9
9
53%
17
Nõrk probleemi teadvustamine
8
8
50%
32
Paber läheb kaotsi
8
8
47%
33
Info läheb spämmi
6
6
45%
14
Pole kindel mis info peaks jõudma kelleni
5
5
42%
28
Ei viitsita kõike läbi lugeda
5
5
40%
16
Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest
4
4
37%
34
Kiire töö käigus ei jõua infot lugeda
2
2
34%
37
Töötajad ei tea kaastöötajate tööülesandeid ja positsioone
1
32%
19
Juht ei taha lollina paista
1
29%
7
Kardetakse ennast lolliks teha ja ei saadeta infot kõigile
1
26%
36
Juhtkond ei informeeri töötajaid olemasolevast olukorrast
1
24%
30
Meelega ei edastata
1
21%
29
Info unustatakse edastada
2
1
18%
20
Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada
1
16%
26
Ei julgeta ülemusele öelda
1
13%
6
On lihtsalt rumalad
1
11%
35
Firma liiga kiire areng-puudub struktuur
1
8%
24
Vanameelsed juhtimismeetodid
 
 
 
1
5%

2.2 Diagrammi 20% järeldust mis on 80% põhjuste taga.


Vaadates diagrammi kerkib esile 5 faktorit mida võiks lähemalt uurida. Need on:
1) Ei ole ühtset süsteemi
2) Info ei jõua kõigile
3) infokanalid ebapiisavad Infovahetus on tehtud ebamugavaks
4) Kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid
5) Pole kokkulepitud mängureeglid
Pareto printsiibi järgi on need 20% probleemi 80% probleemide põhjustajateks.

3. Afiinsusdiagramm e. ühtivus diagramm


Miks siseinfo ei liigu piisavalt hästi, 20 peamise arvamuse ja probleemi grupeerimine.
20 olulisemale arvamusele sai ostitud Andres 20 ning Silvia 20 vastust küsimusele „Miks?“ Sai välja tuua vastused 6-e gruppi:
1. Pole peetud tähtsaks siseinfo liikumist
Puuduvad laiemad vajadused selleks
Puudub tahe sellega tegelda
On puudunud vajadus ja või oskus
pole huvi tuntud teema vastu
Ei ole tahet tegelda sellega
Halb struktuur
2. Inimressursi puudus
Pole aega selleks
Tegeldakse mitme asjaga korraga
Kiirustades tehtud vead
Puudub inimressurss
Töötajad on koormatud , vähene tööliste ressurss
 
3. Vähene koolitus
Halb väljaõpe, ühiste eesmärkide mitte tundmine
Ebakompetentsed töötajad
Ei ole investeeritud väljaõppesse
Puudub kompetents
Ei peeta oluliseks infot
 
4. Juhid pole tegelenud probleemiga
Ei ole juhatuse poolt määratud
Ei ole teadvustatud probleemi
Ei oska hinnata selle mõjusid
Ei osata tahta mida pole
Puudub korraldatus
Puudub korraldatus
Puudub korraldatus
5. Ei ole vahendeid, pole loodud kanaleid
Ei ole ühtset süsteemi
Puudavad ressursid, ei tähtsustata seadmete vajadust
Tehnoloogia puudulikus
Seadmete ebapiisav valmidus
IT süsteemide ebakindlus
IT puudulikkus
 
6. Inimesed ei saa omavahel hästi läbi
Ei taheta mõne inimesega suhelda
Inimesed ei saa läbi omavahel
Ebameeldivad inimestega ei taheta suhelda
 
 
 
 

4. Suhete idagraaf ja probleemi juurpõhjused.


Suhete digraaf, peamiste juurpõhjuste ja tagajärgede vaheliste seoste väljaselgitamine.
 
 
1
2
3
4
5
6
Sisse
Välja
Kokku
1
Pole peetud tähtsaks
 
 



 
0
3
3
2
Inimressursi puudus
 
 

 
0
1
1
3
Vähene koolitus

 


 
1
2
3
4
Juhid pole tegelenud probleemiga



 


3
2
5
5
Ei ole vahendeid, pole loodud kanaleid



 

3
1
4
6
Inimesed ei saa omavahel hästi läbi
 
 
 


 
2
0
2
Maatriksist on näha, et siseinfo liikumist pole peetud tähtsaks, mis tõttu ka juhid pole tegelenud probleemidega ning pole ka koolitusi olnud. Siit on ka näha et kui juhid tegeleks probleemiga siis võiks tekkida ka vahendid ja kanalid.
9
Xxxx
Vasakule Paremale
MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #1 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #2 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #3 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #4 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #5 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #6 MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI- #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lordvampire Õppematerjali autor
Rühmatöötulemusena valminud uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

Äriplaan - riidepood
12
doc

Äriplaan - riidepood

Kuressaare Ametikool Teenindus osakond Majutusteenindus MT-31 Marju Oja ÄRIPLAAN Juhendaja: Jane Mägi Kuressaare 2008 2 SISUKORD 1. SISUKORD........................................................................................................2 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................3 3. TOOTED JA TEENUSED.................................................................................4 4. TURU KIRJELDUS...........................................................................................4 5. KONKURENTS.................................................................................................4-5 6. TURUNDUSPLAAN.........................................................................................6-7 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN.....................................................................8 8.

Majandus
Tulemusjuhtimine referaat
29
docx

Tulemusjuhtimine referaat

See aitab võrrelda erinevate perioodide tulemuslikkust. 2) Selged ­ hea tulemusmõõdik on selgelt defineeritud ja arusaadav. 3) Kontrollitavad ­ tulemusmõõdiku saavutamine peab olema kontrollitav. 4) Mitmekülgsed ­ tulemusmõõdikuid ei tohi määratleda valikuliselt. 5) Täielikud ­ hea tulemusmõõdik on mitmekülgne ning võimaldab hinnata tõhususe, mõjususe jt kriteeriume. 6) Motiveerivad ­ tulemusmõõdik on töötajate, üksuste suhtes piisavalt nõudlik (kuid siiski kindlasti saavutatav). 7) Aktsepteeritavad ­ tulemusmõõdik on arusaadav ja aktsepteeritud ka erinevate organisatsiooniga seotud huvigruppide poolt. 8) Ligipääsetavad ­ õigustatud huvilistel peab olema ligipääs mõõtmise tulemustele. 9) Integreeritavad ­ tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest (Doherty & Horne, 2002). 2.3.1 Hindamise meetodid

Ainetöö
Tarneahela juhtimine
5
docx

Tarneahela juhtimine

Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja ­ sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutu

Kaubandus
Personali planeerimine
70
doc

Personali planeerimine

5. Töötajate koolitus ja arendamine 9. Pikaaegsed majanduskeskkonna ja tööhõive trendid KÜSIMUSED ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Kuidas sõltub organisatsiooni edukus ümbritsevas keskkonnas toimuvast? 2. Defineerige Personali planeerimine 3. Mis on need 2 peamist küsimust, millele personali planeerimine annab vastuse? 4. Miks on organisatsioonile oluline teha (lisaks lühiajalistele plaanidele) ka pikaajalisi plaane? 4 I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL I Org. hetkeseisu ja eesmärkide analüüsimine personali planeerimisel

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine
71
doc

Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

õppida ja arenede, et jõuda soovitud tasemele. Maslow vajaduste toime printsiipidestki (Siimon ja Türk 2003, 22) tuleneb, et motivaatoriks võib inimesele olla rahuldamata vajadus ise ning hirarhia kõrgeima taseme vajadus muutub aktuaalseks siis, kui madalam tase on rahuldatud. Soov rahuldada vajadused paneb inimese tööle. Töötamine toob talle tasu, millega rahuldada esmased füsioloogilised vajadused, kollektiiv rahuldab tema kuuluvuse vajaduse ning tööga hästi toime tulemine toob tunnustuse ja vajaduse saavutada enam. Õppimine on elukestev tegevus ja selleks, et saavutada enam, peab ja tahab inimene õppida. Tihti on eesmärk selline, mis eeldab eelnevaid lisateadmisi ja seega on inimelele eesmärgi saavutamiseks vajalik õppimine ja koolitamine. Siit järeldub, et koolitus ja areng on omaette motivaatoriks teatud vajaduste rahuldamiseks. 9 1.3. Personali arendamise tingimused

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
Juhtimise alused-I KT
13
doc

Juhtimise alused, I KT

plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad)

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

See näitab, et keskkonnasäästlike praktikate märkamine on suurenenud.  Elanikest 43% tahaks elada senisest keskkonnasäästlikumalt, põhjendades seda soovi murega järeltulevate põlvede ning oma ökoloogilise jalajälje pärast, sooviga hoida (puhast) loodust/keskkonda ning tervist. Inimesed, kes veel keskkonnasäästlikumalt elada ei tahaks (17% küsitletutest), arvasid enamasti, et pingutavad juba praegugi piisavalt.  Valdav osa inimestest tunnetab oma vastutust keskkonnaprobleemide tekkes (iseennast peab otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutavaks 91% elanikest) ning peab võimalikuks isiklikult nende vältimisse ja lahendamisse panustada (80%). Samas keskkonnaprobleemide mõju tajumine on pisut ähmasem: sellega, et keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus oluliselt tema igapäevaelu, nõustub 76% elanikest

Kategoriseerimata
Küberkiusamine ja selle liigid
28
doc

Küberkiusamine ja selle liigid

Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit. · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. · Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mida teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets, 2008): · Soovita lapsel vahetada e-posti aadress, sulgeda konto või võtta ühendust moderaatoriga, kes kustutab kontolt solvangud. Selgita, miks ei tohi näidata oma salasõnu ega usaldada võõrale mobiilinumbrit. · Püüa vestelda lapsega küberkiusu teemal. Kui endal napib teadmisi, soovita tal nõu pidada kellegagi, keda ta usaldab ja kes oskab aidata - sõbra, õpetaja, koolipsühholoogiga. · Selgita, miks on tähtis mitte muutuda ise ohvrist kiusajaks. Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine. Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun