Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Kateriina Ehapalu
TH-1
TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS
Referaat
Juhendaja : lektor Lauri Punga
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Terviseökonoomika üldiseloomustus 3
1.1. Terviseökonoomika teke, olemus ja struktuur 3
1.2. Majandusteadus ja terviseökonoomika kui üksteisest sõltuvad teadusharud 5
2. Eesti tervishoiu süsteem ja riigi osalus antud valdkonnas 9
2.1. Tervishoiu korraldus ja rahastamine Eestis 9
2.2 Turusuhted ja riigi roll tervishoiuteenuste turul. 12
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 16
Lisad 17


Sissejuhatus


Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund.
Antud referaadi eesmärgiks on uurida, millises osas mängib majandus rolli tervishoiu käsitlemisel ning mida kujutab endast terviseökonoomika üldises mõttes. Referaat annab ülevaate Eesti tervishoiusüsteemist ja riigi osalusest antud valdkonnas. Samuti tutvustatakse tervishoiu turgu ja erinevaid rahastamise viise.
Uurimisülesanded:
  • anda ülevaade terviseökonoomika üldisest olemusest;
  • analüüsida majandusteaduse rolli tervishoiu käsitlemisel;
  • anda ülevaade tervishoiu rahastamise viisidest ja riigi osalusest;
  • uurida tervishoiu turgu ning tervishoiu korraldust Eestis.

Uurimisülesannete lahendamiseks kogutakse materjali antud valdkonda puudutavatest materjalidest interneti, erialakirjanduse ja teaduslike tekstide vahendusel. Töös kasu­tat­a­­kse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul.
Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas selgitatakse terviseökonoomika üldiseloomu ja struktuuri, antakse ülevaade majandusteaduse osakaalust antud valdkonnas . Töö teine osa
Vasakule Paremale
TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #2 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #3 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #4 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #5 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #6 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #7 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #8 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #9 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #10 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #11 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #12 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #13 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #14 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #15 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katukas9 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH-1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS Referaat Juhendaja: lektor Lauri Punga Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund.

Inimeseõpetus
thumbnail
6
doc

Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ?

Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi kulud on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves summas 6 921 696 eurot

Majandus
thumbnail
2
doc

Sotsiaalpoliitika

Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu

Sotsioloogia
thumbnail
22
doc

E-tervis

E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervise ja infotehnoloogiaga, on töös välja toodud olulisimad punktid. 2 Töö eesmärk oli uurida ja anda ülevaade e-tervisega seotud teemadest Eestis. Kirjatöö kirjutamisel on kasutatud nii eesti kui ka inglise keelseid materjale. Kirjutamiseks on kasutatud interneti vahendusel kättesaadaval artikleid, ettekandeid ja ülevaateid, millele on töös viidatud. Mis on e-tervis? E-tervise (e-health) mõiste tuli kasutusele kirjanduses aastatel 1999-2000, koos teiste „e- sõnadega“ nagu e-kaubandus, e-äri ja e-lahendused. 1 Kirjanduses võib leida mitmeid autoreid, kes on on püüdnud e-tervise mõistet sisustada, kuid

Terviseõpetus
thumbnail
7
docx

Avaliku sektori ökonoomika eksam 2014

kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust. Tervishoiuteenuse puhul pole tegemist avaliku kaubaga. Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and the Publi Sector" III osas toodud raamistikku Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. (Eesti, 2013) Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu.

Avaliku sektori ökonoomika
thumbnail
14
docx

Euroopa Liidu tervishoiupoliitika

Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste vahetamist ning osutades abi riikide otsustusprotsessis. Üleeuroopalise juurdepääsu võimaldamiseks usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele tervishoiu võtmeküsimustes, töötab EL välja ulatuslikku terviseinfosüsteemi, pannes sellega aluse rahvatervist ohustavate tegurite ühisele analüüsile. EL soovib ka tugevdada oma suutlikkust kiireks tegutsemiseks terviseohtude korral. Selleks tugevdab ta nakkushaiguste epidemioloogilist järelevalvet ja kontrolli. Täiendavad eesmärgid on tagada patsientide ohutus ja tervishoiu kvaliteet, et soodustada

Teenindus
thumbnail
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

• Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide ettevõtted omavad suhteliselt pikaajalist säästva arengu ja majandamise tavasid versus Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) ettevõtted on alles selle tee alguses (Fifka, 2012); • KIE riikidest on ettevõtete keskkonna-alaseid ja sotsiaalsete aspektide rakendamise valdkonna uuringuid tehtud Poolas (Lewicka ja Strzalecka, 2006), Tšehhi Vabariigis (Jindrichovska ja Purcarea, 2011), Leedus (Dagilienė ja Gokienė, 2011) ja Eestis (Gurvitsh ja Sidorova, 2012); • Avalikus sektoris on kestlusaruandlusest kujunenud arenev suund. Integreeritud aruanne (integrated reporting) on kokkuvõtlik informatsiooni edastamise viis, kuidas ettevõtte strateegia, juhtimine, tulemused ja väljavaated viivad väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam,

Finantsjuhtimine
thumbnail
6
docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun