-seob organismi tervikuks L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur
Mina näiteks ei teadnud, et Koduloomadest kõige suuremad lümfisõlmed on veisel. Nende läbimõõt võib olla kuni 15cm Põrna lümfisõlmekesed ei ole püsivad, need võivadf muutuda suuruselt ja ka hoopis kaduda ja teises kohas moodustuda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfotsüüdid ja immuunsus On immunokompetentsed rakud, mis sünteesivad antikehi või kutsuvad esile raku poolt vahendatud immuunsuse nähte Väikeseid lümfotsüüte on organismis 1% kehakaalust Võimaldavad immunologilist mälu üle kanda Kõige enam antikehi toodavad põrna rakud, seejärel lümfisõlmede rakud T- & B-lümfotsüüdid B-lümfotsüüte sünteesitakse imetajatel luuüdis T-lümfotsüüdid on tüümusest sõltuvad, on B-rakkude abistajad
algab pidev mõõdukas viirusosakeste teke LÜÜTILINE Ägedad viirusnakkused • Toimub viiruse kiire paljunemine • Viirused tapavad peremehe ruttu, niipea kui viirusosakesed on moodustunud • Rakkude suremise tõttu kuhjuvad jääkained, need põhjustavad põletikke ja haiguslikku seisundit • Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik • Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuunsus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt) Kroonilised nakkushaigused • Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit
Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen? Antigeen on mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. 5. Millised ained võivad põhjustada allergia, too näiteid!
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(Sagedusega 1/ miljoni nukleotiidi kohta) see toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla märkamatu või väga suur. Kui 1-2 nukleotiidi on juurde tulnud/ära kadunud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks. 14. Tuua näiteid kasulikest ja kahjulikest geenimutatsioonidest Kasulikud: Erütropoietiin(hormoon) stimuleerib vereliblede kasvu, HIV immuunsus, ensüüm mis eraldab kolesterooli verest. Kahjulikud: juuste väljalangemine, tsüstiline fibroos, varane raukumine.
haavade puhastamiseks ja sidumiseks kasutama karboolhappe lahust, mida varem oli kasutatud reovee puhastamiseks. 6. Kirjelda, mis on vaktsiin ja antibiootikum. · Vaktsiin - Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitav aine, mis pärsib teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. 7. Too näide biotõrje kohta. · Kahjurputukaid meelitatakse feromoonpüünistesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained feromoonid, mis on nagu lõhnaained,
4.1.Riskifaktorid (Slassarenko 2009): · Kõrge riskiga HPV infektsioon · Varajane aktiivne suguelu algus paljude seksuaalpartneritega · Alkoholi tarvitamine · Suitsetamine · Pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine (üle 5a) · Teised sugulisel teel levivad infektsioonid (klamüüdia, genitaalherpes) · Sagedased mittespetsiifilised põletikud (mikroobsed põletikutekitajad ülekandega) · Langenud immuunsus (HIV) · Rasedus (põhjuseks peetakse raseduse moduleerivat mõju naise immun- ja · hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4.2.Ravi Sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral muutub emakakael puudulikuks, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise
õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või hävitavad haigestunud raku 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel - leetrid -> piisk, kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik
muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg pisaravedelik 2. Kaitseliin õgirakud ja tapjarakud kaasasündinud immuunsus põletik 3. Kaitseliin lümfotsüüdid antigeen antikeha omandatud immuunsus Valgelibled .e. leukotsüüdid – organismi pääsenud bakterite hävitamine. Spetsiaalsed rakud, mis verega mööda keha ringi liiguvad. Õgirakud ja tapjarakud (2. kaitseliin) Lümfotsüüdid – kuuluvad valgeliblede hulka, tunnevad sissetungija ära,
genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või 1 hävitavad haigestunud raku. 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi) - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, organismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - tuulerõuged; piisknakkusega või naha haavanditega; sügelevad punetaavad villid ja palavik.
· Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale · Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) · Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) · Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) GMO-de MIINUSED · Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom · Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) · Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) · Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule "superumbrohi", muutes ka selle elujõulisemaks · Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja) · Maitseomaduste halvenemine Kõige enam on geneetiliselt muudetud: · Soja (u.60%) · Mais (u.20%) · Raps (u.5%) · Riis · Tomat · Puuvill (u.10%) · Kartul · Teravili
tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde. Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus
Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel
hulgas AB Rh positiivne (6,3%), A Rh negatiivne 4,5%, 0 Rh negatiivne 4,3% ja B Rh negatiivne (3,0%). Kõige vähem esineb Eestis AB Rh negatiivset veregruppi (0,9%). Imuunsus Imuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes. See ei ole alati seotud nakkushaigustega, vaid võõraineteks võivad olla mürgid, põletikud, kasvajad jne. Jaotatakse: · Kaasasündinud immuunsus ( päritud ) · Omandatud immuunsus (elu jooksul kujunenud ) Omandatud immuunsus jaguneb kaheks: · põdemiste järgselt kujunenud immuunsus (näiteks tuulerõuged) · kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus) Immuunsuses osalevad mitmed kehasüsteemid, kuid võimsamad neist on lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi. Organismi kaitsevõime barjäärid
güraas(topoisomeraas II), RNA polümeraas, valgu süntees (30S ribosoomi inhibiitor või 50S ribosoomi inhibiitor) Kolm võimalust kuidas tekib bakterite resistentsus antibiootikumidele. Bakteritsiidsed ja bakteriostaatilised antibiootikumid. Bakteri poolt muudetud ensüüm ei ole enam ravimile tundlik Bakter toodab ensüümi, mis muudab või lagundab ravimi Bakter pumpab ravimi endast välja Immunoloogia I. Kaasasündinud immuunsus. Inimese immuunsüsteemi organid. Lümfisõlmed, rindkere juha, luuüdi, lümfisooned, harknääre,põrn Lümfoidsed organid: adenoid, kurgumandlid, Peyeri naastud peensoole pinnal, appendiks, luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e. vereloome piirkonnad inimese organismis embrüogeneesis ja täiskasvanu eas. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt
- Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi - Hüpotermia alajahtumine (al 35 kraadi) Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem - Nahk (surnud - Fagotsüüdid - Humoraalne reaktsioon (antikehad) rakkude kiht, ph, - Mikroobidevastased - Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud e bakterid) valgud fagotsüüdid) - Ripsepiteel - Mittespetsiifiline (hingamisteedes, immuunreaktsioon ninaõõn ja (tekib igasugu hingetoru) kudede traumal, - Limamembraan vigastatud rakk (nina, suguteed,) eritab histamiini, - Eritised (sülg) laiendab veresooni, soe veri tuleb
olemuseks on mitmesugused barjäärid. Teisene kaitseliin kui patogeen läbib esimese liini, siis teatud aja pärast lülitub sisse järgmine aste põletik, fagotsüüdid, komplement jne. Kolmas kaitseliin - s.o. spetsiifiline immuunvastus, seisneb tsütoksiliste ja antikehi tootvate rakkude klonaalses paljunemises, samuti mälus (meeldejätmises). Erinevalt kahest esimesest kaitsetasemest suudab see tase tekitajaid spetsiifiliselt ära tunda. Kas loomulik immuunsus on vajalik? n Püüab hoida algset infektsiooni "mõistlikul" tasemel; Loomulik immuunsus takistab mikroorgansmide sisenemist inimorganismi; kui mikroob on juba jõudnud organismis, takistab nende arvu eskaleerumist ja väldib infektsiooni teket; Adaptiivne immuunsus ei kaitse piisavalt kiiresti; Loomulik immuunsus on vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks antigeenide esitlemine APC poolt (näiteks!).
Läkaköha Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne. Eestis on registreeritud suhteliselt palju läkaköha haigusjuhte koolilaste hulgas. Lastehalvatus ehk poliomüeliit Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga
b) gliia rakkudest (neuroneid abistavad neurogliia rakud) Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik - Kujult mitmesugused (ovaalsed, pirnjad, haralised) - Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. (Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH
Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes
liikmelisus, marketingi mänedžer asemel? Ennesõjaaegne – sõjaeelne, eriklass – süvaklass, kellaosuti liikumise suunas – päripäeva, liikmelisus – liikmesus, marketingi mänedžer - turundusjuht 13. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? WiFi ka wifi 14. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? 15. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? immuunsus 16. Mida soovitatakse kasutada lühendi a.k.a/AKA asemel? Ehk, tuntud ka kui, teise nimega, alias 17. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Väljendid, mida on soovitatav vältida 18. Miks ei soovitata liialt kasutada lt-määrsõnu (nt aastaringselt, igapäevaselt, tähttäheliselt)? Lt-määrsõnad mõjuvad tihti eriti paberlikuna ja on seepärast ka tarbetud. 19. Mis on viltu Kristiina Ojulandi raamatu pealkirjas „Dekaad
· energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud · geeniregulatoorne ülesanne histoonid kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis · varuülesanne munavalge valk albumiin varutoiteaine linnu loote arengul, rinnapiimas valk kaseiin HIV selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus (nakatumine tupe või sperma vedelike, rinnapiima või vere kaudu) AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid · monomeeriks nukleotiidid DNA koostises adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) DNA - RNA - ribonukleiinhape
Kroom On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks. Defitsiidi tunnuseks on vere suurenenud insuliini- ja glükoosisisaldus, samas aga rakkudel napib energeetilisi ressursse, sest glükoosi kasutamine on häiritud. Ohutu päevane kogus on 0,2-0,25 mg. Seleen Leidub seleeni maksas, neerudes, spermides ja lihastes. Defitsiidi tunnused on närvikoerakkude pigmenteerumine, nägemisvõime alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask Rohkelt maksas, neerudes, südames ja ajus. Leiab nii loomsetes kui ka taimsetest saadustest. Vase ohutu päevane üldkogus on 3-7 mg. Mangaan Koondub luudesse, maksa, kõhunäärmesse, põrna, neerudesse ja ajuripatsisse. Kõige rohkem on taimses toidus. Ohutu päevane üldkogus on 7-15 mg. Fluor Leidub kõige rohkem hammastes ja luudes.
Veel lühemalainelisem UVC kiirgus maapinnani ei jõuagi. See on väga oluline, sest kiired lainepikkusega alla 297 nm hävitavad rakud DNA kahjustamise tõttu täielikult. UVC-kiirtel on teiste UVK spektri osadega võrreldes kõige tugevam erüteemi tekitav ja kantserogeenne toime. Maapinnani tungib UVA- kiirgus ja vähemal määral UVB-kiirgus. UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne
tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel.
hävivad limaskesta hatu kuni täieliku kaoni). Peensoole limaskesta hattude kaudu aga imenduvad oganismi toitained ning seetõttu kujuneb toitainete vaegus. LASTE NAKKUSHAIGUSED Mõisted: Immuniseerimine - vaksineerimine. Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. revaktsineerimine - kordusvaksineerimine kunstlik immuunsus - kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste) järel kujunenud immuunsus loomulik immuunsus - kaasasündinud immuunsus passiivne immuunsus - organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi aktiivne immuunsus - vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus
7. Toit milles kaltsiumi tase on madal ,tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. 8. Vähese toiteväärtusega toit koormab maksa. Maks on tähtis õige seedimise ja elutähtsate vitamiinide ja mineraalide imendumiseks. 9. Liiga kõrge suhkrusisaldusega toidu tagajärjeks võib olla kehas ringlev liiga suur hulk glükoosi mis võib ühtlasi viia diabeedi tekkeni. 10. Kehv toit võib ohustada immuunsus süsteemi ja muuta vastuvõtlikuks külmetustele,gripile ja teistele haigustele. 9 Kasutatud kirjandus Dr. Gillian McKeith- sa oled see, mida sööd Tiiu Liebert- Toitumine :müüdid ja tegelikkus Pierre Jean Cousin-Toit kui ravim Dr. John Briffa- Toit tervise varaait 10 11
* haigete loomadega Eristatakse 3 tüüpi nakkusi: 1) peidetud nakkus (ohatis) - viirus püsib latensena rakus lüsegeennses tsüklis - pikka aega peidetud - organism nõrgeneb -> viirus aktiivne -> haigus 2) ägenakkus (gripp, tuulerõuged) - viiruse pärilikkusaine hakkab kohe mõjuma - nakatunud rakk toodab massiliselt viirusosakesi (lüütilises tsüklis) - peremeesrakk sureb - kogunevad jääkained -> põhjustavad põletikku -> kõrge palavik -> antikehade süntees - kujuneb eluaegne immuunsus (va gripp) antikeha neljast ahelast koosnev kaitsevalk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks 3) krooniline nakkus (AIDS, hepatiit) - organism võitleb mitme aasta jooksul, aga võitu ei saa - toimub pidevalt ja mõõdukalt viirusosakeste paljunemine - haigused kulgevad aeglaselt - viiruse omadused muutuvad ajajooksul - organismi kaitsesüsteemid ei suuda hävitada nakatunud rakke - inimene on kogu aeg nakkusohtlik 5
Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) Miinused: Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule “superumbrohi”, muutes ka selle elujõulisemaks Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja) Maitseomaduste halvenemine Geneetiliselt muudetud taimed Kõige enam on geneetiliselt muudetud: Soja (u.60%) Mais (u.20%) Raps (u.5%) Riis Tomat Puuvill (u.10%)
3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid.
trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Iga rakutüübi produktsioon on kontrollitud individuaalselt. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid. Paremini uuritud faktor on erütropoetiin, mida toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt
trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Iga rakutüübi produktsioon on kontrollitud individuaalselt. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid. Paremini uuritud faktor on erütropoetiin, mida toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on
Ülemine õõnesveen Vasak vatsake Alumine õõnesveen Vasak kopsuarter Kopsutüvi (Kopsutüvi jaguneb) Kopsuveenid Alanev aort? Parem kopsuarter Lünfisõlm Toomasooned Viimasooned Joonista lünfisõlm, tema osad ja sooned. Omandatud immuunsus (kastid, nooled lisada) Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus antigeen B- lünfotsüüt T- lünfotsüüt 5 plasmarakk antikeha makrofaag tappurrakk Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt
Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19
Mumps Kõrvasüljenäärmete põletik Piisknakkus Viirustel esineb kolme tüüpi nakkusi: 1. Ägedad nakkused: 1)kiire paljunemine, esineb lüütiline tsükkel 2)jääkainete kogunemine organismis põhjustab põletikke -> kujuneb organismis haiguslik seisund. 3)toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotüütide süntees -> väheneb rakkude levik. 4)kujuneb eluaegne immuunsus ( n: tuulrõuged ) 2. Peidetud nakkused: 1)viirus püsib latsentana rakkudes- lüsogeenne tsükkel. 2)organismis viiruse kiire paljunemine. 3)viirus võib sälida rakkudes väga pikka aega, ( n:herpesviirus ) 3. Kroonilised nakkused: 1)Viiruse paljunemine kulgeb aeglaselt. 2)Pidev nakkus. 3)Immuunsussüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist. 4) Viirus nakatab üha uusi rakke ja lümfotsüüdid hävitavad nakatunuid. ( n: HIV,C- ja B-hepatiit ) Kaitse viiruste eest:
1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku Magu-Toidu segamine, toidu soojentamine, toidu seemine, mikroobite hävitamine,
Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained)
k. reassortement) võib toimuda siis, kui 2 sarnast viirust nakatavad sama rakku Peatab viiruse leviku kehas Toimib mitte hiljem kui 2 päeva pärast sümptomite ilmnemist Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardeti viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest H1N1 tüvi – seaviirus (swine flu, swine influenza), “uut tüüpi” viirus RNA segmendid on segunenud Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt (kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) Hakkas levima Mehhikos Kandub inimeselt inimesele Kardeti pandeemiat Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Linnugripp H5N1 kandub lindudelt
ning on olulised tervise säilitamisel ja haiguste tekkes. See mudel tähtsustab käitumuslikke faktoreid nii haiguse kujunemise kui ravi aspektist, nii haige- kui arstipoolselt. Seega peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi. 5. Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus. Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed)fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi, põrn, lümfisülmed 6. Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem (hüpofüüs, neerupealis, kõhunääre). Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga
Sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete piisavaid koguseid. Annab emale rohkem vabadust 10. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Kose Gümnaasium Naermine kui positiivne emotsioon 2009 Uuritakse naeru mõju tervisele Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus,...
Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik Haiguse Vaktsineerimine Transplatsentaarsel Seerumi või Läbipõdemine t ja rinnapiimaga immuunglobuliini manustamine Nakkushaiguste liigid
need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke. immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt.
ravim ei sobi. Igasuguse hingamisteede haiguse korral on soovitav koju jääda, olla voodis ja juua palju sooja jooki, näiteks mustsõstra teed, ja kontakteeruda arstiga. Tervisekaitseinspektsiooni paljude aastate andmete põhjal on Eestis esimene suurem grippi ja teistesse hingamisteede viirushaigustesse haigestumise laine olnud novembri teisel poolel ja detsembri algul, teine tõusulaine võib järgneda veebruari teisel poolel ja märtsi algul. Kuna tervel inimesel tekib immuunsus 1421 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kestab suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud. Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu. Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt), tänavu põhjustavad haigestumist
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (õigusteadus, AÜ 2017 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõu...
Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND Rakuhingamine - Hapniku ja süsihappegaa PÄRILIKKUSE ALUSED Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
ja hakkab paistetama ning fagotsüüdid ja mikroobidevastased valgud asuvad patogeene hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud kaitsemehhanismidest (katted ja immuunsüsteem) läbi, siis asub neid hävitama omandatud immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste patogeenide eest, mida immuunsüsteem on varem ,,tundma õppinud". Joonise 2.20 selgitus Inimese omandatud immuunsus toimib luuüdi tüvirakkudest pärit lümfotsüütide abil. Tsellulaarse immuunsuse alustaladeks on harkelundis valmivad T-lümfotsüüdid ehk T-rakud. T-rakud jagunevad omakorda kaheks: T-tapjateks ning T-abistajateks. T-tapjad omavad kindlat antigeeni tundvat retseptorit ning retseptori abil saadud info põhjal hävitavad nad patogeene koos nakatunud rakkudega. T-abistajate oluline ülesanne on aktiveerida B-rakke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
