Kuressaare Ametikool Teenindus osakond Majutusteenindus MT-31 Marju Oja ÄRIPLAAN Juhendaja: Jane Mägi Kuressaare 2008 2 SISUKORD 1. SISUKORD........................................................................................................2 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................3 3. TOOTED JA TEENUSED.................................................................................4 4. TURU KIRJELDUS...........................................................................................4 5. KONKURENTS.................................................................................................4-5 6. TURUNDUSPLAAN.........................................................................................6-7 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN.....................................................................8 8.
See aitab võrrelda erinevate perioodide tulemuslikkust. 2) Selged hea tulemusmõõdik on selgelt defineeritud ja arusaadav. 3) Kontrollitavad tulemusmõõdiku saavutamine peab olema kontrollitav. 4) Mitmekülgsed tulemusmõõdikuid ei tohi määratleda valikuliselt. 5) Täielikud hea tulemusmõõdik on mitmekülgne ning võimaldab hinnata tõhususe, mõjususe jt kriteeriume. 6) Motiveerivad tulemusmõõdik on töötajate, üksuste suhtes piisavalt nõudlik (kuid siiski kindlasti saavutatav). 7) Aktsepteeritavad tulemusmõõdik on arusaadav ja aktsepteeritud ka erinevate organisatsiooniga seotud huvigruppide poolt. 8) Ligipääsetavad õigustatud huvilistel peab olema ligipääs mõõtmise tulemustele. 9) Integreeritavad tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest (Doherty & Horne, 2002). 2.3.1 Hindamise meetodid
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutu
5. Töötajate koolitus ja arendamine 9. Pikaaegsed majanduskeskkonna ja tööhõive trendid KÜSIMUSED ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Kuidas sõltub organisatsiooni edukus ümbritsevas keskkonnas toimuvast? 2. Defineerige Personali planeerimine 3. Mis on need 2 peamist küsimust, millele personali planeerimine annab vastuse? 4. Miks on organisatsioonile oluline teha (lisaks lühiajalistele plaanidele) ka pikaajalisi plaane? 4 I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL I Org. hetkeseisu ja eesmärkide analüüsimine personali planeerimisel
õppida ja arenede, et jõuda soovitud tasemele. Maslow vajaduste toime printsiipidestki (Siimon ja Türk 2003, 22) tuleneb, et motivaatoriks võib inimesele olla rahuldamata vajadus ise ning hirarhia kõrgeima taseme vajadus muutub aktuaalseks siis, kui madalam tase on rahuldatud. Soov rahuldada vajadused paneb inimese tööle. Töötamine toob talle tasu, millega rahuldada esmased füsioloogilised vajadused, kollektiiv rahuldab tema kuuluvuse vajaduse ning tööga hästi toime tulemine toob tunnustuse ja vajaduse saavutada enam. Õppimine on elukestev tegevus ja selleks, et saavutada enam, peab ja tahab inimene õppida. Tihti on eesmärk selline, mis eeldab eelnevaid lisateadmisi ja seega on inimelele eesmärgi saavutamiseks vajalik õppimine ja koolitamine. Siit järeldub, et koolitus ja areng on omaette motivaatoriks teatud vajaduste rahuldamiseks. 9 1.3. Personali arendamise tingimused
plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad)
See näitab, et keskkonnasäästlike praktikate märkamine on suurenenud. Elanikest 43% tahaks elada senisest keskkonnasäästlikumalt, põhjendades seda soovi murega järeltulevate põlvede ning oma ökoloogilise jalajälje pärast, sooviga hoida (puhast) loodust/keskkonda ning tervist. Inimesed, kes veel keskkonnasäästlikumalt elada ei tahaks (17% küsitletutest), arvasid enamasti, et pingutavad juba praegugi piisavalt. Valdav osa inimestest tunnetab oma vastutust keskkonnaprobleemide tekkes (iseennast peab otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutavaks 91% elanikest) ning peab võimalikuks isiklikult nende vältimisse ja lahendamisse panustada (80%). Samas keskkonnaprobleemide mõju tajumine on pisut ähmasem: sellega, et keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus oluliselt tema igapäevaelu, nõustub 76% elanikest
Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit. · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. · Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mida teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets, 2008): · Soovita lapsel vahetada e-posti aadress, sulgeda konto või võtta ühendust moderaatoriga, kes kustutab kontolt solvangud. Selgita, miks ei tohi näidata oma salasõnu ega usaldada võõrale mobiilinumbrit. · Püüa vestelda lapsega küberkiusu teemal. Kui endal napib teadmisi, soovita tal nõu pidada kellegagi, keda ta usaldab ja kes oskab aidata - sõbra, õpetaja, koolipsühholoogiga. · Selgita, miks on tähtis mitte muutuda ise ohvrist kiusajaks. Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine. Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui
Kõik kommentaarid